Stuudios on peaminister

Vikkerraadjõ. Studios on pea minister. Helt kuulead, üle ilmses politikas on indiseld keiruliset ajad. Ühel meelell ollaksevaid selleset sinine, riiglitte põhine maailmakord on lüppenud. Selke poole aga mis tuleb asemele, ja mitaasee roppale tähendab. Eestis samolajal on aga viilki elavnenud politikute sisärriiklik mõutuvat, missis, et parlaminti valimisteni on aika aosta ja yks ku. Meegan taas, odsastuudios, pea minister Kristen Mikael, tere. Tereb älvast. Tana küsivat taas, kui ka art müller ja mirko ajakin vii. Olustame sisär politikas ja valitsus koalit soonoon kirjohtama seotusesse, et kui ikki peaks tulevikus soovima peatada maksed teise peensohnis ambassa peab muutatuse vastu võttmise, ja jõustumise vahele jääma vii saastat. Seda animettatakse, siis retoriliselt teise peensohnis amba lõhkumiskindlaks muutmiseks. Mikste soovittelua sellise pretzeteendi eesti siautuslomes? Ja, se vaa ja pikkämud selgittust, et se termin lõhkumiskindl minu mõlest on pärisi ja termine, et siin komplemme teere erille, siis mina vähemad näegin sijal seda esimist kordesad terminiti se teisten hea senum. Millesaisi? Aisi on liissat sellese, et kui rohkem kui bool millenit inimest, ja naheeg siis kulate hulka siimus et on kaniid paillio kogu, et teise peensohnis ambassa oma palkast raha, siis riikpeab neile anma kindluse, et sinna julkettaksega tulevikus koguta. Sest nagu ole mausat, kui inimese teid unenast kindlat sinna raha kogutes, siis ei kogutta tulevikuks oma peensohniks raha, ja kus raha siis peensohniks tulepega, molemesis kausadeististüöalin elanikon vähenepega me ei saeldota, et nohmeel on vieerist rohkem rahamaksta peensohniteks. Nii et selegs on kindustva ja mis ikanes kindlustme saama anda, tulevikuks peensohnikogujatale, et kui riiktingi musi muutab, et siis antakse sellest piisavad tette teata. Se on ykspool, mis pututamme ja kõige enta kogutut raha. Ja teinepool on kutast raha hallatakse, et on niimse selge, kui sellepoole millio nii vaid ja numbrit esisegivist veid rohkemma. Niimisen raha on erinevat es fondides, kessiseda haltavat kui, nii tingi musi väga ootamutud muudetakse, siis se tähendaks meile et mei ja kogutut raha värtus järsult vähenepe, menutame kas veelmist korda, kusin ühera konna ja sellet taustal olevat sellis, et man taatni mitte küsivad jõut, läksit pensoni kasagallale, siis sellet ulemus on tegelikud meie kõikide varate värtust vähene mine. Nii et marvane et mida võiksteha ja mul oleks see on meel, kui sellepoolitikas leiteks yksmeel, ma ei ole gindele et see tingi muta lihtselt tuleb. Et võiks antakinduse et inimistel on aega, kohaneta kui mis taes tingi musi muudetakse, et maksudabuhul, me oleme võtnut sellisi jõune et kuskuud etteantakse teata mis taes maksud evasaotsamuks muutmisest, ja nohlohkumis kindlus pensoonit, siis võiks olla võiti pikkevno. Väilymist me teeme, mitte väilymist võibandust vaid siisene misteeme jälle lihtsemaks, lõhendamus et aega vii astabe ole, et võib olisi viisaastat siis on selles, mõttes nagu kohanepireks. Nii aga mis seda tepaiti sa pala mõtüüd pitad? Aga mis et ei suurem, sihton kui reinsalukindlaks te plaanitte, viss ovid teistriikimoutoperiodiks merts 27, kui ni merts kolmõgumenteks? No, tohtu eldo maarvaned