Targad ja mõjukad linnad, ülikoolid arenguvedurina ning miks innovaatilistest ideedest tihtipeale asja ei saa

Kukuraad, jose väljöööeltud seisukuhaad, eib ja ühtima, kukuraad, jose isukuhtatega. Pumile Annaphoku SV Punk Terebäävast on kahegs 60. Veybraarast ja 22.6. Pumis aattega saate ühtrajovaraja, antolivat. Uudistab lokis, reegime köigepelt sellest, et nyudan voima, lekkaa välis maalastel osta, sauti, rahap ja pühasse linna mekkasse, ningkadeistese linnadesekinisvara. Siseräegime mailma mõjukamates linnadeest ja külastus sovidustest parimat ja külastemiseks. Arutleeme Harvad Business Reviewa hartiklipõh ja al Miksinno vaitilistestid eidest tihtib ja läseisä. Siserel reegime võgagi praktilist teema, et mila on kasulikku myi ja verskem toidugraameisimese. Lisaks saate saate, et kuul, et teatega sülemuse, et kuul, meirimine võiksaidata teilomasissed olekud tästä. Me ei ole tõnane saattigülaline on talt teikigestlikus ja roheböörden nõu, ning finnes targa linna tippkes, kus ja vanem teatur hellen sooveli. Seping keleelt uurime millise tõnpunevamat arenkut linnate, ning tehnuloog, ja vallaas ning samutti myi steegi reegime kestlikus ja teema teel samut ülikoolid ja roillist linnate arenkukujuntamise. Sise juhatuseks on pohjuste, et kõikki ambid se on ikka etkinnisvara investoreid, nimelt on võimalik siskäes olevaasta jaanarikust, lõpuks ometti soetata saudia rapias, pühadesilinnate se mekkase ja me teenaste kavelis maalastel, kinnisvara mekkateatupärast on yks maailma kõike popularsemait palverenakut sichtkohti. Nüüd olugoras kus nahtainnato nõud volatiil, ja lankenud souvivat saudid mõistegi omaa sissedura, kui mõtmekesista, yks viis selleks on pyütasi, tõesti senise tenam saata turismi tulu ja selleksis mekkase lykatakse vanu hooneidpul tooserega maa ja ehitakse uusikörr kooneidseal hulkasi äri pintu ning kähot telle, mut ku jõurte. Aga eisekin enne, kui me mekkajurud elhme korraaks tuleb, meeldem me oleme saateformatis räkkinud ambesieks, mohamet binsalmani realse saudearab juhi suuresti deest kaeda, kui me kõimineks saastaks kui on te saudearabest, mitagi deestid esugust, võrada sellega mis jädi versifitseidid. Ja selle raame su oli talüks grandiosne projektmilest mõlame parkurta karekinsön neom. Ja nüüd siis selle mekkaj, me diina jutu ei looks, saisi, et sios es asja lutege millest juba antoreekis ei ole ename jaksusedene omi nimodea, arhentad, nagu alginem plan oli, sialt on tõmattot takasi ja kukku, ja nüüd siis järsku selkuset takasavjuuka, nende es põhades linnates, mitagi ette võttajan, on võtud loomulikud saudilikult väga võimsalt, sisse on tuotud nii fondi rahat saudil on teatõversiteks maalma suurimaid suveräänsed, kui ka erakapittale ja vähäselest tehti võilüks käikmist tegele kult politikuvilisena mulle oli kõige suure myllattus. Aga mõnetti maa jõntuslikud taru saadav nimelt lupati välisin vestorid sisse. Eeg siis koe enne se ei onud nii, siis nüüd saudid lupasid kõe olisin vestorid sisse ja sinna on nüüd tormaanud sisse kõip läkrockini vällä ja tegele kult sumaad onju meelätud. Sumaad on 100 millerdit, 16 millerdit vastavad me 1 mekkadeine me diina ja tegele kult needsumat kasavad velgi. Ma luga esin kronbrint sii visioniastne kaks tuot 30. kaasovitten teistelgi lugaida. Nenks ole visioni esenas kirjutab kronbrint smuhul kaset allak on annud meile mitalki ja enammat ja värtuslikumat, kui litsalt nafta ta on annud meile pühat linnad. Ja siis järgneb kõikse jõtkudas me peaksimesele kõigebelt, teinima rohkemga turismi ja tulu. Ja nuid faktid äpsuse korrasolku seura mainitud, et tõe päris ootse välisin vestorid, kiinis vara ostais saavad peavad neid ostmasis läpiikagi ja saudid fundide ja kehade ja päris igalboolega ajosta ja ei saa on selleks loodud sped, saal, se et kiire kasputsoonid. Aga halen missinulle seose saudid ikinis varaarantusega silmäjanudan. Se on yks mitmetest mainab projektiteest, mille ega seal ne piirkun tekelep, on aru saad, et et tarkad linnad, uud linnad, säravad, siltidega linnad on et missin kutsu vaad inimesi külastama, sina jurdekeibkinnestiikakultuuri ja loovdustus ja se on seemis milleegasis see piirkun hetkelep, et naftaaböörattakse, lübugs ja asjeteks. Tegelekult ms. prioriteetiteks on saanud uue taisiat on teknologiat, on aai linaturis, mõt äntab kõikselis, et asjad missin väljas polniilud ta tava perast, mõlömarionud. Aga missin nüüd eribara on selles, et tegelekults on väga suur murranp psychologiliselt. Erittivell pihades linnades näkud seda mekkajme diinaan, kus nüüd on enbe salustuseks juteki hachi asterinksekse. Ja siis, mis