Speaker 1Sa arva nüüd või siis ära arva Head arutelukuulajad, võtke istet ja
Speaker 2palun leidke omale sellised vahvad varred, mille üks pool on roheline, teine on punane. Teil on väga suur osa tänases pooleteist tunnises arutelus, kus me räägime siis tervisedendusest, kas see on luksus või edavajadus. Kõigepealt saame tuttavaks, kui palju teie ulgas, siis publikumi ulgas on inimesi, kes on tervisedendusega seotud, kas poliitikakujundajad, tervisedendajad või analüütikud või annakogujad, et palun tõstke lihtsalt käed üles. Nii ja ülejäänud siis inimesed on need, kas on tulnud siia lihtsalt uudisimust kuulama, ehk siis esindavad neid Eesti inimesi, kelle tervisest me rääkime hakkama või kelle tervisedendusest. See on väga tore, sest ta. Mina olen see inimene, aga õnneks on meil kuus panelisti täna, kes on oma ala tõelised eksperdid, spetsialistid ja ma võin seda loetul veel jätkata. Ja kõigepealt siis Riina Solm on Tallinna sotsiaali ja tervisoju valdkonna abilinnapea, kes igapäeva töös puutub väga palju nende teemadega kokku. Siis järgmine on Aaro Lode, kes on ütleme siis ettevõtlusesindaja. Baltic Restaurants Estonia tegeb juht ja Eesti Töötukassa Nõukogu liige. Siis Maibi Parv, tervise kassa juhatuse liige. Siis Jebgeeni Ossinovski, kes on Tallinna linnavalikogu liige, aga temalt me ootame ikkagi sellist suuremat poliitilist seisukoha võttu. Ja natuke võibolla vaatame seadusandja ja riigikogu ja valitsuse poole, sest endise tervise ja tööministrina on Jebgeeni kindlasti väga tugev nendes teemades ja omab arvamuste. Siis on meil Aljoona Kurbaatova, tervisarangu instituudi tervise ja heaolu edendamise. Ja Katrin Kivi, kes on päris tervise edendaja, kes tegeleb sellega hiiumaal ja hiiuma, ütlen kohe ette, et on märkimiseväärselt häid tulemusi näidanud tervise edenduses. Mina olen Priit ja tavapäraselt olen tegelenud kriisi- ja elanikonna kaitse teemadega kümme aastat tagasi. Siin samas augus modereerisin ja osalesin ühes elanikonna kaitse teemadega. See tuli mulle meelde, kui ma hakkasin tänast päeva ette valmistama, aga tervise edenduse teemadel ma olen see sama keskmine Eesti mees, kes teeb oma valikud, kui need on, on need head või alvad ja sellepärast mul ongi väga hea mööle, et ma olen kõige ebapädevam tervise teemadel siin, aga õnneks meil on siin spetsialistid olemas. Siis on Tallinna tervisoju kõrgkool, kes on tervise edenduse selline, ütleme siis igas mõttes õppetool ja selle teadmuse hoidja ja siis on tervise kassa on selle arutelu taga. Ja mul on palve teile ka kõigile, et kui ma pöördun publiku poole, küsin teie käest arvamusi, siis te saate seda väljendada, kas olete nõus rohelise poolega näidates siia poole. Või punase poolega näidake korraks kõik palun punast. Väga hästi paistab, suure pärane. Ja need lapakad siis pärast palun kõigil toolide peale jätta, sest neid läheb järgmistes aruteludes ka vaja. Tervisest. Tänaseks aruteluks konstrueerisime kolm hüpoteesi, mille kaudume siis üritame teieni tuua selle teadmise ja aru saamise nende panelistide arvamused ja sidudese kõik kõik. Kokku jääks tervikuks. Kõige esimene hüpotees on see, hüpotees on ju see väide, mida saab kas tõestatuks lugeda või võib ka ümber lükata. Eks siis need on kõik teemad, mida me võime vajelda. Eesti inimeste tervis on kriisis ja see kriis süveneb. Eks siis see on esimene hüpotees. Teine hüpotees on see, et tervis ei ole mitte isiklik valik, vaid väga suuresti keskkonna tagajärg ja keskkonda saab ja peab disainima. Ja tervise edenduse elluviimine. Ei saa ega ei tohi olla projekti või kampaaniapõhine, vaid peab olema süsteemne. Poliitikat, kohustused, vastutajad, eelarve mõõdikud. Kus me seda probleemi näeme? Probleemi näeme kõigepealt seal, et statistika amet avaldas just selle aasta maigus uued armud. Ja tõttu öelda, need on üsna hirmsad. Eesti inimese oodatav eluiga on 79,8 aastat. See ei ole hirmus, aga tervena elata neist ainult 57,3 aastat. Vahe on 22,5 aastat. Ehk siis liigi kolmand. Kui oma elust Eesti inimene maagleb mingisuguste tervise muredega, suuremate, väiksematega. Euroopa Liidust oleme maas viis aastat, Rootsist kaheks aastat, Leedust 2,8 aastat. Ja muidugi ka Eesti sees on vahe piirkonniti. Näiteks Hiiuma ja Võruma vahe on 12 aastat tervena elatud aastat osas. Ja see on Võruma kahjuks, ehk siis Hiiuma kasuks. Ja võibolla teine oluline number, mida aluseks võtta on see, et kõrgaridusega inimesed, inimene elab Eestis tervena 64,5 aastat, aga põhjaridusega inimene 48,6. Et vahe on 16 aastat. Ehk siis inimese enda valikud ei saa olla ainult need põhjused, miks haritud inimesed elavad tervena kauem ja väiksema haridusega inimesed elavad tervena vähem. Ehk siis siin peab olema keskkonna küsimus enne kõike. Meditsiin. Ja pikendab elu, aga tervise ei sünni mitte haiglas, vaid meditsiiniasutuses see sünnib koolis, töökohal, poeriulil, tänaval, sinna kuu see nii-öelda tervis hoide ei ulatu. Ja seal peaks tegutsema tervise edendus. Aga Eestis on see paraku suuresti projekti õhina põhine, aga üks väga tugev asi, mis on olemas, on rahvatervise seadus, peaaegu aasta aega juba kehtinud, mis tegelikult natukene seadusand ja legitiimsuse vaates tervise edendust, ütleme nii, et muudab paremaks. Aga seadus ise. Seadus ise loomulikult midagi ei tee. Ja täna me paneme lauale selle küsimuse, kas tervise edendus on luksus, mida me saame endale lubada siis, kui raha üle jääb, või on tervise edendus äda vajadus, ilma milletame seda kolmandiku tervet elu tagasi ei võida. Ja kõigepealt siis kohe esimene küsimus on kõigile teile, et kas Eesti rahva tervis on kriisis? Kui te ütlete, et jah, siis näidakeb punast, ja kui te ütlete, et ei ole kriisi, siis näidake rohelist. See on teie arvamus. Nii, kõrgele palun. Mitte ühtegi rohelist. On üks roheline. Okei, paar tükki on. Ja väga hea, sest terandid ainult kinnitavad reegleid. Aga nüüd võibolla selline väike. Alustame siis teie või pihta minu pikka lobisemise peale. Minu küsimus teile kõigile on üks. Kas. Eesti inimeste tervis on kriisis. Ja kui te arvate, et jah, siis miks? Ja alustame Aljonast.
Speaker 3Jällegi, et mis on kriisidefinitsioon? Kui me vaatame, et need on ju läbi aastate olnud üsna sarnaselt keffad. Samas on sellised tervise seisundeid, mille näited on paranenud. Aga mida ma tahaksin rõhutada, on see, et mis on Eestil omane, on see, et meie haiguskoormus on kõrge. Näiteks südameveres on konna haigustatud. Vähiseisundid on õttu. Ja ligi poole, et nendest on ennetatavad seisundid. See on sootud riskiteguritega ja riskikäitumisega, mis on omakordes sootud. Näiteks toitumisega, alkoholi või tubakatarbimisega. Ehk et see haiguskoormus, mis meil Eestis on, mida me saaksime ära hoida ja ei ole seda teinud, et see on see, mille meie arvates on vaja rohkem keskenduda. Ja kindlasti seal kõrval, kui me räägime kriisist, kriisikontekstis, mis võib seda muljata võibolla jätkata, või jätta on see, et vaimse tervise seisundid on need, mis on siin viimastel aastatel rohkem tulnud esile halvenenud. Aga rääkida sellest, et meil kõik halvasti oleks, sellega ka päriselt nõus olla ei saa, sest on ka neid näiteed, mis on paranenud.
Speaker 2Katrin, kuidas kohapeal ja päriselus need asjad käivad? Kas on kriis ja mis võiks olla see põhjus?
Speaker 4Siin vastata saab, et nii ja naa kõik oleneb. Ei saa. Peab valima. Kõigepealt see, et kõik oleneb sellest konkreetsest inimesest, kelle käest sa küsid, aga kui me vaatame ühiskonda, siis ühiskond on kriisis ja mitte ainult tervise pärast, vaid ka see, kui me mõtleme üleüldse, et mis see tervis on, ja siia juurde käib ka heaolu, siis Eestaste tervis koos selle heaolu ka tegelikult on kriisis. See on minu arvamus.
Speaker 2Aaro, kuidas erasektor ja tööturk sellele vaatab? On kriis tervises?
Speaker 5Päris kindlasti ei ole. Ma tahaks öelda, et ei ole kriisi, vaid oppis on teadikus on kasvanud. Me saame aru, mis tervened elatud aastad on, mida tähendab õige toitumine, mida tähendab õige liikumine, aga pigem on just rahva tervise eras paremaks läinud. Kus enne mainisid see rahva tervise seadus, siis on nagu huvitav jälle, et kas keegi üldse teab, et selline seadus kehtib ja need, kes teavad, et kas nad teavad, kui kaua see seadus üldse tehti? Ma tean, et keegi on siin, kes teab seda.
Speaker 2Nii, Maivi, haigekassa raha- ja ravikoormuse vaade.
Speaker 6Tervisekassa. Ma arvan, et see on kriisis, on ikka väga tugev väljandus. Üldse ei vaida vastu, meil on probleemid. Ja hästi nõus sellega, et meil on probleemid teatud haigusseisundite puhul, see sama vaimse tervise probleem. Ja kindlasti see elustiili haiguste probleem, mis koormab ka meie eelarve. Meil on suured probleemid, aga ma ei väljandaks seda, et meil osa kriisis oleme.
Speaker 7Liina? Väljandaks seda, et pigem ei. See ju sõltub perspektiivist, mis punktsist me seda asja vaatame. Kui me vaatame tervena elatud aastaid või eestlaste eluiga, siis sajand tagasi elasid nii mehed kui naised poole vähem, siis olid teised riskitegurid ja probleemid. Aga meil on osa inimesi kriisis, sellega ma olen nõus. Kõik mitte. Ja pigem ma seostan, ütleme siis seda tervise teadlikuse tõusuga, et inimesed oskavad enda eest paremini hoolitseda, nad teavad probleemidest paremini varem lihtsalt nendele asjadele vaadata läbi sõrmede. Millega ma olen nõus, on see, et vaimse tervise probleemid on järsult tõusnud. Sellega me tegeleme linnasiga päev ja loomulikult tervise edendamise on see, et me tegeleme linnasiga päev ja loomulikult tervise edendamise nii teadlikuse tõusuga, kui siis kõõtame selle alaga tegelejate arvukasvuga. Ma loodan, et me suudame suuremale selle kriisitekkele mingisugust piiri panna või inimesi ärel aidata, et rohkem inimesi oskaksid elada tervislikult.