trainsaluku, et olhep küsimma on mandaati, teise pensoonit saman barallahkumisel, siis ei peame jut, tegelikutise kreinsalukärast muradsema, vaid pikkeminen te tausteudotabärast, kes mandaati ei käi küsimma, se et külab kuule et oskoot ritadavahel, tiselukärja tegelest üttuke, ei või millest üttukeeep. Se taesiteks teiseks, no me ei ülässanne jolle muradse, tää nii päily visekis eläpoliti kutabärast, võitsele brast, meil kõigil oleks kindluskes kogunma on marha pensõnise, et seda pensõne kasad täräilehutteks. Sest väga muka, vooleks sisuliset korralda, tada variatud maksudus, võttes pensõnise kogutud rahära, rigeosa kaa ja rahastada sellest miciti oksud kulutusi, et isama majanus politikat, meta ilinasi nüüd ole myuvaneinud, kus investeeringud võiti kogku ja jõksud teks kulutus, tõks võiti lainud juurte ja suurentat ja mõtti kohti. Reinsalu isä on lubaanud, et temad ühistab valimiste järel võimuletulles netikasinode maksu, lanketuse saata rootsiva, onki tartus tagasi sinna, kus nad tuli, et tõistab automaksu, kas ka selliste muutatust eest oleks, sa vaja siatuses kaidse klausel kirjutata, kas või selleks, et onda meile rafusvaelistelle partneritelle kindlust. Malo odaan sydamest, et kui peks juhtumme nii, et kest ahes tõnaseus toppusid seonistus. Me teem malate toppusid seonisi jõtton alati väga külavi, et romi drumi pörinnat väga suure. Saa võimulle siis mõistetakse, et rafusvael nii ulkale kui partnerlus. Mis budutab näiteks, kui suol on vangla tyhih partneritte, vangite siedoomist ja samassa rikki tagasi saatmiste ennä vavanemist, on mitege laiemats, siis kui meenutta, et samalla elkui meelon kritilisi kaablid merelva ja kaidsta on siel muul, kas rootsi laevat. Kas siis rootsasid ütlevat kaakavad samasogust ütlevat, et noh meel laevat peavad eskelt meesadamates olema. Anna van deks siniminen opusid seonis, praegon popular suurbja böörittus kaaja, ja ensed tuleb korumalusiseli jutu sees. Penseni teemat minage seda seralt, kuna meleme korranäinut, et penseni varate kalale minakse, se budutab rohkem kui poot millenet inimsteestis. Ja meivlässane piaksolamriikina ja politikuttena tegelikud ka parlamenti siutma kukuleppele, et sõna muurtikult ei käittutasest, olen mausud penseni kasuse kukutaks ja kümnet, kümnet, kümnet aastaid. Ole pärisselini jõokse sissevelle rahavatminen, et se piab olema kintel vastusel korral seda jusaltata. Ma vastusine ka ma hea melega korran seda, mitama vastusine, et malootan sydamest. Et kesikane järgimiste valimiste järgimiste järel võimull on, ja malootan ikka kire formelakona, et valimiset võitta. Peab meeles seda, et julk oleku partnerlus muuhul kas ka roodsikateista rikki tega on kintesti, mita genaamud, kui jutu oposid seone pingel. Ruotsi saad konast, kui präägud tähedepoainelikud kuulatisis saati äesti aru, aga omaa tistin veel pere toetus, et kas pere toetus, et võiks olevaltkond, kus seadudus sehke kirjududotasiline, et tõkestus sätte, et politikud ilma pikkaa ette teatamise, et tähtagatta ei saaks pere toetusi vähendata, et siis emat isalt etks pere lisabla niidites lapsi saates, milleganata on arvestanud. Etik korduks ei teks, mita minälikus oleme näinud etkui kaja kalla, sõpjame niistrinna vähendas toettu sii kolme ja enama lapsega pere teda. Se pere toetu