on juba oma, ette deema, siis ta suutise, aga tarendama sii alle niildesedakogu infrastruktuuri viisiil, mis tegelekult mõutis ka vaukusid. Ka ei nii mõsike sinna käevad, ka reegleid. Mõsias ka yks probleem, et mõib ole ileme arutamiselle, tärgallinna deema, ka seoses ja turismi mõju kohaliklekinnis ole reindatele ja se rahul ole, ja mõsias juba kasa autear aatees on merkata. Eheksi tegelekult on suure murranku kõteku ja väga ambitse onikasega. Ja et tegemist on suurte kulturiliste murranku tega ja kiindasti on kohalikult asantil kulturilise, et konfliktit võikulturis oja, mõtagi selismilest meie sinuipolaikuläe võisis on kõige ülemlik teab, kui taas haasjad nüüd käima hakkavat, sest see, et on enustatud juba mõa ja kada kaasi. Aga see, et ola tehnolouke ja ülistamine ja aia tehnolouke tepühiste linna te loominne on yks sellisid konkurentsi kasvatamise, ja aluuse ei tarvattakse tõname, et teine selline suur biirko, mis kasvab on kinnast ei korja, leuna korja. Samma muuti, teknologiat linna ruumi, on selline, minagi sellismid ja kinnlest ei peab vaattamame meie sitte ja roopast vaattamame, mis see on toimub. Sõrõig oname tijan sissud oleks saud ja raavjab, ja speks olamat sirkagollumtu, teurat kuuus, selle, eest on uubaa tumpes kahesa ja kui nii kulmees, ja tuhant eurost eluaset tepsmitte, kõikki vilasid enam sellere haest kaugeltkei saanink blumbergneidiks vahendab, et nii minigi kinnis varad ykkike ne, ka elugondlikinis vara vaib maksda vapalt rihaadis vaib mekkassama võlju kui montegarlos. Ja vaattame kõinatukene teisi linnu kaa, besidise mõttegota yks titi leerittuma, et omalaatseid on reastanut mailma linnat mõju kuse aluusel, võttes siis arves kolme komponeinti linna elambis väärsuste linna jukkuste linna armastus väärsuste. Ja selle pikkaa nimegirja, esimese koha on London, seiren jõjorkpariis, mitte väga üllattavalt, nii saajantalt kohaat leijame näiteks tohaa, kataris. Meile lähemates linnatest elisinkiru uge kõmne esimene putappest neljag kõmne 7-svarsse või neljag kõmne kolmas, kõpena algen kolme kõmne kolmas ales talinast eihaisugi. Milli sednates linnatest elä on jäanud selli, se niil ta hea eluukes konna mudalitena silm. Kõsima noalti selles, mõi mõi taame. Olemasi jõkust ei neindekse elattavu sellinnat elattavu sellinindekse. Siil vaadatakse liikipäesattavust harituselle, kult turil, infrastrukturile, eksis ühi transportile, et kui hea on linnates eladai inimesell. Mit kas linniise on piirkonanamu jukas vaid, kui taas on inimesell eluusel sätitud. Selle indeksi koha seltjellegi kõpänhaaken, syrige ja Helsinki ja okland, sit nii on linnat, mita peetaksela mis värsed tekst linnat, et võatakus nurgabelt tahad. Kas se, et sul on võimalik ja tasku kuhanne linna selada ja hea elad, või siis tootabselin niisämingit värtust kloba alsel tasandil. Minulle torkas silmanud võraldes nendes võrlustes, et tail väga ikkagi suur linnat, on nagu esi ottsas selab arastet, just nimelt nende. niil da mõju faktoron nii sur. Tarihda teiristab nii teistest linnatest niivrdu palju. Ja nohteine bool ajast on kas eet, ka mõises kõige rohkem. Niil da külastamiseks ovitat linnatul kasur linnat väga tõhti. Ezi jõtses selle prastet sijal on ka ajalooliselt, kuna neid on keskuset onnud on kui ünud niil da. On mita vaadata on mita külastad aeg saole ajasiat. Eksis se, kun taust kult turildi saajaloolin taust ka on tukev. Aga tegelikult elamis väärzusen mõtes pigeemon teku põhja ja keske rohpa linnatega võianaloogiatega. Austraaleastilgeike, mita amerikakointined. Justilgeike niil da sellistestest kohtades. Ja asjast on väl missu nerebära, kui niil da mõju kuse ja mõude faktorite järg on üks ja ku palju on esotas ka, neid, joks arab ja maelma. Võikaa löuna asja linno. Siis elamis väärzusen mõtes on, ka iksele takavool neid praktispeale tuba ei ole ühtigimiss oleks ei sootas. Ja, siis kinneest on huitavad, ka sinne siis, et kesse, nende mõju kõtes linne te sellavad. Kes saavad seda lupate, kas saavad lupate, ennale lastega pereetneiteks. Ja, me o viitatud pest siti sinneksis, ennegõik küsitigi inimest agast kolmeesja. Kus sa sooviksit elada teiseks millis linne, saaviksit külastada kolmandaks millisis linnast tearate, et teil võik solna kõige paremmat võimaluset leida töüt. Ne et teemat kintestid arka te linna kõttü kontekstis, võta me intervju blockides jutuksega võigukullamärago, koganduslikud teatantet. Uumile Anna Pogu SB Bank. Oolemme täkasi boomiatris aattövi draive on varajant oliivat. Nimedanan saattegülaline on talteke keslikuse ja roheböörne te. Nõu nicknink. Targa linna dippkes, kus efinnest