Speaker 8Ja Jemgeenil? Ei ole kriisi. Ei ole kriisi. Aga kui need kolm eeldust võtta siis viimase kahega, ma saan igati nõustuda, esimese osas on vaja nagu statistika puhul ikka sisse vaadata, et mida me sealt välja loeme. Et tervena elatud eluaastat siis oodatavast elueaast Euroopa Liidus keskmisena umbes 75-80% Eestis nõksa madalam, seal kuskil kolmandiku juurde umbes. Tõepoolest see vahe on olemas, aga siin tuleb ka, aga metoodiliselt aru saada, mida mõõdetakse. Mõõdetakse inimeste endi hinnangut ise enda tervise seisundile ja üldiselt me näeme seda, et vaesemates Euroopa Liidu riikides üldiselt inimeste hinnangise enda tervislikule seisundile on kefem. Seal on teatud korrelatsioon ka objektiivse tervise seisundiga, aga mitte ainult. Näiteks Eestis on tervena elatud eluaastatulk vähenenud drastilised majanduskriisi ajal. Siis kui inimeste toimetulek on halvenenud, siis kui neil on muid muresid, peale tulnud ja koos sellega tegelikult on siis tekinud siis ka see aru saama, et üldiselt on elu kevaks läinud ja muugul kas ka tervis teeb palju muret. Nüüd kui rääkida sellest, et mis meil siis nagu pärised probleemid on, siis loomulikult kasvavalt on mureks tervise ebavõrdsus. See, mida siin vilksemisiga mainiti, et kui meil on põhjaäridusegi inimeste seas suitsetaid 40%, siis kõrgaäridusegi inimeste seas alla kümne ja seda tüüpi trendid tegelikult ühiskunas süvenevad. Me tegeleme hästi palju sellega, et kuidas aidata järele neid, kes juba teadlikud on, teeme neil igast teavitsuskampaani ja nii edasi. Aga nagu tõsine probleem on selles, et kuidas neid, kes on nõrgema siis toimetulekuga tervikuna, et kuidas neid tervisemates järele aidata ja vaatamata sellel, et ma väga hindan hiiuma tervise edendajate tööts, ma arvan, et päris arvestatav erinevus hiiuma ja näiteks põlvama või idaviruma tervise näitajate vahel tegelikult tulene ka selles samas sootsiaalmähendusliku olukorra erinevusest. Ja see ma arvan on tegelikult see võitmeküsimus, et meil on see ebavõrdsus tervises aina süvenev. Ja noh, okei, ma nüüd lähekan pikalt rääkima, nii et jõuab siis edasi seda lahti pakida.
Speaker 2Okei, see on aga väga, see on natuke nagu patiseis, et inimesed arvavad, et tervis on kriisis, asjatundijad osalt arvavad, et ei ole. Mis on isenesest väga hea ja natuke nagu julgustava, aga lihtsalt selgelt olete kõik nõus sellega, et eesti inimese tervis on ikkagi halvenemas ja see ei juhtu mitte kunagi kaugemast tulevikuse, vaid see kõik toimub täna ja praegu. Küsimus on selles, et kui alvaks peab see olukord minema, et me saame öelda, et see on kriis. Ja kas me riigine laseme selle sinna maani minna? Et siin saab tuua täitsa vabalt sellise kriisivalmiduse elanikonna kaitse analoogivus süsteemide, ja lahenduste käivitajaks said suured probleemid, mis avaldusid äkiliselt. Mis siis peab tervis teemal juhtuma, et me saame öelda, et see oleks kriis? Mis peaks juhtuma?
Speaker 8No mina alustuseks siiski vaidleks ka innangule vastu, et kogu aeg läheb halvemaks. Et kõik ikka kogu aeg halvemaks ei lähe ka. Et mõni asi läheb paremaks ja mõni on nagu ta on. Et kui me võtame oma rahvatervise näitajad, oma kolm kaunitajad, mõtari, alkohol, tubakas, ülekaal, et siis ülekaaluga selgelt on trend negatiivne. Me liigume selles suunas nagu enamik, et suurem jõukuse tase toob ka see suurema rasvamise taseme. Eks ju noorte pool, noh, suutsed juba peaaegu epideemiliselt näeme seda. See on kindlasti noh, kohat, kus tuleb akuutselt ja kiiresti reageerida, midagi tuleb teha. Sest selle mõjud, eks ju kümnendite pärast, saavad olema noh, laastavad eks ju nii tervisõjusüsteemile, kui ka loomulikult inimestele tervikuna. Ja see siis, ma ütleks, et viimase 20 aasta jooksul on tehtud riidaotsuseid Eesti riigi poolt, mis on üldiselt nagu aidanud pigem seda vähendada. Noh, pluss siis inimestega mingid muud elustiili muutsed enne edasi. Nii et ma sellise ühe üleüldise lattiga küll siin ei lööks.
Speaker 3Ja ma pole niiku täiendaks, et seal on veel nagu väga palju nüüd ainult see, et näiteks kui nagu tubakatarvitamine langeb eesikaritide tarvitamine, mis seast rõuseb, ehk et kogu aeg on need nagu trendid, et midagi läheb paremaks, midagi läheb halvemaks. Ehk et me ei saa öelda, et meil ei oleks selline nagu kiire halvenemine või kiire paranemine, et aga meil ei ole ka sellist nagu ühte püsivad nagu trendi ühes või teises suunas, et kogu aeg nagu tulevad juurde mingisugused uued väljakutsed, et millega on vaja tegeleda. Ja sama nagu epavõtsust tervi, sest see tõesti on nagu ka meie vaatas nagu selline läbi, sest et need samad andmed haridustaseme kohta, et kui sinna sisse vaadata, see on veel see vahe, et on mehed ja naised. Ehk et põhiharidusega mehed elavad oluliselt vähem kui kõrhharidusega naised. Ja siis tekib küsimus, et mida me ühiskonnana siis oleme teinud nagu valesti, et haridus on see, mis nagu tagab meile, et ainult haridus nagu kõrhharidus on see, mis just kui tagab meile parema elu, nagu teie õise vaates.
Speaker 6Kui me ei ole sellist kriisidefinitsiooni kokkulepinud mõõdikuna, et mis see punases see mineks siis on, et mida, mida ta tähendab, ma ei tea, numbriliselt, tükiliselt seal konkreetselt, et siis ongi eruline seda hinnata, aga võib-olla me võiksime võtta sellise mõõdubu, et see sama edendus, mille seda sekkub, sekkub ju lahendades riskifaktoreid või vähendades riskifaktoreid. Ja kui ma tervise kassapoolt vaatan, siis nii nagu igal pool kõikides, nii nagu kõikides riikides on ka meil ikkagi suur koormus on siis näiteks südamveresunguna haiguste esinemisel, mis ainu üksi siis meie eriarstjabi eelarvest võtab 160 miljonit eriarstjabi teenus, haigla ravimid ja sellele lisaks on siis veel ambulatoorsed ravimid, töövõimetuslehed ja tegelikult on seal üks enam esinev haigus seisund on hüpertoonetõbi, kõrge vererõhk ja siit edasi kerides seda teemat siis samas see sama hüpertoonetõbi, 90% juhtudel on nii-öelda kliiniliselt öelda siis essentsiaalne, ehk riskifaktoritest tuginev. Hästi, me ei muuda geneetikat, me ei muuda vanust, sest vanusega tegelikult vererõhk kõrgeneb, aga me saame ja muudame kõike muud. See sama suitsetamine, alkohol, liikumine, soola tarbimine, stress, vähene uni, et võib-olla võiksimegi mõõdu puksuta selle, et kui me ikkagi suudame sekkuda elustiili haigustesse läbi selle, et see haigestumine meil peatub, võib-olla isegi väheneb, siis me võiksime tõesti ka öelda ja tõlgendada, et meie tervise edendus on tugevam ja liigub õiges suunas.
Speaker 5Ma sellest kasutan võimalust, et kuna siin poliitikad enne mind rääkisid ja tervisega saaduk rääkisid, siis korrad nagu viitan, et hea tervise aluseks hästi üldistatud on siiski, ei õige liikumine, ei õige toitumine. Ütleme, et kui liikumist on võimalik suhteliselt tasuta teha, et paned kingad jalga või tossud jalga, lähed õua, jalutad, jooksed, teed midagi, siis toitumine igal juhul maksab mingil määral raha. Kui siin korra mainiti ka, et tervise kassa kulutab siin südame ravimiks 160 miljonit, kui ma õigesti nüüd meelde jätsin, siis mida puhutab hästi palju kokku noortega ja noorte toitlustamisega ja muuhulgas siis kooli toitlustamisega, siis riiklik toetus kooli toitlustusele on kusagil 30 miljonit. Küsimus on ajati selles, et see, kui inimene jõuab tervise kassa huvi orbiiti, on see nagu juba tagajärg. Põhjus hakkab kusagilt eespolt pihta ja eks on see valikute koht, et alati kui me küsime, et kas me tahaksime kuidagi tegeleda see noorte toitlustamisega, et vältida seda, et inimesed üldse ei jõuaksid tervise kassa uvi orbiiti, siis öeldakse, et selleks me raha ei ole. Noh, 30 miljonit siia sinna plus miinus ja ei ole vahet, milline poliitiline võim on, sama vastust tuleb igal juhul. Et noh, kui me tahaksime näiteks tervise kassa olukorda parandada ja mitte koormata neid pidevalt sellega, et nad peavad tegelema nagu tagajärjega, et äkka siis nagu see põhjusega tegelema ja äkka siis noorte toitlumisega tegelema.
Speaker 7Väga nõuse eelkõnele, aga selles mõttes, et olen ise istunud nagu keenegi valitsuse laua tagamise arutab seda koolitoidu küsimust tõsta, alati tõstame natukene sellest nagu nii ja me teame ju, et kui suurtel, ütleme suurematel õppiljastel, teismelistel läheb kõht üht ühjaks kasvavatel lastel, aga toitu on vähe, toit on otsas, sellest ei jagu, siis ta läheb ostab omale sajakest, ma ei tea limonaadi võibolla on isegi kusagil veel need paariletid alles, et see hakkab lapsest maast madalast ja sellest siis kuidas riik suhtub sellesse tervise edendusse, aga mitte sellest ma ei tahtnud kõneleda, vaid tulla algusesse tagasi, kus Priit tõstatas küsimused, et kas on kriis, et mis on kriis on minu küsimus. Kriis on ju tegelikult ikkagi hädaolukord, et me ei saa võtta igale asjale kohe panna silti külge, et nüüd on kriis, et meil oli pandeemia, et see oli kriis, siis me nägime, et olid väga-väga suured mured, inimesed olid väga haiged suridesi algu, me kohanesime sellega. Oli energiakriis võibolla, et inna tüppusid lakke, et kui me nüüd vaatame siin ka endi hulgas, et ja ütleme, et meil on täna tervise kriis, siis kui ma vaatan inimesi, ma muidugi inimeste sisse ei näe, siis ma ei saa ju öelda, et meil oleks kriis. Kindlasti on tervise hädasid ja kindlasti on neid kohti, kuhu õlg tuleb alla panna ja kindlasti on seal siis käärid, nii öelda madalamates tetsiilites, kus vähem teenitakse, kus on väikse maridustase ja kõrgematas ollakse juba väga palju teadlikumad, et siis kriisi sõna ei maksaks nagu ülearu kergelt igal asjale kleepida.
Speaker 2Aitäh, need olid väga head arvamused. Ma joonistan korraks teie vaimusilma jaoks sellise püramiidi, mis koosneb kolmest osast. Püramiidi kuju on nagu ta ikka on. Kõige laiem osa on tervise edendus. Sinna kuuluvad kõik inimesed, kõik Eesti inimesed olenemata vanuses soost mingisugustes sätumustest ja see on see, mis nende käitumine, keskkond ja kõik, mis annab nende tervise. Püramiidi teine natuke kitsam osa on meditsiinisüsteem, kuhu satuvad siis need inimesed, kellel on vaja mingisugusel moel arstiabi ja kõige üleminud on sootsiaal oolegane, kuhu satuvad siis need, kes, kellele meditsiin enam ei ole lahenduse, vaid kellele on vaja siis mingisuguseid muid teemasid. Miks ma seda teemat ja kriisi asja üldse üles tõssin, on see, et kui see alumine tasand, ehk tervise edendus eba õnnestub, siis meditsiin ja sootsiaal oolegane satub probleemidesse. Ja täna võib meidest lugeda, et on vaja lisaraha sinna, on vaja nii meditsiinisüsteemi tervise kassasse kui ka sootsiaal oolegandesse, ehk sootsiaalsüsteemi, seal on krooniline rahavuudus. Et pigem see on märk sellest, mitte tervise edendus iseenesest ei ole kriisis, vaid see, mis tervise edendusel jääb tegematla, see oli see põhjus.