seda saaga angi täpselt seline, nagu teise pensio nii saaga alkan, nende vahe on, et pere toetu seda on võipolla onud lyhemma põrtega, et ne pudutavat mõne aastast väelpa, ka pensio nii puhul on tegemist mõnekymna aastaga. Ja pensio nii puhul on nii etkui sa oige visut kogut tuleb ikkui aoks igaastas, siis võib võib olla sa sellell etkeli ole testisur summa. Aga ajajõksus ja kas kogune või kogune ja oleme siis kausad prääku on olukord selline, et kuime ise, ei kogu viisavad pensio nii teks. Tise eildat, et seda etriikia, kasab raffa pensio nii sellisest mous maxte ja nende kalale minna nõma siiski yütlekset oleks rumala. Kas probleemegine te syndimata lastes? No probleem on laiem, et ma arvend syndimata lastes kindesti kaamuhul kas ja. Et ebakindlus laiemate roopas arannidud maailmas pere mudelid te muutumine, ebakindlus meiregi onis kindesti on kõike mõjutantaga. Muhul kas ka näitis, kun me vaatam reikeges on võga ikkagi tippustegelikult ka näitis lastetoetustega, arvane tene marki tiitkes soovitas ka ja reeris just rohkem teenustele bõhentudar ikkil teel, et seda soovitust tuleb kärgide pakku ta paremmet teenust, et kindust lasta ka pere teel. Kunkse teeginankul suurem vigaalikas see etne, et pere tuotuset tõestetti nii kõrkele või võil suurem vigaalise etne, et siis kerbide. Minumele selinne etasi takasid tõmblemine gellegil auede, mina ei ole seda, kunagi mõislikuks pitante, et kui nüüd lüme politikas midagi presidse väille, siis iljemse takasid pöörattakse see suurenda pärätikindust. Söön kindl, aga pensio nitte steepseda võil vähem, nii et põiaks hoidutus elisest etasi takasid tõmblemisest ja kindest elaks pala. Jõksprintsiip on lihtnä ära teeti istele seda, mita said taha, et sulle tehtaks onse printsiip teegoks, mita agi mita politikas järgita või polese teegoks solulina. No konkretti seeriga on ma küsimust. Kuutate, ette ulukorda, kus reformelakond on valimiste järgelopposid, sõonise ja neeteks keskarakonda valitsus kehtestab astmelise tulumaksu. Ja kirjutab seeadusessa, et kui keegi peaksovima astmelis tulumaksu tyhistada sista peab vastuudmise ja jõustumise vahele ja etma vii saastat. Ja kui reformelakond tuleb järgmista valimiste järgeltas võimulle ei saakida neiteks oma maksub olittikate ostada. No üha astmelise tulumaksu myest tyhistasi me selleks peris mit oastatmalis, et võin konkretti se näitudu elustenesest. Selle aasta alguses me ei tyhistasi me selles amma maksub yrumis oligast mene tulumaks. Se on olemuselt jõl tegelikult maataala valgaalistelle tulumaksus ootustus. Ei, selle astmeline tulumaks, mille põhillinen jõlde karistus määr oli jõsse algus on keskminen palkseles talappole või dülöseboole. Nii, et tegemist oli keskminse töönimse ka kesklaisi maksustamisega. Selle auttoriti isamast, soot sitest ja keskerakonast olemausad. Eks nad parlamitis ka veidipuna paljel üritasi tõigustada. Aks astmeline tulumaks toisti tyhistetti. Vada käe asana aru, et toimettus on kintastin, mõnus paljelime enged aru tada millise täistu kõitos teha. Esiski mõname, et isegi kui me tingimata kokuile pii penisonit ja valtkont ja kogumine on kõimnet ja kõimnet aastate pikkone tegäus. Ja selles valtkona on sepakintu se tekittamine. No, mis taisu uvites? Võib olaga nesu uvites, mis man taati üsige