vanem teadur, heelendsoovelis seping. Rääkime, nüüd sellest miksinno vahtilistest ideides, tihtipea leikagi asja ei saa. Arud Business Reviews on Professor Linda Hill, sellest kog kirjutta, ja võhese on ma raamattus kõikipikemal te avannud. Pika jutu kokuvatteksiski võiböelta nimodi, et küsimus ei ole inovat, so oni puhul reglina, mit te tehnilises lahentuses, ega tegelikult kasis patentees võivõitema. Teotus puhisuses vaidikagi illabuks inimestes, ja selles kas erineva, et huviboolet, suudavat teha, koostüud, mõislikul, viisil, et heast ideest või avastusest, saaks lõpuks ka majonuslikku värtust lov toode, linna Hilli järeltus annet selleks on vaja teatutüppi. Lidreid, keda võiksistel, keda siltajateks, preturesinglise keeles, ja keda ei siis elomustad kakses ja, emot sõnallneintel gensus, elikus suudlikus teisiinimesi, muista ja kontekstoolneintel gensus, eksis suudlikus kohanata oma käittumis, viisi vastavalt tolugora nutmistel. Mina ennta, joks sitga luge, siin ühe teema velle, miss on praktiduse juhtimisega perist jõtelt siotud ja kogemus pagaist, taroestades ka elu setetunud, se siltamise logikka, kosto ja nieltad agaamine seõnna, kooma ette tema, aga keta, keta pea, sabil tineemestega kustõtegema. Isegistruktuurid on peristinimesi, aga miss on põhilleni juhtimisega, tavalise, et reformide, ettevõtmiselle on see, et akadakse formaliseerimustruktuuregis peot reforme läbi vima. Tehaksen jõlde sinaalet projekti juht üht ütlemeni, mot sinustruktuurun projekti juhte ei asiera. Ja tadupkasin minkis, kus on näittes, ínseles artiklis, kõidas kiegi hypot etillene, nielt se on koon näitelid. Kiegi hypot etillene teboma tüü suurepäraselt tera. Aselesti tulemidage velle, sest kõik teiset, peotselisse tööse, ni jõlde lyrituma, íttes talat esi ja kõikse kõi mutee struktuurid, tega lõpetates need ei lähe kaas. Ne takavad sisudiselt, jõsel kaudu isegi saapot teerimabaljõelta, aga lihtsate ei asjati liikuäksole, ja lõpukse projekt kuku plepi sellepärast, ettei tehtud ühti liikutust, et ehtud enne, ennettavalt juba seeda koostõu vormiileidud. Ja formaliseeridustruktuuride ei garant teerimustemises, miteg midagi, miteg unagi. Ja sii on tegelikud kõige suuremõppe tõnt? Minu hea töövari SEP koolisaadik kremirreban, on SEP Forumis kirjutanud, et palju tideid tunduvad alkul, pisikeseed ja isegi mõttetud agaajauksul võivat, nist kasvata suureid ja edukka taesiad, kui ettevöt ja pilku ka maailmas rengi vaatata. Helen sinaleidud tegelikult näinud väka palju ülikooli syndinud ei teid, millest ei ole miti kunaagi, mitagi sellis sanud, mis lauks maailudusle kui värtust. Mis näed takistus, et reeglindasinuuga mõsab oha all onud? No ja, malen onud ülikoolis väga mitmet, ametikohtatele alatus, lesit ma olenud üppe, jõud profesurprojektijuht ka prorektor ja tõnane unikuna, mõttekseed malen siltäja. Minne olengi se siltäja, seest ideid jäävad, koostö, tahas selle kontekstis, kui me reegi meid, me linnade kontekstis ja linnade ja ettevötluse ja ülikooli, te koostö kontekstis, et ei ole eseta ühist kelt ja ei ole eseta ühist huvi, ja mis jui, miks me neid asju koost peaksime tekema. Ja juus nimelt siis kõige pealt hakkamele luoma strukture, sellekset oleks sellkus kes mille eest vastutab. Et selliste orga onilist, te ühöäasja, eest väeljast olemiste, ei ole etihti peale. Meil on heite näiteid, nakun näiteks me jenta talt te kettavate ei jõhkus, on nii ettevötluse, kui bas teatus oma vahel väga hästi seeohtutakasen seeidutu, et mei profesur Petrian lahdve on setala, et vii jõuniga juhut. Kes oma, nii majantusliku aruusama, on ma past jaatuset ootmest totestamiseks. Et eks aakkab kõib ihda esi sellest, et kõidas mõenast struktureast väeljää, ja kõidas mõenad mida teke, kult teha sellekset jõkosüsteemneks töüle. Ja ja erinevat teelselõõkosüsteemie osapultel, on ohni ei ole te erinev keel millest natu aru saavat. Ja se te ühtes amainno vaitilist ideet, võipolla vaialik näiteks myja, yüe teise jõkolmanda nurgaalt, kui me minkisugustrat teegilist muutust, ettevöt teesile kutsu me ja soovimese aada nugu, kui hakskiittus me mei varu saama, et kas seeal on se Tomi Neeri, virkomaanik, kes tahapet tema ajalooline mädestus, sähiliksyle aegate, kas seeal on teke elikult tooppi, sinsituitsa naalset investorid, kes ennekõik põjavad riskimaan, kas seeal on minkisuguna avaalikku sektoripuuttumus, mis oljtsip avaalikku, hyvää on sellopiseliset riski ailtit, riskapitalistit lähtuvalt sellest tuleb ühelle teisele kolmanda loosapuolega, teegel kut see tasama te ideet erinevan urgaalt myja. Mõsese riski kannatavus, riski