Speaker 3Üldmeel tulid veel erinevad asjad, siis kas tervise edendus on kriisis või rahva tervis on kriisis? Tervis. No okei, sest kui me räägime sellest, kas meil üldse on tervise edendus täna sellisel tasemel, et me saaksime rääkida, et on läbi kukkunud, et see läks peaks ta olema. Ja võibolla alustakski sellest, mida me üldse mõtleme tervise edenduse algama tänasest diskussioonis. Ma arvan, et meil on kõigil võibolla natuke erinev aru saamine sellest sõltuvalt selles, et mis on meie põhivaldkond, meie kogemused.
Speaker 2Aga teeme kiire ringi. Mis on tervise
Speaker 3edendus? No tervise edendus on see tegevuste komplekt, mis aitab inimesel elada kauem tervemana, mis vähendab kulu ja survet tervisoju süsteemile, sotsiaalsüsteemile ja ka kuluriigile, et mis on erinevate tervise probleemidega. See ei ole üks konkreetne tegevus, see on väga mitmete tegevuste kogum. Ma küsin, kas teised
Speaker 2on sellega päri või keegi tahab lisada täiendada? Mina olen Arjoonaga
Speaker 7päri ja ma olen ütleme selle poole ka kursistanud Tallinna tervise kõrgkoolile. Mu mini ja just lõpetas selle eriala on lastaajas tervise edendaja. Ühesõnaga ma
Speaker 6kirjutan alla. Ma ütleks ta lühemalt, et tervise edendus loob tingimused, et inimene oskaks, tahaks terve
Speaker 2olla. Just nimelt terve olla, et ta ei saatuks sinna järgmisesse kihti, ülejärgmisesse kihti. Väga hea. Aga teeme niimoodi, et paneme sellele sissejuhatusele praegu nüüd punkti, sest see oli alles eelmäng. Ja läheme esimese teema blokki juurde. Meil on kaks libedat teed, mida me prooviks täna vältida. Üks on see, et me liiga palju ei räägiks meditsiinis, sest see ei ole meie tänane teema. Ärmest oluline. Võib-olla eluliselt oluline, aga mitte hetkel. Ja teine libedee on see, et ei olegi rohkem libedaid teid. Äkki ongi see, et me ei peaks rääkima nii palju meditsiinist. Ja teine libedee on see, et ärme räägime võib-olla inimesest ja tema olemuses, sest see on üks asi, mida on väga keeruline muuta. Läheme kohe valikute juurde. Kas valik on tegelik valik? Sest tervise edenduse eesmärk on ju see, et teha tervislik valik kõigile lihtsaks ja kätte saadavaks. Väga laias plaanis. Muid eesmärk on kindlasti ka. Aga ainult teadlikusest ei piisa. Iimese teadlikusest ei piisa. Võtame näiteks jäetise. Lähed poodi, tahad jäetist, tahad tervisliku jäetist, aga sa ei leia seda, sest need on kõik korralikult suhkru pommid ja võib-olla hea otsimise peale, kus on 5 meetrit või 15 meetrit külm letti, leiad midagi, aga tavalisest poes seda väga palju ei ole. Need on erandid. Ja tegelikult ka sama loogik on igal pool mujal. Jalgratas versus auto, poolfabrikaadid versus toit, kergemale teele minek, ekraan versus liikumine. Et siit tulevatki need tervanelatud aastate vahe jälle tagasi. Keskkonda saab disainida. Peab disainima. Aga probleem võib olla selles, et keskkonna disain ei ole mitte tervise loogikast, vaid mingisugusest muust loogikast ajendatud. See on vabadus. Kõigil peab olema õigused ennast teostada äris ja muudes asjades. Väga paljud erinevad poliitikad on seda näidanud. Nüüd küsimus publikule. Kas Eestis on tervislikke valik, kui teie arvates pigem lihtne teha või keeruline? Ja roheline on lihtne. Kui te tahate tervislikult toituda, elada, kas see on lihtne või punane, see on pigem keeruline. Nii. Siin on juba häled jagunevad palju võrdsemalt, et tahaks kohe päriselt teada, et mida te arvate, sellest. Aga alustame siit paneelist ja küsime siis seda, et umbes võrdselt oli tähele, nagu ta nägiteks. Ola osa inimesi pooled arvad, et on lihtne teha valikuid ja need valikud on kättesaadavad. Teine osa arvas, et ei ole lihtne või siis ei ole need valikud kättesaadavad. Mina ei oska öelda, ma tahaks keerutada ja öelda, et mõnikord on see lihtne, mõnikord ei ole, nii et väga adekvaatne tulemus. Aga Eljona, et mida me uuringupõhiselt teame, kui suur osa tervise kaost on tegelikult inimese valikutest tulenev ja kui suur on keskkonnast ja kus see kõige teravamalt lahku läheb millistes segmentides? No tegelikult
Speaker 3me ei saa uuringute põhjal üheselt seda väita, et see on keskkonnast ja see on inimese valikust, sest enamu sealt, kui tervise käitumise uuringud on jällegi inimese enda ütluse põhise, et me küsime ta käest, et kas sa tarbid seda või tarbid seda, et kas see on sulle kättesaadav või see ei ole sulle kättesaadav, siis see on väga palju subjektiivsust ja ma arvan, et ka see praegu see küsimus näitas, et sõltuvalt sellest, mis olukorras inimene ise on, kui teadlik ta ise on, mis on tema sisse tulek, mis on tema haridustase, ta vastabki, et jah, ma tean, et on need valikud ja ma teen selle teadliku valiku ja kui inimesele ei ole see taustasüsteemi, ta ei oska seda valiku teha ja ka ta uuringus ka ei oska ju öelda, et tal ei ole seda võimalust toituda näiteks tervislikumalt, nii et uuringud, teaduskirjandus näitab väga tugevalt, et keskkonnal on oluline mõju inimese valikute juhtimisele, inimene teeb neid valikuid, mis on talle lihtsamad, see on nii kättesaadavuse kontekstis, hinnakontekstis, kui me räägime mingitest toodetest ja ka see, et tal on teadlikus, võib jääda taha plaanile, kui see valik on temaaks keeruline. Siin kohal on rahvusvaheline tõenduspõhjus väga tugev, et keskkond mõjutab tugevalt meie ikkagi otsuseid ja
Speaker 2käitumist. Järgmine küsimus ongi tegelikult aaral, et ma istin küsimus ära, sa tahtsid enne vastata, siis ma oleks võinud pärast esitada küsimuse. Teeme vastu võidi, et mis on erasektoripanus selles? Sina tegelikult toitlustusega, sul on üks, tegelikult võib-olla küsin sugevasti isegi läbi kahe aspekti. Kõigepealt see, et kas üle üldse ja milline peaks olema erasektoripanus tervisedendusse läbi teenuste ja toodete? Ja võtame seda natuke laiemalt. Ja teine, taaks väga, et sa selgitaksid seda, mida sa oled väljandanud kui ühiskonna ükskõiksusena teatud teemade suhtes. See on lisaküsimus. Ehk siis alustame sellest esimesest. Ma enne
Speaker 5korra kommenteerin ikka ära see teema, mis ma tahtsin kommenteerida. Et lihtsalt ilustreerimaks hea praktil näida, et kuna siin tai esindaja räägib teadlikuse tõstmisest ja lugupeetud moderaatioonid. Aator ise andis mulle hea nagu nipi kohe nagu viidata, et kuidas see teadlikus tegelikult siis tuleb. Jäätise kaitseks. Jäätis isenesest on väga tervislik, lihtsalt see see suhkru kogusest rääkides. Kõik Itaalia pärased jäätisedki laatavad tegelikult jääkse vähendatud suhkruga. Eks siis kui ta räägid jäätisest ja ütled, et valikud ei ole, siis tegelikult vaatame neid Itaalia pärased jäätised, vähendatud suhkru. Väga palju tervislikke valikud. Ärme söö seda Ameerika pärast jäätist, et jäätis on väga tervislik, aga see on täpselt see, see on see teadlikuse küsimus. Kas enamus inimesi on teadlikud, et Itaalia ja Ameerika pärased jäätised on erinevad ja mis see põhilne vahendades on? Aga erasektori roll, no eelkõige on ju see, et millised valikud me pakume. Ma ei tea, et milliselt frantsiisiga ettevõtted me maale toome, et kas me toome kiirtoidurestoraane siia või toome maale sellised ettevõtted, mis edendavad kuidagi tervislikku toitu. Kui me teeme mingit, ma ei tea, asutuses toitlustust, on ta siis haridusasutus või riigiasutus või lihtsalt ärimaja. Et millised valikud meil on, et lihtsad uuringud on näitanud. Tartu ülikoolis viidi just üks magistritöögi läbi näitas seda, kui sa alustad letti alati salatiga ja siis tuleb alas soojatoidud. Siis inimesed sööd rohkem salatid. Kui sa alustad letti soojatoiduga ja siis salat on lõpus, siis inimesed sööd vähem salatid. No ei pea vist pikalt selgitama, et salati rohkem söömine on üldseb meie tervisele kasuliku. See, millele sa viitad, on selline välja öeldud lause, et koolitoidu suurim probleem on ühiskonna ükskõiksus. Sellest räägitakse hästi palju, aga siis kui on valikute koht, siis tegelikult unustatakse ära ja lihtsalt tegelikult mitte kedagi uvita. Esimene september sellest ajakirjandus kirjutab korraks ja siis jälle kaob ära. Hea näide võibolla selle illustreerimiseks jälle on see, et kui eemine aaste võeti vastu uus määrus, kus reguleeritakse koolitoidu alustalasid, et mille ja mis moodi me süüa teeme. Meedia väga palju sellest rääkis ja rääkis nagu, et nüüd oleks midagi muutnud ja nüüd tuli mingi suur revolutsioon. Tegelikult ei muutnud mitte midagi. Soolakogus ei samaks, mis oli enne. Lihtsalt tehti uus määrus, suhkru kogus natuke vähenes, aga ajakirjanduses pinne oli nagu selline, et nüüd on midagi räägelt muutnud. Räägiti sellest, kuidas lapsed võtavad oma moosipurke kaas ja tulad oma soolapakkidega ja ma ei tea, mis asjadega. Päris elus mitte midagi suksed ei olnud. Lihtsalt enne seda mitte keedagi ei uvitanud see teema. Kas see tähendab seda, et see, et lapsed tahavad magusat sööma? Lapsed tahavad magusat, lapsed peavadki magusat sööma, sellepärast on neie enda energiatarbimine väga suur. Küsimus on alati selles, et toitumine ja liikum pead olema tasakaalus. Ega kui inimene teeb, ma ei tea, viis kord nädalast treeni, mängib aktiivselt jalgpalli ja nädavaadsel osal on võistlustel, siis tema kaloraas on nagu nii suur, et ta võibki süüa piruke põhimõtteliselt oomikust õhtundi ja ikka paksuks ei lähe. Küsimus on selles, et liikumine ja toitumine peab alati oma pahal käsikäes käima. Kui me teeme üht, siis peab jääma kälgima teist, aga ei ole niimoodi, et me viime ainult toitumise korda, paneme kõik ainult erislikud valikud, et sööge tinglikud ainult porgandid, aga liikumisega poolega üldse ei tegele.
Speaker 2Kõrval meil on siin kaitseväelased, räägivad oma asjadest ja nende toidupakkide kalori sisaldus on midagi meeletud, aga ilmselt jälle seotud selle kulutamisega.
Speaker 5Kuna ma just siin tutvusin ühe Britide kuivtoidupakkiga, 24 tundi oli 4000 kilokalorit, et päris võimas, aga no kui ikkagi kujutate ette, et toetame etsas, ütleme, et isegi ei ole miinus 25, aga on ainult miinus 10, et ega keha põletab energiati ikkagi meeletujalt ja kui sa pead sa füüsil, siis tõel liikuma ja edasi tagasi kõndima ka, et see ongi, see energiakulu on lihtsalt nii suur.
Speaker 2Katril, küsimus Hiiumaale. Tegelikult ma läks küsida, et kas Hiiumaead näitajad on statistiline vimka või on oppis midagi õppida üleäänud Eestil, aga sa ei pea sellele vastama. Äkki sa tahad jagada oma kogemust, et kuidas te olete seal Hiiumaal kujundanud läbi tervise edenduse seda keskkonda. Too paar konkreetsed näidet, mida võibolla teistelik on õppida.