sellest võivad kasusaata. Ei ole kintast ühiskonal kasulikki ja marvane et tiniimse, et kes koguvad penisoniks raha, ja ka laie mõlksus mõistab seeda, kui penisonis üsteemin muuttuset on pige maeglase diettenehtavad. Ni et teiole, et võilmise sülist tõkestus meed, et siadudes kirjutades politkulturitselis ja pandora laikka avama. Et juhul, kui ka teiole, et teiole tejärnega, et samas, kui sa esid onis et ka teil võitakse sellise klauslika tõkestata võilmiste järajad oma politikat eluhimasta. Ni et, kui mis tahes koli, et se on kui on aga otsustaks, et penisonis üsteeminis alõhkuda, siis isegi, kui mõlks oppusid, se onis maegletaksele bot. Aga saman muuti jõud tegelikult mõelda, no on etiks paremboolse, et reegivad koko aaks sellest, et ka se saman penisonite lukuudulaks ja nii teio käib jõtvalatus penisonite, eest üle vaadat, juhul kohasamaks esid irikile muuta, et kus tegelikult on ka prae, kui näiteks asjaelik kaalutakas eta, et näiteks siin ka itse klauslikpanne, et kui paremboolse, et järmissa parleminti koussis on saavat, et nii lii teks saavat. No arpa, kui setaaka, et ka neile tekiks võima alustge. No mina aale nöelnud juba praegovell ja, et kui keegitaha penisoniteks erimise kaalale minnäsis, nad võivad provinamint peamminister kohasat mahavad, et mina elastas edateha. Ja äreg minne, no ei ole siis kivääks jään, no ole mausat. Eemma mõtiliteks eriminen pysinud, mas ütaamist loodan, et kui kas mina alem peamminister võgite, inem peamminister mini naine võmeni mes, on tuleb, kus peamministerisista saman muoti mõistab ühtel itse tasse, et olimata sellest, et esti penisonit on tousnut kiiresti, ja olimata sellest, et parembolset näiteks tahavat minna penisonit kärpima siiski, kui me vaattame seda maailmastavis sisüldiselt penison, yksi elamine ja ka üksikvanema, ka pere on tegelikud kõige suurems riskiryhmas. Seda et nendeest tuleb olid seda, mitte räekitere toorikas, et noh kül sell on kulla, kui võttame penisoned, et raha ara on. Seda parembolset, olekinnustinimist ei on tästä. Mõl on teise penisonit samatiemal ka sisuline küsimus, kui te, jopa lähed seeal sätteid mõutama. Miksi ka kä on tee valid suhtlisse etnud see almenist tee remis aogustekuus, esitletud syntimus uuringu, ja syntimus uuringus väljegaitud politikas ovidusat. Kukunenud raha kasutata oma kotulainu sissemakset takatisena selisel viisil, et se noord pere ei peaks raha teises penisonis ambast välja võttama. Miks net te ja oma on ministeri, reformi ja rakontes ministeri kui reerimsel kirja saanud politikas ovidusat on sahtlisse ja jänud? Ja sahtlisse jänud, ma saan arue, et kui kui kui kui kikabavas et järutata, aga sedagi me oleme erinud, et sformatiti saarud on mõul, kas ka politiliste saarudelud. Mõ otamikis et analüisid ministerimitelt, et kudas se võiks aidata noordel pere edel kotusoetata, et just mitte raha välja võttanid, et tegelikud mele manalis ja ottenid, et se ei ole kuskil sahtlisse. Nii, võib see kaas jaatus ilnuksaada? No, analüis on alati eeltus, mista hea sotsustalankettamiseks. Et kui me kaas tustan, et te peatte võibulle asel reformi ja rakonna seda madalat syntimust ja rakvar võu vähememist niöltä isama teemaks ja seetatu, braegu ei puuduttee käsitte ült, seda teemad kasmasis eksin. Ja, austatud