hinanku nüks väga olulisegrit teerime. Tõib olest niinaku aate ütleest teegelikult on väga erinevaned lähene. Ka organiset se oli siseseelt, jellegiselist näittest agaistulles, se oli oli kisee probleemet näittekse tosaanendestrukture yksusteskis pidid, kasetööttama nende lõdi teissuguna riskasesment, ja nad jõudsid järgeltis üle se ei sopi, puame riskemaantama ja seetähantes automatsetud projektakas puksimani. Nied see on teegelikult peris oluline luku minumelist tasuvad kavervadavan. Stanford juulikoli diatlaset on uurinot, seda kas alati ikka on kasulikum myja esimeseena, see toidugraam mille realis herimmisvõi aikumist tähta, eikon lähemal tavapäraselt nimati tehakse, aga nüüd on näitleidnot, et teatut toidugaupadöbuhul, näittekse voilmistoittudebuhul, tuleks teegelikult leitimea likkagi serveerita, klendile lähemal toittumis on võimalikult värske, ja summas on maarum, raizkamist, äraviskamist tuleb, et teisid, aga või värskem toid on kergemini haaratan harata, kõs kõikkerohkene. Teegelikult se on klesikame kõik tarbi, et teame, et põudnikult tevat see, et rikki, et paneevad nüüd, uemakauvad aavuole ja vaneemakauvad etepuole, et inimese et ei jakga sinne taha, et kõinitame võttava deest, mis on. Teegelikult, et selle uurimuse eribar auliki selleset, vifuaasemel lifua, eks ole prinsibi aluuselle, nüüd, pakkumine teegelikult stimuleri boistjat, kui ta selles aaka buskumakud ta jubseda. Eks ei sõnvel tähdisk, kui ta selles välle mängida, eks ole kasaratot, et kuubäävad te drükkimise deemaad ja mutta, olis täisad aga pahimotelse tõnse hõikem, ja aga selle, selle effect pahine psychologel teegelikult, ja see, reversivnepsykologi, mis teegelikult, nahhüttjame nimode, tena väga popular neole kasaratot meil. Et setatasogsine kui isegimui pula katsed, et vähemot popular semat te kaupakruppide puhule ei ole ütseg kindelid kõikide puhule sühtlüleselt toimipaga, vähemot popular semat te puhule. Ehkui värskem kaupon espool, siis me instinktiilsel tarvame, et koguse kaupon värske ja haramega sedaa, mis teegelikult enam niverske ei ole. Ja, ja. Sine koha on siis tähdis küsida, et kas me el kõikagi seda kaupa ikkagi vaa ja on nosta. Raiskame liiga väljõtoid. No näiteks kaubagi eskust, et tistikasin toud jära, et näite se, et 90 % lähääp, sa on aotses mõttes koa katuma. Sõona aotsmõttes se on reiskame, sa on energi reiskame, sa on tegelikud lauduse reiskame, neidrid suudse reiskame, tööre reiskame, hea sa mõttes reiskame, näaks olla. Kui ta kikikisab pähentata seda prosentis on juba ikka liul võit, trakimud sellest, et kui ta see, ta veel lavas, ta nii on sellekse, et ta juuaks nintenikille el veelon seda vaa. Jaa ja vael mis toid, oma on se, kiindast eritiooluline, sest vael mis toid on jaa kaupantuses uuringut ja põhjaal üks kõike kiiremini kasvavait kauba artikleid. Myhüe lõpuse uutise jõumise ja lõppu velrekida. Meilt vahenda meile di koonomist oma uuringu annet põhjaal, et 70 % Ameriklastest väitavat, et neet kollegit, kes on romantilises lähi suhte soma üleimusega saavat tõju kohaal, suusivama kohtlemise osalliseks, mis vilponevam nüüdan meil soomenäittel. Te saavat, huvitavat annmet selläkohta, kui taas mes ja nais kollegide sisse tulekud, lyhemasi ja pikemas perspektivis mõjutab romantiline lähi suheomõülemusega. Kus jures sija lõli nimodi, semmet ootikö esiteks miksome, pange täell. Sellebast, et some on needan annet, maksimalt tavalikud ja neid on estipalju. Holi lihtsame seida uuringut läbi vii, kui üks kõikus testisriikides. On kaks, sija lõli selgel tõetud me todiliseks aluseks, et se niilda suhteluumise eelsest periodist, kuni niilda kokku kolimise, ne oli kaha astene period võetud aluseks. Se on päris olulinen kadetail elugon tekusmattas. Siis, misse leil järgne, olikis eemis, kõikär rohkem ämastas oli see, et tegelikult mees ylemus naisalluvari antis. Nais ylemus meesalluvari antis oli derinevat tulemus, et mille antud tegelikult vihiesi ja tulemus et kelle kasuks. No tulemus et on ikad piti mestekasuks, pika splanis. Lõhikises splanis on teepolest nimati, et kui naisalluv mees ylemus, ja kõikas läheda aseks saab siis kuubrot sentivaragi esket läbi teusep demas ists. Helt aga selles, et kui nat lahtku lähevat kukup naises, siis se tule kesket läbi 19% ja tistib jäljüldse lahkutakse urinku järgiga töilt väljõiksellis. Aga, mestepuhul kui nat peaks, et oma nais ylemus, et kui lähe tasemaks saama, siis kasvaab neente siis se tule kakskoordene ampui naisel ja berast lahtku minäkud eritti kukuka. Nii, et te mestet on siis elgel teelis esus. Aga meil on aeg kulla tärg omatus liikud