Speaker 4Me sööme palju kala ja siis me mordime. Me moljutame ja siis me ihuliikmed ei liigu, mis tähendab, et nad ei kulu ja selles mõttes on ju kõik väga hästi. Aga noh, nali naljaks. See oli nali? See oli, jah. Ma vaatasin, et see on ju olema kirjutas. Loomulikult ja pärast näed peal kirja Hiiuma tervise edenda ja ütles kogu Eesti, sööge kala ja moljutage. Ja aga see kala isenesest ei ole, aga ei ole tõendatud, et meie osad head näitajad on, tingitud just moljutamisest ja kala söömisest. Et siin oleme palju oma vahel ka selle arutanud ja analüüsinud ja siin kutsunud ka Tervise arenduse instituuti api, on neid andmaid analüüsima ja siin natukene on kahtluse, et siin võib olla selline statistiline, noh, et kuna hiidlast arv on võrdlemisi väike, meid on alla kümne tuhande, et kui me siin, noh, eelmisel aastal, 24 oli siis, kui hiidlased, nende tervene elatud aastata arv oli 64 ja keskmine vanus oli 81, meeste ja naiste vahe oli üks aastas, ma mõtlesin, et peaks ruttu laskma jalga, et see on täpselt see eesmärk, mida on siis ju riik pannud, noh, eesmärkiks, eks joo. Paraku selle aasta number, või tõnab siis 2025, juba oli 60 eluaastat. Selleks tervene elatud aastat ja kui maksin, nagu vaatama, seda viie aasta lõikes, siis see vahe kõikus seal tegelikult kaheks aastat ja see sarnane, noh, muster tuleb tegelikult kõikidest rahvatervise näitajatest välja, et kui ühel aastal hiidlased surevad massiliselt vähki, siis järgmisel aastal on hobbised ja peedi probleem hüppeline, et me siin üldiselt kahtlustame, et siin tuleb natukene sellised rohkema analüüsida need andmed, et millised näitajad koos vaadata, et järjeldusi teha.
Speaker 2Aga räägi ikkagi oma tööpõllust natuke ka, et mida te seal hiiumalt teete, 10 000 inimest ei ole tegelikult üldse vähe.
Speaker 4Noh, kuidas nüüd võtta, eks joo, et 10 000 inimest on piisavalt vähe, et me ei saa. Ei suuda seal ise seisvalt oma majandust. Noh, ei ole nii palju tarbijaid, et see nagu majanduslik keskkond oleks piisavalt atraktiivne, mis tähendab, et kas see on selle pärast või on veel võibolla mingid muid põhjuseid, miks hiidlaste arv järjest väheneb ja tegelikult ka vanuskoos seis võrreldes ülejäänud eestiga on üsna niimoodi nagu kurplik. Ja noh, muidugi kui me leppisime kokku, eks me meditsiinist ei räägi, aga kui me hiiumal enam ei saa planeerida rasedusteks, planeeritud sünnituste ei saa astu võtta, meil ei ole kohaliku kirurgi, et kui hiiuma lõigatakse mingil põhjusel ülejäänud mandrist ära, siis meie väga tõsiselt arutame seal, et mis meist saab. Kuidas me nagu ellu jääme ja mida me nagu teeme, et selle koha pealt me väga usinasti praegu töötame just selles suunas. Aga loomulikult ka seda, eks sa oled, et kuidas siis seda tervisedendus siia nagu juurde tuua ja mina esiklikult näen tervisedendus kui sellist nagu strategilise juhtimise nagu tööriista, et siin just mõne aeg tagasi tegin sellise avastuse. Just ja saab mind häiris see sõnas, et tervisedendus, et miks see E seal on üks ainult, et keele inimesel ma tahtsin nagu täpselt saada nagu aru, et miks niimoodi, noh, et see saab olla nagu selline suvaline nagu otsus ja noh, uurisin siit sealt ja lõpuks sain tervise arengu instituudi registrite osakonnast Ruti Erm kirjutas mulle, et sellepärast on ühe E ka, et tervisedendus. Ei tähenda seda, mida kaks sõna eraldi tähendavad. Ehk, et me ei eda enda tervist. Me edendame seda keskkonda, milles inimene saab ise võtta seda vastutusta enda tervise eest.
Speaker 2See on üks väga oluline asi, mida kõigil, kes selle asjaga tegelevad, tasuks meeles pidada. See sama termin, tervisedendus. Ma kuulasin natuke aega tagasi siin ühel teisel alal, sünnlaabi ala oli vist, kus räägiti. Siis ennetusest. Ja räägiti põhimõtteliselt sarnaseid asju, mida meie siin räägime, aga mitte ühtil korda ma ei kuulnud sõna tervisedendus. Ehk siis see terminoloogiline selline puue võib-olla ka takistab asju sidumast. See on väga oluline, et oleks asjad kirjas. Te teate, kui kaua otsustati ja vajeldi, mis asja on kriis, mis asja on kriisi reguleerimine, mis asja on elanikonna kaitse. Üle kümne aasta. Lõpuks raiuti see kõik seadusesse terminoloogia. Ja asjad paissid palju selgemalt. Nii et ma väga kutsun üles kõiki seda tervisedenduse teemat ja seda sõna kasutama ja seda tegevust ka muidugi propageerima. Aga räägime rahast natuke. Kui ma tohin ohe peal sõna, kus see teha.
Speaker 3Meil on siin kuulates jas ka inimesi, kes teavad, et see tervisedenduse mõiste, see sündis ka ligikümne kui mitte isegi pikema arutelu tulemusena. Et näid variante tervisedendamine ja kõik muu siin ju hekseldati ka. Nii et. See on olnud ka üks päris märkimisväärne saavutus, et see kokkuleppe on meil täna.
Speaker 2Kui punane, siis punane, mulle meeldib punane väist näitaks. Aga lähme raha juurde tagasi. Ma ei viia, et tervise kassa maksab ju tegelikult kinni kõik need keskkonnast ja inimeste eksimustest tulenevalt valed valikud pikas perspektiivis. Alkoholiga seotud eriarsti abikulud olid megad. Otsene kulu tervisojule tugevalt üle 100 miljoni. Samal ajal teil on puudu jääk. Ma küsin võibolla mitte niivõrd rahast tulenevalt, vaid seda, mis oleks üks poliitikaotsus, mis kõige rohkem tervise kulusid vähendaks. Teie arvates, tervise kassa arvates.
Speaker 6Meie nii-öelda fikseeritud eelarvete või selline märgistatud eelarvete osas siis tervise etendusennetus on õtleme, et sirka mingi 40 miljonit. Ja kõik teavad meie eelarve kogusuuru serku, et see on selline väike osa juu. Aga. Ja julgen, julgen väita, et nii tervise etendus selles mõistes, milles päräkisime, kui ka erinevad ennetustegevused on läbivalt. Ka meil eriarstteadis, õenduses, hambaravis. Kas või see läbi, et see meditsiinitöötaja ju nõustab patsienti. Aga hästi nõus sellega, et ta ongi hästi selline, ütleme nagu tervisoju keskne. Ja me tegeleme sellega siis eeskät, kui juba see inimene oma tervise probleemi ka meie juurde sattub. Ja me oleme algatanud päris palju sellised erinevaid tervise etenduse kampaaniaid. Näiteks meil eelmine aasta, oktoober, november, kes märkas ei märkand, oli meil näiteks oma tervise juht, kus me õpetasime inimesele siis sellist tervise kirjaoskust. Meil on erinevaid ennetusteenuseid, tegevusi. Kindlasti siin peab seda fookus suurendama. Koheme see eelarvele. Siin ka sellist lõtku ei saa, sest hetkel tuleb investeerida sellesse. Aga mõju on pikkajalise. Ja kui sa küsid, et mis see selline poliitiline otsus on, mis meid aitab, siis kindlasti me tunneme, et me teeme seda täna üksinda. Me teeme seda lähtuvalt sellest, mis on tegelikult siis vajadus nii-öelda just sellest tervise probleemist lähtuvalt. Aga seda tervet inimest tuleb. Kujundada või hoida või ütleme siis sõnastades seda see läbi, et me peame inimese tervist hoidma koos. Ja siin on kindlasti oluline teiste osapoolt panus. Me kindlasti täna veel räägime ka sellest haridusasutuste tervise edendajatest. Aga jälle näide, kus tervise kassa on seda katseprojekti pilooti algatanud. Aga siin kindlasti. Siin on osapoolt täna tai, on kohalikud oma valitsused, aga siin kindlasti see osapoolt ring peaks olema suurem.
Speaker 2Riina, Evgeni, kus teil on kommentaari sellest teemast? Teeme jõuame kohe järgmises blokis.
Speaker 7Võibolla, kui sa nüüd ei täpsusta, siis ma lihtsalt ütlen publikule, et tervise kassa eelarve on kesketebi 2,5 miljardit. 2,6 miljardit. 2,6 miljardit, jah. Ja puudu jääb. Kõik on siis 105 miljonit. Ja ma tean seda selle pärast, et ma käisin eile just Vikerraadios ja pidin siis oma erakonna poolse nägemuse, kuidas tervise kassa puudu jähki vähendada seal esitama, kuna tegelikult ülesanna on ju riigi poolt, et nad peavad ju tasakaale tulema, et kus see siis leitakse, seda tuli siis arutada. Aga kui me räägime tervise edendusest 40 miljonist, siis ma ei näe küll, et siit seda kuidagi näpata või näpistada saaks. No, eelarve poole pealt linnaseks ole. Me ei ole täna rääkinud võibolla sellest vaesemast kihist siis või sellest, kus on probleem suur tervise edendusega. Ongi tõesti eri hoolekanne, üldhoolekanne, et ka seal on vahepeal terminoloogia nii palju muutunud, et kui ma sellest räägin, siis kõik siin viibjad võibolla ei teakski, kui suur häda mõnes sektorist tegelikult valitseb. Et seal on nii siis hoolekande nii öelda alune või siis. Inimene koos oma lähedastega tegelikult vaimse tervise löögi all kogu aeg. Et kui ma räägin sellest, mida ma Tallinna linnas abilinna peale üldse teha saan, siis suur osa minu tööpäevadest kuulub sellel, et ma käin nendes hoolekande asutustes või nendes siis nii öelda organisatsioonides, kus inimesed vaaguvad viimase piiri peal, et nad ei jõua enam toetada. Teisi, kes abi vajavad, ei ole piisavalt rahastatud neid tegevusi. Et tööd anda näiteks töö läbi, nagu inimesed saaksid nii öelda vaimse tervise tuge, et nad ei peaks koju istuma jääma. Meil on haridussüsteemis praegu puudujäägid sellega, et me tõstsime seda koostuslikku haridustaset kuni 18. eluaastane, mis tähendab, et sinna sektorisse, kes peavad koostuslikult kümnaasiumi hariduse saama või siis selle haridustaseme kätte, lisandub kutse õppasutustesse või kuhugi, kus seda tööd ei ole, isegi võibolla suhtetud ette valmistada, et neid probleeme, mis kuhjuvad, on nii palju, et mul on isegi raske rääkida tervise edendusest, kuna mure kohad on nii, nii suured. Ja väga õige oli Riidul see tähelepanek, et sotsiaalhoolekanne ja tervise edendus ja siis kogu see tervise kassa tulem pärast, eks ole, et me vähem ja tõhusamalt saaksime inimesi aidata, kuna nad on tervemad, nad on kõik oma vahel seotud. Mida vähem sotsiaalhoolekanne, et seda parem on siis inimese tervis, seda vähem kulu paigustele, et sotsiaalhoolekanne ei ole üldse meditsiinisüsteemist mitte kuidagi eraldi ja vaimse tervise probleemid on kuidagi tekinud lausa kroonina peale, kuhu ma nagu ka näen, et teelarve raha tuleks rohkem suunata.
Speaker 8No kuidagi laiali hakkab valguma.
Speaker 7Aitäh, Jevgeeni! Aitäh sulle!