sauteud mõdügeksip ja luba, ka mulle selgitada, et mina isiklikud pe on reformi ja rakonda väga pere sobrallikuks ja rakonaks. Ja no, et mõügeks kõige pareemaks sotsuseks mida reformi ja rakonda läbi ajastud teinud, ei vanemma ühtse sisse siatmist. Ja missas alat tollen isegiseles kasusaanud, oma kolme lapsen puhulikintesti on teisikipereesid, kes on sellest kasusaanud. Ja ma arvan, et demografi ja teema, malen see tako korduvalt töönud, on selline teema, mis peakse olema üle kukupolitilise välja. Samudin on kui välis politik ja julkola kui politikasest olemausud, pereet vajavad kintust, mulkas ka pareme teinuse, et ka tajuusele kohta, et lapsed on oodatud millinse kulttuursin, on kutas on tööja pereelu üildatud. Et sellisel viisil on voimalik ja on on mõõttan väl kord, kuma vata nene marki tittu, kes räägi prafast, kui teadlene siis mina alen demaga nõus. Meil onge vaja vakkutaset ja kintustet yksite ainult toettustega, mis estis maalma mastaabis siski ei ole kui tege väikeseet, vastu pidime oleme roopas suurema te toettustega rikide hulgas. Yksi ei tagas et lapsed syniks pigem on kintust vaja, ka majandus, kus mõttes jaa. No hüttleme, et ma siis kütlekset, kintusti sadaan mõjut onud meeregi ohni, aga ka majanduset kebakintus ole mausud viimaset 2 polaest, et on onud seeis. Nüüd, kus majandus on kasvo mahkanud väike ja aga armas kasvel, mis aastal öppus majandusis elmutas. Ja sellek saastaks prognuositeks ja väris korralikuregi ohni ühtegi edemad kasvujub ehk. Nii, et seda ennasa tanap Kalastega pereetelle sellise kintustunne, et näevad, et siin on julk olla eestipanustab kaid sese, ka majandus kasvo et simpel on editeks pereet. Nii, et see on väga paljudist, et taididest koose, ka ma kintusti parandan satju hivea, et me ei auks on pere politikööks tähtsama, et politikö et me olemsite kukuuga, et ajandreformerakona nii ajamöketasi. Aga samas, nagu armasta sõelta, et ei elkäi ja ka jau kalla, et tärra reeki mulle oma priorit teetidest näittamulle oma eelarvet. Kui ma vaatan seda milise lubatuse, ka reformerakon tomminemas kahedohante 27. taastavailimisteele, siis se on rajada nelja, rajalise et teetsen väga ka elis lubatus. Aga eest ja indi siu roopa liitutasandilju tegelikulta lubatuse ehitada tn t vörkustikku kuuluvad maanteet ohutuks 2 + 2 + 2 + 1 maanteetekse ümber aastekse 22.30. Sellase mele, selles suunas liikuda valitsus halatis kahedohante 22.4. taastavast, kui nii 22.5. vähenda stede houltusesse ehituse eraldatavat raha. Se oli liikki 2.000. törnaseksis 120.5. kuku vähenes rahastus, siis vii aastaka 37%. Sega me ei ole täita lubatust põhima on teõt ohutuks ehitada aastaks 2.30. miline selles loos on reformerakona panus. Mulle väga meeldipse suju vilemine klastes läksime neljaraelistile deedele, et sios on ümüdeg ilmne. Aga nüüd heroine kõrvali, et se et mulle on hea uudis, et kõigepeltisiteks aijaluku korameenotot, et minu nimell on lästi vaabareegi suurintaristõhittus. Kosest me oni, majandus ja taristumnist ünna. Mavamist pita vaatsin teid on tise kavamisel kohaal? Uskukimint, malootan südaamist, et kõik teedsab kasud sülle, võe tutkailma ministeri või beamistrita ja väga jaatan. Teiseks nüüd koguse samman motorsoidukki maksu aastamaaks osa. Mit aastasis mums 2015 millenit sellähab järgmist el aastatel mele mõselle kõikkenastid edes savanud nagu luvatut. 