teada, et niink seerel jatkömehtarkkade linna tedeematele. Uumile onab huku SB Punk. Olemme takas buumietrissa, et ütre varaja antoliivat, me tõname saat te küllaline on finnestarkaline tipkes, kus ovanemteja ahturning talteke kestikuse ja ruhaepörte nõunik Helen Soveli seping. Tarka teest linna teest, nüüd räägimeke. Küsin siis ei juhatuseks ootse koheese küsinbuse Helen. Milline on sinu lemiklin maailma ja mikse. Kindesti syri. Tää on meeldivelt tiehemp. Samast läheeltä luotuselle tiehe sellesmõttes, et see on väga hea trommiga. Samas ei ole ültse tunne, et luotust oleks liiga vähesel linna. Linnas on luotust, jelun hea olla. See on lapsel turvaaline olla. See on väga hea jalkarata infrastruktuur. Tannn ähmenus aeglane linniimese leelata. See on le ei ole kaupandus keskusin näittekse linna. See on kaupandus keskusi olla, vaidate poeet asuvad linna keskel. Nii nii miset saavat kintitä puuti teest. Nõüd küsin teise ootse koheese küsinbuse. Kui syri, on sinu lemiklin, siis mille paganabrasinad taillinna sellat. Mino ailan taillinast selleberast, et minu pereegond ja minu sukuvad sailavad estis. Ja ma olen tegelikud põilinne taillinlene. Ja ka taillinna nelattavlin täiesti, aavad küsimus on alati milleegame võrtleme, kelleegame võrtleme. Ja kui taas me oma linna. Kui taas me oma linna siis sin ise mõnusaks selu keskonaks kui oname. Syrihibuhul olulina on see, et toetta pinimes tervist taillinse tanaitee. Ja et see tervistlikus on tegelikud yksselinne väga tukäevä, mõutupu, mille järki linnu võiks tegelikult. Nõüd näe. Mõtestata või siis neid ritte seeata. Nõüd tervislikus yks või komponit, mitata valis linnate bultu võl tuoks vällööne usastatus. Talnene bult se ei ole nisur. Vastu pidi. Talnene bult on see suhtellist madal võreldespalüte testelin, linlikke goosusta akelomariation. Ja sinno saks kohä ja küsiitä, et kas me teame, kui paillumil on neid sensoreid võrreldes. Neid teksteestä tarkkate linna tega kelle on sensoreid üle kogu linna. Ja kui taas toimupselne peen osakeste mõtmine, kui taas toimup seeire. See on rekuleerima tala. Sen haljala ja loomulikult mis talinabuhul on hea, on see, et mene on tool, mille nalati tool. Noholles näiteks vaadate sinne reekse, mene teest niilda kõige uvitomuma testi olulisemata slinnatesteksole. Ja sinna nime kirja teise 10. sattu pekinkiasan hai. Sannhaipuhul võibel vajelda natukene, seale natuke erine võlugordega pekinki puululle sell korduval käinotmoitlexed seeale olemintikatorid vaja. See on satt kohä jaaruhumiss on missi ja kes on kessele verast, et see lihtselt masendavalt matabheks ole hinggemiss ja toimup. Kõsime songi selles, et kellegamesis tahameenast võreltet kasme tahameenast võreltet sann kaiga, võisis me olemese väike alla mille nii linja, milliset, et teise te Euroopa alla mille nii linja tonneet kasnad on samasukuset autostunud tervist mitte toettava, et lapsimitte toettava, et kohad võimitte. Aloten küsimus kellegame ennast võreltä suuvime milliste ja kruppitega, me vahttame linna pilku ja mitame siis on ma linna totane. Nega vatame kege tepeleid, vatame näiteks võitsin ovljärikool ja ajem tii tarkkade linnate, ete tepeleid mille numperyks möödunud astalo oli syri, numper kaks oslo. Ja taillin ültse mitte paha koha peal täpsemelt siis 80-eisel kohaal, kui ma mõttel sellepeal kui tais minaalen saannut taillinna kuiundamisel osaaleta näiteks läbi linna transporti akti seilt siis, ja tegeleid, kui meie linna transporti, kui meidame meidame, meil on uus verem, me soitaam kestlikkel kütustelle ja me tekelikult väeljume peattustest, liikaa ekselt tolle võreldavad misikanes mailma tipptase melle ühstransporti korralta ja tega seda houlimatta tõsiaisest, et netekst taillinna veremistikagi pusid muudus tavat propordsionalselt vägasurosa. Ja, ma siin saatasi tullnud paidlema, vaite ja taho nüelda, et kiindest ühstransporti näiteks meille mustame kampusis on üksproblemi test, meille ei ole, nii pa üle vellu misi sellistest kohta teks, kus meie töötötöt ja tutenki te laavat. Se on ükspoel ja teine on, se, et kun ma nyt reutam elkosta tervissis taillinna mõra kaart näitab punast. Missetähendab ei niimse terviselle ja sõe tähendab võimse terviseprobleme. See tähendab väga tuga vaid võimse terviseprobleme, et see ei ole, sen fakt ja sellet ka ei ole tekeletut. Asta 10. selle mõra vähemda mis ega ja tõnane on, jo päe taillines kasi eliset kasus, kus ei luba, et tehte te, kes klinna, se et mõra fondon liiga kõrk. Mitame taillinesaksime teha tarkemini, kas on midagi, kus huve tehnoloog ja tuõikse, et meita aitata suhteliselt kiiresti oluliselt