Speaker 8Ei, see ei olnud mitte kommentaar Elgenele ja jutu kohta, vaid tervikuna. Muhteliselt lihtne, et meil on tervise edendus põhimõtteliselt ei tegele inimese individuaalsete tervise riskidega, sellega tegeleb tervisoju süsteemi otsesama sünnlaabi arutelu. Me tegeleme sellega, mis on struktuursed probleemid, kus on vaja seda samamini süsteemset raamistiku, erinevaid osapooli, kohalik omalitsusi ja nii. Ja küsimus on selles, et kas see, mis meil täna on, kas see on adekvaatne. Need riskid, mis on olemas, need me kõiki teame valdevas osas nendest. On olemas rahvusvaheline tõenduspõhin aasta kümnete pikkune rakenduspraktika, mis töötab. Me teame, mis on vaja teha. On see alkohol, on see tubakas, on see ülekaal, on see narkootikumide. Võib-olla eesigaretidega ei ole veel piisavalt tekinud rahvusvahelist uud praktikat tõenduspõhist nõuanda. Kõikide muud asjadega me tegelikult teame seda. Küsimus on selles, et miks me seda ei tee piisavalt osades valdkonnades. Miks see meil on killustunud, miks peab tervise kasse rahastama kohaliku omavalitsuse hariduse osadus olevad mingid spetsialiste, miks meil ei ole ühte terviklikku raamistiku, mida juhib sootsiaalministerium, mis oleks adekvaatne, toimib loomulikult pikkahelne, süsteemselt rahastatud, sellepärast need tuledmused tulevad kümne aasta pärast, nad ei tule järgmiseks valimist sükliks. Osade inimeste pool, keda me aitame, nagu narkovaltkonnas, mis Aljonale väga meeldib, seal tõenäoliselt poliitilised dividendid ei tule mitte kunagi, sellepärast, et need inimesed on natuke teissuguses. Ja kui me mõtleme laiemale sootsiaalmaanduslikule ebavõrdsustele, mis toodab tervise ebavõrdsust, siis seal on veel märksa keerulisemine, et laiemad ühiskonda puudutavad on ju sellised mustrid, mis muugulgas väga tähtis selle asja puhul on, millest me ei ole täna rääkinud, on tegelikult see põlvkondade, põlvkondad, põlvkondid edasi kanduv ebavõrdsus, et suur osa tegelikult nendest probleemidest ju algavad nendest peredest, kust tullakse. Minu ma arvan, et võiks ikka hakata nimetama süüdlasi ja reaalselt asju, mida tegema hakata, sest tegelikult see vastaspool on, et viinatootjad on see sama toiduliid, kes siin kõrval jälle rääkis, et peasi, et neid rohelisi ja kollaseid tähti ei peaks enam leiva peale panema, et siis on küll õudne, kui neid peaks hakkama panemaks. Et see, kus me täna oleme, on tänud kellegi teadlikule vastu tegevusele või siis kellegi
Speaker 2tegemata jätmisele. Inimselgelt Jevgeni on täna osalenud juba aruteludes ja korralikult vihaseks aeg. Lähme konkreetseks. Räägime. See on mu esimene täna. Siis vajame siin täna vihaseks meie ja saad edasi minna. Aga Aljoona, palun, sul oli kommentaar.
Speaker 3Jaa, mul tegelikult nagu, ma olen väga tänulik sellel mõttest, et me peame nagu rääkima sellest nagu rakendus, nagu mudelist kui sellisest, nimetamast siis selliseks, et me võime rääkida siin, et see sekkumine aitab seda lahendada, too sekkumine aitab seda lahendada, mitte ükski sekkumine ei ole selline universaalne pääste rõngas. Me tegeleme ainult toitumisega, ainult liikumisega, ainult selle või kolmandega siis nagu väheneb nagu suurväe tervise kassale, aga me oleme kunagi otsustanud, et me peame tegelema Eestis süsteemselt tervise edandusega. Me mõttesime välja selle raamistiku, me hakkasime minema, aga me ei pannud sinna seda ressurssi, mida on vaja nagu tulemuste saavutamiseks. Ja siis hakkasime vaikselt kärpima siit otsast, sealt otsast ja me täna oleme olukorras, kus meil tegelikult piirkonditi osades piirkondades, no ei ole üldse, kui tervise edanduse pädevusega inimest, kes tegeleks on kui sellega osades on, aga ta tegeleb veel viie, kümne, seitseme, kaheksa asjaga. Ta ise enam aru ei saa, millega ta tegeleb. olukorras arutada seda, et teeme nüüd midagi uut, kui me ise saboteerime ennast pidevalt tegelikult riigina, et me ei ehita seda süsteemi lõpuni välja, mille me ise endale sihiks oleme võtnud. Ja isenest see investeering selle süsteemi välja ehitamise, ta ei ole võrraldav selle 40 miljoniga, kui see on sellest jällegi väga väike osa rahaliselt. Et see selline alust talapaika panna.
Speaker 4Tõeb kommenteerta. Jaa, palun. Ma olen hästi väri ja siit mul tekis selline mõte, et kui üks teema, mis meil siin täna on, et kas see on selline nice to have asja inese tervisedendus või või ta on oluline, kas ta on pehme tegevus või või ta on kõvem tegevus. Et kui me läheme ettevõtluse poole peale, kui me seal vaatame needest strategilist juhtimist või kui me läheme seal veel kvaliteedi juhtimise nagu prinsiipide juurde ja vaatame seal, et kui küsitakse, et kui tekib nagu ma ei tea, inimesel mingisugune viga seal. Et keegi ei hakka näitama näpuga selle inimese peale, et on teinud vale otsuse, vaid hakkatakse parandama süsteemi. Eks joo. Ja nüüd kui tuua see sama see, et riigitasandil ka või keskkonna tasandil, et me ju elame süsteemiseks palju väikseid süsteemi ühes suures süsteemis. Ja kui me lähe võtaksime sealt üle mingisuguseid põhimõtteliselt, me saame aru, et tervise jätendus ei ole pehme ühestki otsast. Et tegelikult on väga tõenduspõhine väga sellis palju erinevaid mudeleid, mille järgi minna on lihtsalt vaja kokkulepida mida me tahame ja nii täis.
Speaker 7Riina. Ja ma ei taha Evgenile vastanduda see mulle tegelikult meeldis selline jõuline väljenduslaad, aga ütleme, kui me neid toidutood ja nendega nagu antagonistlikult kuidagi suhtleme, siis me ju saame kohe vastutöö, eks ole seal. Me oleme seda näinud, et eestlaste üks põhi omadust debattis on see, et me nagu pommitame üksteist ja me peame ta ikkagi nii pikali pommitama, et enam ei tõusa ja siis tema kogub omale liitas ja läheb parem peale vastu. Et tegelikult me peaksime ühis osa otsima. Ja nüüd, ma tulen selle alguse lause nii, et kas tervise edendus on luksus. Et tegelikult seda täna võetakse luksusena. Just selle pärast, nagu eelpool kõnelejad rääkisidki, et just kui tundub, et see on pehme asi, eks ole, et me saame aru, me peame täna elanikonna kaitseks valmistama julgeoleku kriisiks, aga eks ole, tegelikult tervise edendus ongi julgeoleku üks oluline osis, et kui me suudaksime nii tugevalt nagu Evgeni väljendus selle tervise edenduse siduda julgeolekuga ja teha siis ka sellist kõvaheelsed propagandat, et kas te saate aru, et täna oli praegu kaitseresurssid amet jätis vahe aasta, eks ole, et ei võetudki kõiki poisse teenistusse, ajateenistusse selle pärast, et enamikul tervise probleemid. Kes siis üldse läheb meie ees seisma, kui meil on tervise probleemid, et kui kuidagi tõesti võtta need laigulised ka siia kõrvale ja siis nagu teha seda tugevamat häelt, et ükskord saaks sellest mitte pehme teema, vaid
Speaker 4tugev teema. Kvaliteedi juhtimises ju keegi ei ütle, et kärpime siit, eks ju, et kui sul on mingi suur tootmis ette võtta, et see on
Speaker 8nagu. Et üks asilist, kuna ma tundsin ennast süüdlasena, mis oli mainitud, et maa valitsuste kaotamisega siis meil see nii-öelda vana tervise edendeete võrgustik lõpetas ja tollal noh, tegelikult, eks see risk oli algust peale üleval ja eks see realiseeruski paraku, et tollal nii-öelda kohalikel oma valitsustele pandi ülesanne, võtta see funksioon üle ja võtta teda isegi noh, mingis mõttes nagu selgemalt üle, kui ta seni oli maa valitsuste juures. Aga noh, praktika oli muidugi see, et eks need kovid tegid seda nii nagu oskasid, nii palju kui nad seda oluliseks pidasid valdavalt mitte ja tegelikult riigitasendil keegi seda ei nõudnud. Ja selles olukorras, noh, paraku ta kõikidele, noh, kuidas ma ütlen, et kui Maivi peaks võtma ära mõnelt erialalt ravi juhte ära, siis tõenäoliselt me kuuleme kõikidest ajalehtedest selle arstide eriala seltsipoolt, et kui mis kõik nüüd juhtuma hakkab ja kui palju ravast nüüd juba homme ära sureb, eks ju. Võtad tervise edendusest, võtad natukene ära, võtad narkoõnetuselt, pisad raha ära, eks ju. Et kes on see osapool, kes läheb siis nagu ütleme, et sõbrad, et nalle teete, et see pole võimalik. Ehkki noh, tegelikult, olge maused pikemas, vaates selle negatiivne mõju on suurem, kui näiteks üheks aastakseks ühendada mingisugusele erialal mingit ravi juhtu. Et seda häälekad nagu eestkõnelet ei ole, aga see teine pool, kes nendele päriselt toimivatele meetmetele vastu seisab, tema on väga häälekas. Uskuge mind, ma olen seda oma nahal tundnud. Et pareku, noh, loomulikult see, et konsensus, niimoodi üised huvid, kõik üli ilus lugu, eks ju, et kes ei tahaks et, noh, lihtsalt pareku väga paljudega neist väga paljudes kohtades, et huvid on ristivastupidised, eks ju, et avalikul võimul lähetudest Eesti vabariigi põhiseadusest puudub kokkupuute punkt tubakka tootjatega. Neil on ristivastupidine eesmärk, meil on eesmärk teenida kasumit inimeste surmadelt, eks ju. Meil on kohustus inimesi kaitsta. Ja see ongi legitiimselt vastandikud huvid ja siin on see, noh, tegelikult on küsimus selles, et kuidas avalik võim suudab ennast kehtestada ja miks ta seda piisavalt ei suuda teha.
Speaker 3Ja ma tahtsin nagu parandada seda, et tegelikult kui tervise edendus paikondlik ta ei kadanud maavalitsuste kadumisega, mitte kuhu keeta jätkus, et selle oluliselt suurema löögi ta sai siis, kui riik otsustas, et ta hakkab seda vähem rahastama. Saates sellega sõnumi, et riigi jaoks ei ole see nii tähtis, milles kohalikud omavalitsused lugesid välja, et noh, kui ta riigile pole tähtis, miks ta meile pole peaks olema tähtis ja nii me kollektiivselt seda praegu välja suretame ehk, et ja kui ta praegu peaks välja surema, siis selle uuesti üles ehitamine, see on juba noh, hoopis teine tegevus ja hoopis teine hinna silt.
Speaker 2Hästi. Paneme selle teema nüüd korraks lukku ja läheme, räägime natukene riigi sekkumisest. Ja räägime konkreetsemalt, nii nagu korraldus oli, et valitsuse ennetusnõukogu avaldas valitsuse ennetusnõukogu avaldas iljuti alkoholipoliitika alustokumendi aastani 2035. Seal on ilusesti kirjas saad siiside tõstmine, müügiaegade lühendamine, reklaam koos hoiatustega ja vähiriskihoiatused. Siseminister on öelnud sinna juurde ühe lause, mis on minu arust nagu eriti kõnekas, et alkohol on täna kiiremini kätte saadab kui päästa teenistus. Ma tean, kui kiiresti on kätte saadab päästa teenistus väga hästi ja kui midagi on veel kiiremini kätte saadab, siis see on päris kohutav. Aga tubakaga sai see tehtud. Keerulisemaks ka armimaks, vähem atraktiivsemaks, ka kallimaks alkoholiga oleme poolel teel. Küsimus ei ole selles, kas riik peaks põhimõtteliselt sekkuma. See juba on töös. Küsimus on selles, et kas teie või meie või ühiskond toetab seda või mitte. Ja nüüd ma küsin teie käest, tead inimesed, kes te kuulate, kas riik kaitseb kodanike tervist rohkem roheline või kaitseb rohkem ettevõtlusvabadust. Punane. Kuidas te arvate?