14,2,2 millionit, ligi 33 millenit eendavit juurte. Seda, et pärnomantel lähe aastatel kohe, et cirka 45,50 kilometritum kaudu. Lähem 4. st edehittuse tartomantelum viss 20. kohalikedeit. Kui koguse teempot vaadata siis 4. teed juovat kenasti selle, kahtu on de 35.000-aastakrafikus lõuttam. Mitik 30.000-35.000-aastakrafikus? Koguse on joa aastaks kogustat 30.000-aastakrafikus. Vii jahakameju on 35.000-aastakse. Seda, on kaan mõeldud, et vahepealse nieltad teedere aastuse vajakuga. Olemisis kausat teerine vaad valt konna ministerideerine vaad valitsus, et katsid ühistransporti vajakud sellest teedere aastuses. Mikse niileks teelite siis kliima minister? Mikse nii tehti, mikse nii investeerinkur rahasid teedelt ära võetti? Kaas vasta töile, et me etsimete ei tehittamatta strobisime rahaja resursi suunatta reilpalitikur räamiseks. Reilboltikon endisel teestivabarigüi ja suurem taristuhitus oolli, mutta sellest, et me tees arha juurtepanemme. Miks mõib vähenes midsime? Nendeel vahepealse te aastatel oli eelarve seise oligi vilets ole mausat. Marvanat päris paillu kasutatiseta raha no heelar võildiseks tasagaaluks. Teiseks kasutati ühistranspoldi rahastamiseks, jõistranspoldiil on tegelikudju seis kogueg punasis olnuti ja selleberast ühistranspoldi reformika vajaan. Milläa hüttli minimise tarutavad kasetamaajam. Mit on, kui me tahame tiinit soidaks sinne, kui me tahame kvalite, et siis on vaja sedagi teha. Nii, et vahepealse teelastatel oli seda vähemimina. Klima ministeri on jäebenenud kuna kõeldad, kui keegi annaks mulle raha juurtevõi mulle nestub saada. Sist tuleb teedessöbana nüüd. Mulle on hea, me elbeamnist nööelda, et me vane me selisi teedessögeimaa, et tõnnes et randa, seidavad kõikinimis et selle lasta pailugoon. Meil vikärraudus keisi taristlihite, teisintaja, et ei soot saas võnpertensikaa ostatel 22-22-23 kolm ja noot hojatasi just kui ühe suust, et järsk teehihituse rahastamine. Järsk vähemimine jah, et tuleb sulkata asvaldi tehaaset, neid tuleb myi ja tuleb kondata sadu tööte ja itikaa inseneeritkesteed, et planerimise kätekelevat, lahkuvat eestist ja noot hojata sid ärke tehke seda hiljem lähepanen, et võime kustet aga asimine uute inseneerite 8-siminä kulukaks, miks reformelakon tõtte vitte ei kuulanud. Ma ütleks istud nii, et vahebeelsel ajal, ja nüüd lubogemule eksforse on jälle ajas tagasi, siis sumves 22 kustest, kui reformelakon valitsus mahave etid oli isaamaarisi yurigataise valitsus. Ja suitsunurga valitsus siis vahebeel leelarve reservitraisat teraamel oli mael mõgega lahkem randusminister kõige velt isaamaas tille mekreste ja nedasi. Kõilab se tauku on on tulnud ikka mitmen aastat lappida ja ens et sinna läenud nii mitmetkin üsteringud, seda esitteks. Teiseks on mulle nea uudis, et kui kui taas, mis eta lahkamme, mida juri ratase või või isamaajal tehte elarvega, mida on tulnud siiemajel lappidama, siis kui menutne ja lastas 22-22-17. Siis nüüd, paljame võe teedessikovasti raha juurte ja juba sellest aastas läheb teede ehitus käime elbootikus mele mega paljtimades kui jõtublim nied, kui nüüd viidata sellelle samanel ausele, mida minu elgeist pärmista rormasta böölde. Na vatsis mele mõsile rahavanud