parama lierjale. Nesiteks tuleb tälinalt kiinesesti kiittelt, eil on alkastus nimegad testin tälin ja nentei innovatjouni team on väga etevadlikes kutsupsi ja justülle maelma etevad teid testima oma tehnoloogate. Et näiteks jäe teust tana kuulsin, et tulemast on üks etevad tehollandist, kestest eipä jalgratta senes, panapi jalgratta rittre senesori, et millega testiteks, kus on infrastu kui ritsa ukuut, vii teetese nautu kut ja sellelt sap kohe siis savandasel info. teid halda jääle, eneg ne parantse sisse vie. Eksis neid teid parantata. Seada ala, eti algattusteks on talinä linavattud. Nõn neid tehnologed velmis saidaks meid paremi, liikuma oleks kindläs teid kõigübelid infogogumine. Et Torgal linna aluuseks on antmet. Tääna amene äime seeda, ka nohtem tehnologed tehniköülikon tekstis, et onmet, puhtus ja onmet, kualite, et on iga sukuse otsuse aluuse. Ja neid onmeid saata on periskeruline. Et siis näitten nävoin tuua meie suurte sellist projektimid, amme tegeme üle viiekymne teadlase, et oli klimaneotraalzus teegart, eksist talinä tehniköülikolt on deinotentale, klimaneotraalzus teegart ja asteks kaks tuot 35. Ja põhja uurleks meil onmet, te leitmisele meie enda organiset, jõinisees. Ja nende onmet on me augut, julkame iset väljöelda, et meil oli yks mekaavet elektrikatunud, et talt tekud siis, mekaavetti. Nied, et se on seks kompleks, et küsimus, et millest tuleb siis alustata, kõigepeltet, kusme neid andmeid saame, kui tas ja seeelt etas, kui tas me neid andmeid töödlemme ja seeelt etas, kui tas ne totsus, et tulevad. Nied tarka, linna aluus on andmet, andmet te korje ja seeelt etas, siis tehnologe tese viimin. Ma rõutaks, mõlikudagi see kiresti, kõige sellepool, et me reegime liikuvusest, ja siis niilda linnas kulkemise teema teel, miss on kõige rohkem torkab silma ja seeeltud tehnologe ja kasamala, ja elegikse mõu mugaavus misi on. Aga tegelikult on jo teeset komponeindit tarkalina jaoks ja, need on ju ka tehnologe, et seeeltud ja seemissult oimup tarka, ma ja valt konna see ja seemist oimup tegelikult kogu planiirimise, jõlita tarka, sõile sehtemises komponeiritud. Ja mõtogine et ann me kihitpea, va tulemõsis vastavad tälla töötud ja et pea tulemega adeg vatset, miss on vistosaa problemist, et toosa ann meid ongi sellis, et mis ei ole ena 100 % kudus, et usaltus värset, nat on mutuud. Ja see etegitab sellise no ahelhen taset. Kui taas takata, se taed oleks, et tervik pit maksima, nüüd tuleba ei, ei on võimelle ene kõige töötlema, eks ole. Ja siis ei ole enge ena problemi, mõname mahtude, seegame illeski välja arotud, nida ann meid teusantatavus, lõsid et ka ei, ja ka valettamakoon meid on võlete. Ja et eteg see usaltus värsus ongi se, millega jõud tääna a tegelikult, ja tealtes et tegelivat, et kõidas saad ann meid usaltus värseks. Ja loomulikult, et liikuuse ei ole aine kävalt konn, vaid on se kuuliverkvõi, huvi haritus võrk, et neid kohtikus saab rakendad, onmeid ja selt, et arku teknologi, et on kõil ja veel. Paista, et tanape valin, et ei suuremaid veelja, kutu seid on ikkagi, elamis pinnna kätte saadavus mingisuguse ena on vähemma istliku rahaest. Olet sellega nõusi ja misse les valt konnast on näiteks ylikoolid, väljde nõputanot või või lahedus jõtsinud. Ja sellega täistin nõusi, jõs luke ei ole rootsi päeva lehest, kus oli suuru ilävaad ja sellest, kus viimasel kõmnendil on kinisvara ostmise otsuse, et muuttunud mittesis ruutmetri põhiseks vaid ikkagi, kus mis on elektri hind. Mis on kütte hind, sellel kinisvara objektil, mita ostataksa koduks. Nied ruutmetri ei ole ena on see, mis on meie etukuse mõttvõib olla, kui nii võib öelda. Nied, et sellega küsimuse, jõka tekelevat, meelt ardui ylikooli teadlase et professor tittamaru eest võttel kõige. Kõige ena on üks, mita linna tanaikagi teiva, et on linna ena varate eest korterit, korter elamot tehitamine, sellega, sellega, et vähegintustatud inimestel oleks samot, viimalik elata nentees yuri korterites. Se on kinnesti, me ei üks nentes meedmetest, mis võiks sellist, üglesemat linna lua, iseg küsimuse on, se, et mis on, et halduus kulud ja nied aset, sell on mõtogi paillio, küsimuse ja kritikat selles osas kaan. Kui on amme lüttasarakab on, sõlikot teadanten, seerel jatkamme kestikus edematel. [MUSIK] Bumile onaphoku S.B. Bank Jatkamme Bumie etrist, saat ütraivab varajantal iivat, niink meed ei ole saat ügülalline, sõveli seping, talt teki, kestlikus ja roha võudud ennunik, finnest arga linna tipkeskus on valem teaturu. Nuku me vaattame sellel linna sellamise, nii olid mutelile siis sii alõnid kompoonit te