Speaker 8Kuidas praegu või kuidas peegu?
Speaker 2Praegu. Kuidas praegu teie hinnangul on? Ja see on teie vaba arvamus, kas riigi otsuste taga on tervis või ettevõtjate hubid. Roheline on tervis ja ettevõtlusvabadus on punane. Okei. Eks siis üldine arvamus on see, üldine arvamus koos mõningate eranditega on see, et riigi tegevuse rohkem suunatud ettevõtlusvabadusele. Aga ma küsin siis Jevgeini, et te tegevuse rohkem suunatud ettevõtlusvabadusele. Oled tervise tööminister. Kui raske oli päriselt teha otsust, mis piirab ettevõtlusvabadust ja muudab inimese elu ebamugavaks? Ja kes need vastutöötajad olid? Kas valijad, inimesed, koalitsioonipartner või lobistid näiteks?
Speaker 8Nad kõik. Ja ei, mis me oma rasked saatust siin kordan. Et loomulikult on noh, me ütleme, kui alg osistaks minna, siis inimesed on erinevad. Ja erinevatel inimestel on erinev nägemus, arusaam, on sellised fundamentaalsed libertaarlasi, kes ütlevad, et oma rahaest võib ikka ennast surnuks juua suitsetada või mida iganes teha, eks? Mis see teie asi on? Katlemata on selliseid. On selliseid inimesi, kelle puhul on psüoloogiliselt tuntud mehanismed, kuna nad saavad aru, et tegelikult nagu see riigil on õigus, et ma peaksin teistmoodi käita, aga seda on juba raske tunnistada endale, siis tuleb sellele nagu eriti sõjakalt vastu võidelda, et see on ülemäärane vabadusse sekkumine. Aga suurim on ikkagi tavaliku arvamuse kujundamine, milles loomulikult need vastaspooled panevad meeletud resurssi nii suhte korralduslikult juristide kaudu, kui ka loomulikult erakondate lobi mõttes, et selleks, et midagi jõustada selles valdkonnas üldiselt väga lihtne indikaator, et kui vastuseisu ei ole, siis tegemist on mõtetumeetmega. Et kui te näete midagi, millel, mida rahvatervisõist on nüüd, tühime siin suurt asja, ühtegi vastu argumenti ei ole, see tähendab, et võib jätta tegemata, et mitte midagi ei muutu. sest kõik, mis vähegi toimiv on ka isegi nagu väga väike asja, nagu me just rääksime valgusfoor saja peale, et juba tekitab on ja mõni inimene on võimene kümme aastat järjest käima ja üleskeeratult rääkimas, kuidas see on täiesti uskumatu ahistamine, mis saama hakkab. Seda teakse mõdugi erakordselt süsteemselt jõhkralt ja süsteemselt juristide suhte korralda, et kõikide kaude ja see lõpuks jõuab erakondade nii, eks ju, kes siis noh, sul hakkavad koalitsioonid sellele vastu töötama ja lõpuks see loomulikult jõuab ka valijate nii, et selles mõttes ei ole mingit kaatlust. Ja paraku rahvatervise, noh, natuke laiand seda mõtled, mis ma enne ütlesin, noh, nii-öelda vanast kogemusest, et selle nii-öelda toetav, rahvatervist toetav koalitsioonüüskumis, kes on ju ka olemas, noh, tegelikult ju enamik inimesi, noh, võtame, ma ei tea, alkoholi probleemid, eks ju, et enamik eesti inimestest on sellega kokku puutunud, kas isiklikult või oma lähedaste kaudu, eks ju, et neid inimesi, noh, et sattuda kuskile keskkonda, kus inimesed ei mingid probleemi pole Eestis ära käi, eks ju, need või praktiselt pole mitte kunagi, eks ju, et nad on olemas, aga see nii-öelda toetav koalitsioon ei pea kunagi sama palju ja sama kaua ja sama jõuliselt vastu kui see vastas koalitsioon, kes on väga hästi rahastatud, kelle jooks see on eksistentsiaalne küsimus, eks ju, nad on sinna valmis, noh, mitte nädalete kaupa, vaid, vaid, noh, põhjast aastate kaupa on ju
Speaker 2energiati. Ja palun, mul on sulle ka kohe järgmine küsimus, aga kommenteeri
Speaker 7ära, palun. Jaa, et ma lihtsalt pean Evgeeni välja öeldud selles mõttes kommenteerima, et me olime siis ühes koalitsioonis, mina ei olnud küll siis tippoliitik veel, aga meie erakonna rahandusminister siis teise alkoholiaktsiisi teusul aina ja lütset astub tagasi, kui veelkord õstetakse, kuna maksud läksid Läti ja väga suures hulgas, aga mina olen tegelikult olnud selles mõttes Evgeeniga jälle ühes paadis, et ma tean, et alkohol on mürk. Ja mul on ka lapsed ja poisideks ole, et ma olen pidanud lapsevanemana luurama ja neil järel käima klassi õhtutel ja vedama neid poisse kodudesse lajali, kes on tagapingil lõbusad ja, ja, ja, ja ütleme niimoodi, et ma neid tema, neid tolla meetmeid peale maksud Läti ju tegelikult toetan, et vähem, väiksem kättesaadavus, ei tohijaks ole kohe panna sinna Läti ette neid välja, nii nagu panna lastele komme või, aga ja see kõik kadus ära ja alkoholipoodi tohtis ka mingi teatud kilometraasi kaugusel, ei olnud seda teil või? Tohukord, aga no vähemalt juttu oli selles, seda mõõdeti räägiti, aga igal juhul kui nüüd meil oli Tallinnas tuulema tänav probleem, tulema tänaval probleem alkoholikutega, me pidime siis liigutasime inimesi, hajutasime, sattus sinna väga palju poismehi või üksildasi härasid, kellel on toimetuleku probleemid ja nad hakkasid siis see lümbruskonna inimesi häirima, sest nad olid valdavalt joobe seisundis, et läksin sinna siis korda looma, sest inimestel tõesti polnud enam võimalik normaalselt elada, mul oli eriti kahju lastest, kes läksid kooli ja kui purjus inimesed pussipeatusest ülitavad noori neide, et turvatunna oli kadunud peredel lastel, siis tegelikult seal selles samas tuulema varjupaik või siis nüüd öelda sotsiaalmajas, üks naiste rahvas, kes oli alkohosõltlane noor, 21-aastane, tuli nagu mulle eraldi rääkima, et noh, et te tulete nagu meile näppu viibutama, aga miks siis on siis igal tänava nurgal on alkoholi võimalik osta, miks on mul võimalik osta seda väikest jogurtitopsi, kus on siis viin sees, eks ole väga osoodsa innaga, et miks see kõik on siis saadaval ja miks see ei ole siis mulle abi saadaval, et ma ma sõltuvustest saaksin võbaneda, no ma ei taha jälle laiali minna, aga ütleme niimoodi, et kui noorteulgas on suitsed ta mine vähenenud, eks ole, aga mis on tõusnud, vase meil on tulnud see mokatubakas, eks ole, et üks asendub teisega, et ma olen nõus, et see ennetama ja võitlema selle vastu peab, küll ma ei ole nagu nõus sellega, et me peame nagu, noh, ma arvan, ma arvan, kas sa pidad sirjapotissepa silmas?
Speaker 8Mina ei maini nüüd ühtegi nime.
Speaker 7Tema seisab Eesti toidu, eks ole, ta ei seisa mingis mõttes ainult alkoholitootjate eest, et noh, tuleb, tuleb, tuleb aru anda, et tema võiteb poola turu odavate toidu ainetega ja võiteb oma ettevõitjate eest, et ühiskondab olema tasakaalus, et me peame jälgivand maksuda ja läheks selle peale Läti, et ka Läti samal ajal tõstab aktsiise ja tegelikult ka põhjaregioonis Soome. Mul sündis 2012. aasta poiss ja see oli minu kodu Tee Kadriorust niimoodi olevaste kirikupoole ja ma läksin läbi selle soomlastele ehitatud alkoholitänava. See oli nii jube, et mul püli okse peale tulema. Alko see, alko too ja nad tulidki reaalselt kohvritega vedasid. Me nagu lihtsalt rikkusime enda rahvaasemel Soomerahva tervist, et kui eetiline see sai olla, noh, ühesõnaga, et igal juhul nende piirangutega edasi tegelema peab ja siis, kui Evgeeni või ei olnud enam ka, ütleme, sotside käes seda tervise ministri kohta, väga kiiresti leidsid Tee lobistid, mina mäletan Tiit Riisalo juurde ja hakkasid need samad reklaamipiirangud juba jälle. Vähene maja tagasi hiilima mingit teiselt ja see on reaalsus, et kogu aeg võib olema valvel ja näppu hoidma, mis tähendab, et tervise edendust on vaja.
Speaker 2Võite väga jõuline kommentaar, aga nüüd ma küsin küsimuse. Tallinna teemad puudutavad, probleemid puudutavad kolmandiku inimesi, lahendused ka kolmandiku inimesi, et aga uus rahvatervise seadus paneb oma validusele kohustuse hinnata otsuste mõju rahvatervisele. Kas Tallinn on endal juba kujundanud selle mehanismi või mõelnud selle peale? Kuidas hakatakse linnas otsustama ja võetakse sinna juurde ka siis rahvatervisele mõju kõikide otsustega, mis vähegi võivad olla? Ja mõtlem lihtsalt seda, et kas Tallinn on võimeline tegema selliseid nii öelda ebapopulaarsed otsuseid ka ette, noh näiteks autodele lisaruumi ära võtmine, jalgrapturitele andmine või siis näiteks alkoholimüügi keel linnaüritustel. Et kuidas linn ise suhtub sellesse, sest õigus ja kohustus on arvestada tervisega. Kas te teete seda ennetaalt?
Speaker 7No teeme, ma arvan meide piisavalt seda, et ütleme, et sellist paketti, kuidas need meetmed nüüd peaksid toimima hakkama ja mis on need mehanismid, seda mina oma laual veel näinud ei ole, aga meil on asjaomased spetsialistid, alkoholi ja ettevõtluse piirangutega me ei ole tegelenud selliseid. Selles koalitsioonis ma olen varasemalt valitsuse tasandil olnud nendes töörühmades, et ütleme, et see on võimuvahetusega tihti peale osad asjad prioritiseeruvad, osad asjad mitte, kuna sootsiaalhooleganne ja tervise etendus on täna minu valdkond, mina pean seda oluliseks. Ma ei tea, kas pärast mind, kes tuleb nagu on selles võtmes inimene, aga noh, minul on täna, ma ütlen teile ausalt, meil on probleemid kõige raskemates. Need inimesed jaksaks, et me tegelikult eelmises nelikliidus väga palju inimesi konsolideerisime, centraliseerisime, reformisime ümber, et oleks ühtlane standaard, väga oluline reform, pidasin seda õigeks, aga nüüd tuleb välja seal, kus on inimeste, nii öelda, abistajad, jõudu juurdehanda, sest vahepeal, see on ka tervise etenduses nii, et vaadake, see IT-sektor ja see digiühiskond, mis tekib, eks ole, see tekib täpselise aruanduskohustus, et see peab kõik nagu andmaid kogu maa. Andmaid registreerima, otsuseid langetades pead sa jälle andme baasides otsuseid langetama juriidiliselt pädevalt, otoob meile sellest digiühiskonast nagu digikoormuse nendele abistajatele juurde ja siis rohujuure tasandile, kes peavad abi andma, need inimesed, kes inimestega suhtlevad, neid nõustavad ja juhendavad, seda abi jääb nagu vähemaks, et igal pool on kogu aeg see mõistliku tasakaalu otsimise küsimus, peaks rohkem on uvastus.
Speaker 2Nii, Aljona, meil ei nii tahtsid kommenteerida.