paillioaga, ühet kõige tähtsama totsustavad, jõtekelikka inimest valikute jaoksie sellelina jaulu jaoksie kõigeks. On jõtekelikult sellel, elattavus, see meeldivus ja mõitu ki jaulu. Ja tegelikult ju suurde eriti kesklin keskse, te sell linna te see tullaksegi, tegelikult oma heaulu tärast seda parandama ja teatut aia olla, kose välmis kõselle nii väl kannattama. Aga siiskui saavututakse teatutase, siis akatakse vaattama nii teisi jaisian nimelt, et tot kompoonente ja akavad otsimal aintusik. Yksne te see tahentustest on niildeselest mitteni meeldivast linna keskunast välju mine, ja siis valg linastumise kaudu niilda endelil meeldiv on meeldiv on keskunna hankimin, jesmaa entuslik kui maalus juva on tekkinud. Samala ja linna taarengu jaoks on see jellegi problem. Et kui taas see ta vastu olu tegelikult saaks üle tada. Samad syurikki näite on yks, näite kus tegelikult seeda on suudetud linna suhtelisel tihe. Vähemad keski roopamistes aaga samala älseal luotus lähädus korraldatovus elukoraldus ja ikasus muutet tailitud on paikas. Tallin on arrennatud, et eest moodita on kikki lipseks ole, et al on alates transportist ja lõpetate seks ole puhtalt maa küsimusteg on teissugun olukord. Mitā siin onab teha ja palju ülikulsab sin kaasaita teesest, noh linna valitseud mõut koko aegu oma väikese ja lyhikese vapantust polittirse perspektiv ja ajapespektividatud puhilisel tegelivat, koinak tursimat tegemadekemis kirmat tulemustanavat. Ja et te see elattavu se mõõõtt tundu tena oleva liikipäisatavu teinustele. Ja se on kõpohiusmiksinimisat souvivat tulla linna elama. Ja linna täst välja kolittakse siis, ku ei elukaarestekib sehed, ku ei soovittakse luua pere. Ja soovittakse lapselle lastelle võib ole rahulikuma telugeskonda. Ja ja seda lasta, eta mis oleks lähemal või koulimis oleks lähemal. Et se on seline rusikkareegel, mis taaline puhul võib olla sellest, et olis natukeerineb, et me el on kesklinas paillju koule. Ja nende se kouli te see saideteks kukku üläe kokuusis sellä kultrinki. Ni et se kuuli kohtadek, et se saatavus paastinust, et se saatavus on se, mis panäepi ühelpolt. Ja nende kui välite, et panäepelpolt siis liikkuma linnatest, ja linnatest ära erinevat elue tappitel. Se on yks mis on selge. Ja se panäepke liikkuma siis linnatseeis. Meid, et se on väga hästi nähaanud jälle liikuse mustris, kui on kooli vahätsis on siis on nii taelin, kui tartu tyhjat. Autotest ja ei nii mis et töötat, kas kutu kontorist või või on liselt vähem liikkumistest eib ja hamikul lapsi kooli tuoma. Aga elotavaks teeps linnat, et kõige põhilisemat indikatorit on ikkõgi se 8-20 primit siip, et laps 8-10 laps saab ei seisvalt siikuda ja jaksa blikuda. Ja samamoiti 8-10 aasta nii nii mene jaksa blikuda plusvälse, et nii selle el 8-10 kui 8-10 aasta sell on kaanet oma teenuselt võine toma. Saabate oma nähtu huvit ja vajatuselt rahulta, et on siis pooli klinik, või on siis huviaridus keskus. Et needendud me sellise et paasinti katorit, et kui tas näed inimest et siis liikud ja suudavate. Se on yksi viis, kui tas kas lastasab rallikkelinate või ja katelinate võrkustike puhulle linate lähänavad strategiliselt enta, enta selliste liinallistel aarentamistale. Amma on sellega siis kisipus. Arusaatav täesti ikatilogillin. Kui palju tijad läsi kasatakse linna või neerimise aarentamise, just nende teema te lahendamise kontekstis. Kui palju te selles kas osall, et saal et kirüttanud inimoranku aruvandait ja kõikkeks ole tegelet selletema gika päevased, kes siis võil, kui mitte sinnaaksale. Ui, enne võilimisi kirüttesin sellest kaaritikli päevalehte ja teiste linnate näitamise. et teatel Europas võibüeelt, et teatel, et kuuluvat tavalisel, et linna te juures olevat, et kas nuukoku, et se või sellist, et se komiseni, et se, missa annavat, et selleket expertisi, et ennest, et teatus, teatus olpõhinevat expertisi, linna ametnikele ja politikutelle sellekse tehan, et onme ja teatus puhiseid otzu seid. - Ja mis neugugus sa olev? - Talinus. - Talinus, olen teinot, kaudud korduvalt erinevat, elinna valid sõstölle, ettepanakulted selliseid komisjonu muutustataks sellekse, me oleksed tarklin sellekse, me oleks, talintid elin, niin agu talin, et tekus on aga seda prääkult ja ei ole. - Targas linnas, peaksolemma hülikool võibolla isegi paremkui mittu. - Ja umbes kaheasta, et kirdud see, et see rafus lingäälingu, et riikide konkurinsi võime, no võiksöölde üve. Kalinnate konkurinsi võime selltu võha enam sellest, kui häestis uudateks, kui olid, et ei niimesi vajalikär roha oskustega. Ja muuhulga hüttle sit provokatīuseelt, et võime