Speaker 8Ja et, noh, ütleme, selline kohustus kohalikalu oma valitsustel on selgelt täna liiga abstraktne, et nad ei tee praktiliselt midagi ja selles mõttes mitte ainult sellepärast, et nad ei taha, vaid sellepärast, et ta ongi lihtsalt liiga abstraktselt sõnastatud, et kui me võtame, noh, näiteks säästliku liikuuseks ja mis on ühtlasiga tervist toetav liikuuseks, et need prinsiibid tuleb siis selgelt lahti kirjutada, et mida silmas peetakse, erinevate oma valitsuste jaoks, see tähendab ka erinevaid asju, eks ju, ja siis võib olla, noh, sellest hakkab midagi ka sündima, eks. Et uus linna võim küll kärpis esimese asjana ära ohutute kooliümbruste projekti, et lapsed saaksid ohutult ise siis võtta koolis käia, aga see on selline väike aasiv kõrval märkus, et, noh, et lõpuks nagu Tallinna kontekstis, et need on need küsimused, eks ju, et loomulikult iga tee projekti puhul rahvatervisele mõju ei innata ja see tõenäosti ei ole suures pildis ka mõistlik, on lepide kokku teatud prinsiipides, millest lähtudes siis linnaruumi on ju arendatakse nii Tallinnas kui ka teistes kohtades, aga mis puudutab viinapoodelist, et siin on selge, et tegelikult praegu see probleemi juur on selles, et Eesti riik on kaotanud juba aasta 2013 igasuguse litsenseerimise viinamüügile ära või alkoholimüügile ära, mis tähendab seda, et iga pood võib hakata seda homme müüma esitesmahendustega. See ei ole normaalne olukord ja koalikul omaliselt tegelikult ei ole võimalust seda piirata ja siin on majandusmisteerium olnud see, kes on toetunud suurt ettevõttes vabadust ja tänu sellele ma ütleks siseministrile täiesti. et mida ainult päästeteenistus minu hinnangul ja minu analüüs ütleb, et alkohol on kõige kiiremini kättesaadav teenus Eesti riigis kõikides tavalikest teenustest.
Speaker 2Nii, Aljoona, küsimus sulle riigi sekkumise kohta, et VHO on soovitanud kindlasti ja tõenduspõhiseid sekkumisi, mida võiks Eestis rakendada, aga mida pole veel tehtud? On sul selliseid näiteid?
Speaker 3VHO ja teiste rahvusvahelistel organisoomidele on väga mitmeid erinevaid tõenduspõhiseid sekkumiseid ja väga mitmed neist on Eestisse ka jõudnud. Need on suunatud konkreetsete probleemid ennetamisele või nende mõju vähendamisele. Need on kas vanemludsprogrammid või ennetusprogrammid, aga probleem kipub olema selles, et ka neid me tegelikult ei rakenda täna Eestis süsteemselt. Me toome nad Eestisse, me piloteerime ära, me hea liuhul hindame nad ära, ka mitte alati tegelikult. Vaadatake, kas. Kas Eestis need päriselt selliselt toimivad, et me ootame ja toomad siin ka sama tulemuse ja siis me jätame nad kuidagi oma soodu arenema. Ja siis ongi küsimus, et kas meil on seal paikkonnas see inimene, kes oskab selle tööriistaga midagi teha, et kas tal on vahendid selleks, et seda sekkumist seal koha peal pakkuda. See loetel on täna juba pikk, mis meil Eestis on. Me lihtsalt ei tee seda piisevas mahus ja võib olla ka alati piisevalt õige, kesti, sest me ei investeeri ka inimestesse, kellel oleksid oskus, et neid teha. Ja loomulikult, et me võime nii keskkonna kujundamise valdkonnast tuua nii maksudega seotud näiteid veel, aga kui me ei ole suutnud sedagi ära rakendada, mis me juba toonud oleme, siis nagu. Miks on meil. See jäi oletus, et kui me toome midagi juurde, siis me ei suudame nagu seda paremini rakendada.
Speaker 2Aga räägime nendest rakendustest, mida ei ole meil tehtud. Ja kujutame ette, et sul on siin paneelis, praegu kaks inimest, kas võibolla on järgmise riigikoguliikmed, võibolla ministrid, et mida sa meile ütleksid, mis asjad tuleks ära teha, tõenduspõhised tegevused, rakendused, mis on kusagil juba positiivsed tulemust saavutanud.
Speaker 3Ma ikkagi jään enda juurde, et minu sõnum oleks, et ehitame selle tervise edenduse struktuuri välja, et ehitame selle süsteemi, kuhu istutada need lahendused välja, sest vastasel juhul me raiskeme raha. Me toome Eestisse lahendusi, me investeerime, me investeerime nendesse ja siin me paneme nad kuhugi riihulisse lootes, et keegi kuskil nendega midagi teeb. Ja kui riigil raha on, siis võibolla riik teeb ka. Meil on see teadmine, meil on täna veel inimesed, kellel on kogemusi, meil on peale tulemus noori, kellel on väga hea haridus, kes teavad, mis on tervise edendus. Me suudaksime oma väikse riigi suhteliselt kiiresti ära mehitada. See ei oleks üldse kallis. Ja me ei saa seda tasuvust paarja aastaga, aga me ei räägi siin ka mitmekümnest aastast. Ehk et minul käsi ei tõuse soovitada mingit ühte konkreetsed sekkumist, kui me enne ei ehita seda süsteemi lõpuni välja.
Speaker 2Aitäh. Aaro, kuidas erasektor sellesse süsteemi, mida Aljoona sõnul tuleks välja ehitada, võiks ära mahtuda, kas vastu vaidlejana, kriitikuna, toetajana, rahastajana?
Speaker 5Ei, noh, miks ma peaks vastu vaidlema ja kriitikat tegema? Selles suhtes, et tegelikult meie, ettevõtte teeb ta iga väga palju koostööd, aga kuna siin vahepeal on päris pikalt poliitiline debatke, siis ma korra mõtlesin, et ma kommenteerin selle ka ära, et meil on see tervise edendus on siiski kõige odavam moodus, kuidas riigi eeläres raha kokku hoida. See on ainukasimist tegeleb selle põhjusega, et kõik, millega tegeleb tervise kassa, on siiski tagajärge tegelemine. Ma ei tea, kas see töötukassa vaatajast me ikkagi ütleme, et töötukassa ideaalis peaks, ei peaks tegelema töötute tööle aitamisega, või ta peaks tagama selle, et mitte keegi jääski töötuks. Ja kui on tekkimas olukorras, kus on mingi koondamised või asjad, siis ta on lihtsalt see sild seal vahel, kes viib inimesi ühest ettevõttes teisega vahepeal ja peaks keegi kunagi töötu olema. Samamoodi tervise kassa eesmärk võiks olla ainult inimesi tervene hoida ja seda ennetustegevuste mitte tegeleda selle tagajärgedega, kus juba midagi on nagu süsteemselt valesti läinud. Aga ära ettevõtaname ju väga palju teema asju. Ma tean, et see ei ole nüüd sootsitulgasest väga populaarne teema, aga see täiendab tervise kindlustus, mida tööandjad pakuvad. Me ju selles võtsest panustame juba niigi rahalised sinna. Meie huvi ju, on ta ega oistlik huvi või on ta pragmaatiline huvi, et inimesed püsiksid terved ja käiksid tööle, teeksid tööd ja teiniksid omanikule, aitaksid omanikule kasvumiteenide. See on meie huvi. Ja tõesti, ma ei ole. Okei, tõesti võib olla alkoholiliit ja tubakaliit. Ma pole need ettevõtjad, kes kuidagi selle vastu võiksid olla, aga üldises vaates ju, mis on Eesti ettevõtjatele selle vastu, et meie inimesed oleksid terved. Ma ei tea, tarbivad meie teenused kauem, on meie töötajad, on väga terved ja väga tublid. Ma ei näe nagu probleem, miks me kuidagi selle vastu võiks olema.
Speaker 2Tähendab, kui ettevõtjad ja ka alkohol ja tubakatuotjad sellesse teemasse saaks sisse integreerida, siis võibolla tulevik ei olegi nii tume.
Speaker 5Ei, no aga jällegi teistpidijatega. Siin oli korrasul küsimus ka rahastamisosas, et me nii või teisiti rahastame päris palju need tegevusi, aga mida me ettevõtjate ootame, et kui me teeme need tervise edendavaid tegevusi omast vabast tahtest, omast soovist ja omast finansist, et siis keegi võiks meile vähemalt täitähki öelda. Üba sellest nagu piiseks. Täna kipub see niimoodi olema, et igasugune selline mingi teissugune tegevus pigem pälvib opis kriitika ja pahaks panu ja nagu öeldakse, et mis jamaga te tegelete selle, et tehke seda, mida kogu aeg on tehtud. Ma ütlen, et väga õnnelik oleks, et me isegi ei ootakse tõesti mingit rahasüsti või et lihtsalt mõni kohalik omavalitsu poliitik või riigitasandil keegi tuleks ütleks, et ähe, tegelet õige asjaga.
Speaker 2Aitäh, tegelet õige asjaga. Ja räägime veel viimase blokin, aga natuke tervise edendusest, miks me siia tegelikult oleme tulnud rääkima. Alkset oli hüpotees, et see täna ei ole süsteem, aga Aljoona kinnitas seda, et see osad alati ei ole kindlad. Ja tervise edendusse ülesand, et tegelikult on omavalitsustel ju olemas. Küsimus on see, et kas selle taga on inimesed ja eelarve või siis ootame ära kriisi, nii nagu elanikuna kaitse teemade edendamiseks oli vaja siis kusagil sõjapuhkemist, et asjad kõik käima läheks. See ei ole päris normaalne. Võibolla saaks asju varem ära teha. Aga nüüd on küsimus inimestele, kes meid kuulavad. Hüpotees. Tervise edendus peaks olema kohalik, kui omavalitsuse ülesanne täidetud ameti koha ja eelarvega. Ning sellesse tuleb suhtuda juba praegu, kui hädavajaliku kriisi ülesandesse. Isegi siis, kui selleks tuleb midagi kärpida. Roheline on nõus, punane ei ole nõus. Kõik nõus. Nii. Ja ma ei küsi, mida kärpida. Aga ma küsin nüüd Katrinilt. Ja tervise edendusse me seletasime üsna hästi lahti ära. Aga sina kui päris. Päris. Päris tervise edendaja. Kui palju sa tegelikult tööajast tegeled tervise edendusega ja kui palju siin sunnitakse muude asjadega tegelemast. Ma arvan, et valavanem on kavalega. Ta ju näeb sinus ka kui erinevat ülesanete täitjad, veel väike keskkond, väike omavalitsus.
Speaker 4See on väike täpsustus, et mina töötan Hiiuma Anenduskeskuses. Olen poole kohaga maakonna tervise edendaja, teise poole ka haridusasutuste tervise edendaja. Ja selles mõttes, et meil Hiiuma. Ma olen tegelikult selles mõttes hästi, et ma näen ja tajun seda, et kohaliku omavalitsuse inimesed on ennetuse meelt. Küll aga tuleb natukene veel tööd teha just selle tervise edenduse mõtete ja sellise süsteemi loomisega tegeleda.
Speaker 2Ja teil on hea olu ja turvalisus strategia tegemisel?
Speaker 4Absoluutselt, jah. Ja sellega koos me praegu ka teeme seda tervise edendusega hea olu profiili. See oli üks oluline mõte, mida ma tahtsin öelda ja see nüüd läks ära. A, ma tahtsin tegelikult tuua siia nagu välja, et üks selline värske uuring, mida Tallinna tervishoju kõrgkool tegelikult ju väga värskelt tegi, mis näitab ka seda, et seda süsteemsust on vaja ja eelkõige ka meie juhtide ja spetsialistide harimist. Tegelikult Tallinna tervishoju kõrgkool uuris kohalike omavalitsuste juhtide käest, et millised on tervise edenda ja kompetentsid ja ka nüüd nende spetsialistide käest, kes siis seda rolli kantsid ja need tulemused tegelikult olid nagu, noh, mitte väga toredad, et tegelikult, noh, sageli ikkagi ei juht, ega ka tervise edenda ise ei teadnud täpselt, et mis need kompetentsid, peaksid, peaksid nagu olema, et siit üleskuutse kõigile, et jagage seda informatsiooni oma inimestega ja mina igal juhul hiiumal olen püüdnud seda tööd teha, et meie kohalike omavalitsuse juhtia ja inimesed ei peaks piinlikust tundma, kui küsitakse, et mis on tervise edendus.
Speaker 2Aitäh. Aitäh sulle, ehk siis kui on tervise edendusest juttu, siis tuleb seda teemat kaitsta, võidelda sellest ja mitte lasta rääkida meditsiinist, arsti abist, et need on erinevad.
Speaker 4Just, mul läks juba meelest ära, me siin ei. Sinu tööosa, mis on tervise
Speaker 2edendusel, ütle lihtsalt protsent.
Speaker 4No järjest rohkem, ma tegelen. Protsent. No ma arvan, et ma tegelikult juba selline 80% tegelen, siis ma hoian ammastega inges sellest kinni, me tegeleme praegu profiili tegemisega, need on kõik otseselt tervise edendusega. tervise edenduse teemad, aga selle tähenduse juurde korraks tagasi tulles on võibolla hea näida see, et isegi on olnud juhtumeid, kus ma seletan näiteks sulle, eks ja mis asi tervise edendus on, et ma ei toob organdit ja ma tahaks aidata nagu süsteemi paremini üles ehitada ja siis öeldakse, et jah, jah, ei ma saan aru küll, aga et ma mõtlesin seda, et võiks teha selle jooksu, on ju. Ja siis ma mõtlen, et noh, et kas ma siis ei rääkin teisti keeles või ma ei, aga üldiselt jah, et mina juba ütleme sellise, et noh, kui põl aastat tegelen tervise edendusega, aga enne seda ma tegelesingi selle organdi kätte viimisega ja sporgi kõikuste korratamisega.
Speaker 2Aitäh sulle. Maivi, sina on rahastajana, mis väärtust näeb tervise kassa tervise edendajates?
Speaker 6Noh, kindlasti väga suurt väärtust. Ja teistmoodi ei saa, et ega korra juba käis läbi, et me oleme tõesti enda rahastada võtnud siis haridusasutuste tervise edendajad. Meil on ka küsitud, et miks te seda siis teete, keegi teine ei tee ja kuna me saame seal ka sellist väga heast seost meie ennetusteenusega, koolitervise teenus, siis see tõesti täna meie rahastada on. See aasta eelarve on 600 000 ja rahastame siis reaalselt siis tõesti seda palgafondi. Või 18. tervise edendajal igas maakonnas pluss Tartu ja Tallinn ja see väärtus, mis me täna oleme saanud, et tegelikult see olukord on kaardistatud, nii nagu siit korra käis ka läbi, et mida siis siia maani on tehtud nii lastaedades kui koolides ja tõesti see mingi tavaline jooks ei ole sulle tõenduspõhine tegevuse. Et tegelikult täna haridusasutused on püündud nii hästi kui vähegi oskavad ise sekkuda, ise teha, aga siin saabki siis nagu ütleme. Siis nagu süsteemselt läheneda, et mis siis on tõenduspõhine, mida me soovitame, me proovime jõuda sinna, nii et tegelikult kõikidel haridusasutustel oleks ikkagi oma tervise heaolu, sellised ütleme töörühmad, töögruppid, selleks selline järjepidev tegevus kõikidel haridusasutustel võiks olla ka oma vähemalt kolmeaastane plaan, et mis on siis eesmärgi, kuidas selle nii liigutakse, nii et kindlasti see kõik me näeme, et loob olulist vähe. Ja natuke saime siin kriitikat, et jälle järjekordne projekt, piloot, aga tervise kassa on täna ikkagi võtnud kõik sellised uued sekkumised, tõesti me alustame sellise piloodi projektine, aga selle tõenäosus, et ta saab sellisele püsivale rahastusele on väga suur. Ja kui me loome siin kas või siis läbi haridusasutuste sellise kindla võrgustiku, no täna seal on üks tõendusabi või tõenduspõhine. Tõenduspõhine teenus on see seiklustel aegas, mis on siis laste ja lastele, kolme kuni seitseme aastastele vanustele lastele väga selge õppetus, et kuidas olla terve, mis on tervislik toitumine, joo vett, kui sulle on janu liikumine on oluline, vähenda istumist ja selle läbi, mida me täna näeme, et mitte me ainult ei õppeta laste ja lapsi, vaid need samad lapsed õppetavad ka oma vanemaid, nii et see on oluline. Väga ootame. Tegelikult siia tuleb osapooli juurde. Täna on tõesti tai, on oma teadmisega, kohalikud omavalitsused aitavad siis nende edendajate, nii-öelda sellised, ütleme, tööjõu, nii-öelda need töötingimusi rahastada, aga kindlasti on vaja siin ka haridusasutustele, et oleksid need sekkumised olemas. Täna ma väidan, et raha ei ole.
Speaker 5Kas meie võiks ka liituda?
Speaker 2Väga oodatud. Nii, aita. Selles mõttes aeg on olnud. Meie suhtes armutu ja ma ei pea silmas meid persoonaalselt kõiki, vaid kogu seda paneeli ja läheme viimase teema juurde. Ja mul on selline palve, et tahaks, et kõik, kes siin kohal on, siit ka midagi kasuliku head või kaasa võtaksid, olgu selleks kas või siis vastu kevadistele valimistele minnes mõni hea mõte, kui keegi selle välja ütleb, siis saaks tema poolt hääletada või midagi sellist. Palun, öelge kõik, üks saaval. Üks muutus, mille Eesti peaks tervise edenduses lähima viie aasta jooksul ära tegema ja kes võiks olla sellest vastutav. Ja alustame kohe otsast, Riina. Konkreetne või vähem konkreetne vahet ei ole. Mis peaks muutuma Eestis?
Speaker 7Ma võib olla, ei ütle populaarset midagi. Ja ka kui loosunglikku, aga ma vaatan seda mehanismi. Et kui tänane valitsus on koomundanud tervise ministri koha, kes süsteemselt tegelikult seda edendas ja neid samu suhkusisalduse vähendamist, alkoholikahjusid, narkoennetust ilmselt koos taiga väga palju sai selle peale tähelepanu pöörata, siis tänase ühe ministriga ministerium tegeleb tõepoolest meditsiiniga hästi palju, kuna ka minister ise on öelnud, et on vastavala spetsialist ja tõepoolest olles ise olnud ka kahekordne valitsus. Ja ma tean, et sa ei jõua kõigega tegeleda, sa pead keskenduma, sa pead valima prioriteedid, et see ei ole populaarne, kui ma ütlen, et taastada tervise ministri koht, aga sootsiaalministeriumi valdkond on nii lai, et kui me tahame valitsuses ja valitsuse tasandil edasi liikuda tervise edendusega, siis peab olema vastutom minister või paneme jälle peaministrile selle ülesandaga, aga tema ei jõua saja asjaga tegeleda. Nii et mehanismi mõttes mina seda teeksin ja tooksin tervise teemad pilti ja vastutavaks paneksin valitsuse liikme.
Speaker 2Aitäh! Aitäh! See oli väga konkreetne ja vastus. Pikalt küll öeldud, aga selles mõttes väga suurepärane point. Aitäh, Riina! Aitäh, Maivi!
Speaker 6Ka hästi lühidelt. Me vajame Eestile väga selgelt tervise edenduse strategiat kümneks aastaks ja nii selgelt lihtsalt aru saadavad, et sellel oleks võimalik koostada tegevusplaan ja hästi nõus sellega, et nii strategia kui tegevusplaan peaks olema nii palju kuulikindel, et ta ei ole muudetav ja muutub erinevates olukordades kaasa äredud enne ja pärast valimisi.
Speaker 2Kas see on tervise aregu instituudi teema võiks olla selle taga seista?
Speaker 6See vastutaja teoreetiliselt peaks olema poliitikakujunda ja ehk sootsiaalministerium, aga võibolla ta telegeerib kellelegi selle.
Speaker 2Võibolla meil on mõni tulevane sootsiaalminister siin või siis tervise edenduse minister, kes võtab selle teema kaasa. Aitäh sulle, Jõgeini!
Speaker 8Ja selle eelmisega ma olen väga nõus, et ma arvan, et süsteemne riiklik raamistik on igal juhul vajalik selleks, et ka albool nii kohalika omavalitsuste tasandil kui ka kogukondade MTÜ-de tasemel oleks olemas see kuhu nii-öelda sobituda, aga et teine on ikkagi see kogukondlik tasand, kus ei piisa tegelikult ainult tervise edendest, sest suur osa nendest vajalikest meetmetest, mida vaja rakendad, on tegelikult horisontaalselt eeldavad ka selle sama kohaliku omavalitsuse sees erinevate kohaliku omavalitsuse osade koostööd, aga tihti ka omavalitsuse ja riikliku institutsiooni koostööd. Ja seda ei juhtu ilma, et sinna tekiks süsteemne selline nõudlikus ja lisaks nõudlikusele ka aru saama.
Speaker 3Aitäh, Aljona. Ma ei ka maivi kästi nõus, et lisaks ka selle tugistruktuuri, mida nüüd tegevuskava, aga see nii on mul tegelikult väga tagasihoidlik soov, et me see nii kui see tekib, seda, mis on hoiaks ja seda edasi ei lammutaks nii nagu me siin viimastel aastatel oleme teinud rahastamise vähendamise näol.
Speaker 4Kõige eelneva kohta ma võiks öelda, et väga soovin tehtagu. Ja võibolla lisaks siit nii-öelda nagu tegev tervise edendajana soovin, et kõik Eestis toimetavate tervise edendajad viksid ennast kurssi nende kompetentsidega, et oleks, et nad suudaksid olla partnerid kohalikul omavalitsusele, ametitele, haridusasutustele ja riigile üleüldiselt.
Speaker 2Nii, aitäh ja lõpetuseks, mis minu arvus siit täna välja tuli oli see, et tervislik valik ei tohiks olla luksus, vaid peaks olema pigem vaikimisi norm ja see ei ole midagi sellist, millega me peame lepima, et kolmandik elust inimene veedab haigena ja eriti kui see puudutab noori ja nõrgemaid sihtgruppe. Kas üksik inimene või need keskkonna kujundajad, need kõik teemat tulid siit ilusti ka välja ja tervise edendus peab saama tegevuseks. olema kampaania või projekt koos kohustuse vastutaja eelarve mõõdikuga, täpselt nii nagu näiteks ka kriisivalmidus. Aga erinevalt, et me ei peaks ootama, kunas tegelikult kriis päriselt käes on. Nüüd ma küsiks veel viimast korda inimeste käest peale seda paneeli, et kas Eesti inimese tervis on kriisis? Roheline on, roheline ei ole, punane on. Kõik see, mis te täna kuulsite siin, tõstke julgelt kõrgele. Okei, mõned on oma seisukohta muutnud, aga see on hea. Aitäh kõigile ja mul on üks selline pikariigi ametniku ja teatud teemades seis on üks selline tähelepanek, et meil on väga palju häidideid, mõteid, aga probleem on teostuses. Kõik inimesed, kes siin räägivad, teavad täpselt, mida teha. Küsimus, võitmeküsimus on selles, et kuidas need asjad ellu viia. Ma ei pea silmas poliitikuidega erakohtada. Kondiega seda kõige kõrgemat aset vaid üle üldse. Minu mõelest meie tugevuseks võiks muutuda see ära tegemine, mitte ära tegemine, ära tegemine. Ja see on ka see, mille saate kõik mõelda, kui te lähete kevadel valimiskastide juurde, et te leiate need inimesed, kes päriselt asju on valmis ära tegema, mitte ainult ei räägi sellest. Ja minu mõelest see on täna selline teema, mis natuke puudu jääb. Ja te tegite hea valiku, et te tulite täna. Nii ja tänan teid ja ma tahaks omalt poolt, et te teeksid ühe tervisliku valiku veel. Ma korjasin oma kodu ajast. Terve korvidei õunu eile õhtul ja omikul ja palun tulge ja võtke iga üks endal õun või paar teepeale kaasa, kui te lähete järgmisel alale. Aitäh teile! Väga head arvamused! Tõepõhimõte
PodcastTranscript AI