el, et viuba viha astab arast on keruli nolle, ette võttegu, kui budu paru samm geslikus tootest või tenuusest. No hüttle me kolmaastat on võel armoa, ega jäänud aga, miss mis tildi, et seed need roha oskuset, siis on mille, ettei saa ena mei, ettevõttega töötate. - Eesti sa on name, kui, et pannot 20. esimus saajantivui, vui uuea ja oskustelä sellise silti nagu roha oskustet. Se oskustetest, siis sellise keslikuma tulevikuga, vui Euroopa, et me Euroopa prääkuse politikaga. Isenesest 20. esimus saajantiv oskus, et nii nagu maelma mõtte kojatseta nävat, on väelpoelt, et samad oskuset, milles me sinne tena räekkiinud oleme paillju, koost juhtimine, samamuuti kritiline, mõtleminne, on al ühtiline, mõtleminne, ja empaategeip käsinne juurte, et se sellise sõts jaal, et oskuste orientamine ajastulkus, kus me elame tehelevanu mõjantuses. Aku paillju saab teadus kaasaräkkita tulevikuprojektirmisimates, linna tihentame neidteks. Se on juplan eerimis tegevus, en viedist aastane, et sõkkel, aga viedist aastane, meineidteks ühud aksot. Sellegaks on vaaja teesti teissukuseid lähenemisi, ja kus ole et võimalta, et sõs, kui se ei ole esis nii tuleek ole, sii lähevat lihtsalt teistessä kohtades, et sellistasi kaabekstegelmade, nii olda pikkab trendi analisid võhise ja tehnologe analisid võhise, et tevajavattamise. Ja, ja sõ on tegelikult, et me on ühtoskuste, mõttes, se, ne et tulevikku se nagarumid, et meid on jõtluumine, vaite nende strahkimin, kui võimalikust tulevikust ja kui daas siis ja millisid oskusi sellegs vaaja on se ongi se, mitame nimättame, et me rohe oskustek. Se on ja misi ikane svalkonaas. Neet konkreets, et harno, eeg siis me ei haritus, me ei ajatusminis teerimipuult rohe oskuste programmseal on energetika materiali teatuse, metsantuse logistika valkonat ja teise valkonat, kus kus me oneid ueajoskusi olemesis, ette võtjatele, kui ülikuli, tõjõttele, kui ülikuli, siu pivatele tutengitale tutvustanud ja öppetanud, kui etkinlesti se tulevikku mõttleminä, ja tulevikku analüis on seemis, on mis on tegelikult kõige aluus sellegs, et sellegsed agata on onksõplaneerima, jõkagi linna, jõs nimelt kõikne tehnologiat, tehnologetikasõjotud problemit agasis ka, innovatjoon, me ei enavatjooni sellegs põhioskuseks, mõtteg ovea, et on onksõkagi painlikus, ja kohanemis võine kii, kohanemis võime ja painlikus oskus, mida on vaga geru liine, eupet, et et on amme ülikuli, kui liitus, ope jõtud jälle räkima, ette võtjatele, ja kõikil et estel ühiskones. Ja kegemil sellest pest oljola, kun me vatne mõrabus vahelisi rankinku ei teudab alle, et kvalitidim märk ülikoolid, või järikoolid, puhulid, tensed aise väga hästi, alatte biapsi keslikusem mõüte olemas olema, asetud opkigõib ka vaadõpiväeljundit, se lõimitab ävallab uks tähandab, se see tegelikult, et samad rohauos, kuset pead olam olamaskame ja öppejut konnal, et mitte ainult siis hüljöpilastel vastaseljuhul, midagi ilusat väeljä tule, et seda oljad sellesma, et sa optimist, et rohelisemaks mutu maaimloopike mõusjari võimalusikui pärsiip ja kasi kagi võikskajistile, kui lägi spedsi, filiselt tukusivõimalus ja vaadan. Võib olen maavan, seda kõikipelt teisest vaadtenurkast, ja se on se, et Europa keskona aaken turi anmetel, on klimakas jõotud äärmustik, tingimust, põhustatud heaalukautud, saastatel, teegsita 222 rohpeli tõriikites üle trilleni euro, et me reegime kahjust, mida tõu mõtada klimamuutus meile toob, meile projektsi onid olemas, mida tõu mõtada klimamuutus hakkab meile tooma kahju mõtes ja sinan küsimus, et kas me kohane meki irelt. Kohane meki irelt uute tehno logjate apil või, me võttamene kasud endale, siis siis niinako tana, me näemä, me näeme, aga me tegelikulti kuuleenamuutistes, kui taas praegu näinteks portugal upup, kui taas keskio rohpa, sa on pidemad üle ujõtuset, neid on neid, mida kuuleme meige teadlast, kui tana oma teatus võrkustike, siia projektites, ja siis kõsitteks üle, kas teile jooläekis elisid problemen, ja mullean vastanot, et meile beile jooläe, meige just meile oleks praegut, se momentu, et tende teema tega rohkem tekelete. Nõi siis kontikut, problemi te võttet ja oks on halati ärivoimalus ja teinimisvoimalus, ja hoi ja meil teema tega edas pitis ilma peal, et saad, et siin ümpersaama suus uuret, elen suoveli sepingtalt teki keslikus, ja rohemöööden nõunik, finnest arga linna dippeskusen manemtejaadur, meile gülalisiks tulemast meige on on puumiga etri, taas täbselt nädalberast, siis uud jutudeema teinguus saategülaline, senikse kajad saabuvad paparigi haustabäevaja, ja peatse tas kulmisne. Uumile onapogu SB Bank