tepselt sinna, mida mele mõluban. Aga kustseg kirgastumine nüüd tuli automaks kehti meil juva teista aastat, kohe kohe varasti tuleva duetmaksud jaatte ja pikkui olaks piisavalt eteneinud, et olaks saanud tegelikud neljara elisi teid juba eelmisel ja tegelikud kukas sellela aastal koguusele rahaest juba ehittada, miks valitsus seda ei teinud. Vjellepjan valkustama, et juba elmisel aastal, ma nii me teedess raha juurte. Just sellest sama mõtega ja olemnega öelnud, et tulevase nied automaksu aastamaksu osa lähebki teedess ja nyt lähebki. Aga opposition on ja kogunut algeriat sitsegmen sitsetuhat algeriat automaksud tyhistamiseks, nii ekre isama, kui keskerakonton lupanot automaksud tyhistata, kui natu ei tuleva et võimulle peale märtsi 20.7. Aga kustsist tulab se katte 20.2. dehittuseks, kui me näeme, et automaksud tuluenamitula. Seda peate ei ole nende käes tometi küsimma, kas se on sin oppositionitunid ei ole. Meil on olemas plan, kutust ei tehittata. Inimiste jaoks on se sunumka väga lihtne, et se aastamaks osa ei kõuks, kas selle raha selleks maksab. Se läheb teegelikut teedehittus, kui se vaadatta nii, et ma arvane, et nii väeligu minaalen västenud erinevatel kohtumistel, ja hakkegi se automaksud tinkimata ei kiidajad armasta, ka kui se läheb teedehittus, siis seda betekse vaa elikuks. Nii, et kui oposit se on nüüd ütleb, et nevan teegitava teid minkist mustaisest laenust, võtavud teesest mens onis ambastraha, võtavud kustil kulturitsele rahaarano. Meegs nad siis peudselisest ilgid. Teegi, mõne, et kuud takas ei meie saattes, et mida kii sarnast, et et ei armasta seda automaksu, ja nii mõinig tõilgen, et olet valmis seda kautama. Kas nüüd on kinteel, et automaksud reformera kond ei kautta. Siin on mõti annühes raad ja saattes on kordoval spekuleeritud, et mii halvel sellell sykisel, et vailimiste lähenetes tuleb, ja tyhistab sella automaksu, ma pak on suura vera sevaimaluse edel vastata, et kas seline luotus, kui keegi, kusakil usubet reformera kond ja mii hal tyhistavad automaksu, on tasubildseliselt ootusi ülevaloida. Mina olen alati soovit er on tootusi taa, Matalhoide, beeset rajta saate, et ma kõvega ei kuule, nii tootus saate, et ma ei kuule ombus vististast, et minu elu ei ole sellepurra keffen. Aka ikkagi vastus küsimuselä? Ma ütlesinge, et oid kootus et Matal. Et ootus ohoide Matalalan sees suhtes, entel inimestelle kes arvoed, et te kautat ja automaksusel sykisel rare. Automaks, aastomaksuna lähe teetese. Ja kui te tahate deid ehit totasis sellere raast mehtame deid, ja deid ehitus läheb seller lastelgeima. Liikju sohutuse ja ünnetust ja vaasteest, vaajap näiteks 2-2 symberhittust etastika, lõik juffianarva. Juffia toilavahelise teilõikuhittus prektan tegelikult vailmis juba 22-22 teisest aastast, mikstenarva suunas kilometritki uut 2-2 teeteik kavanta, kas selepurast, et ita virumalle ei elau reformerakuna valieid. Ivas ta tuhele mõtjugi, kui ita virumalle elab ka mei valieid. Kus te teate nimellisat, et kõikki? - Kiindasti, aga näelin eljakse et ei meelon präägon koku läppitud tööd, pärnu ja tartumaan tele, nagu me ütle sinne, et pärnumaan tele ja ütle me liiki 50 kilometrit on 45-5 ja vahele sõttuvad sõttuvad sõte ei hinmi, sikanest on ja teiseks tartumaan tele 20 kilometrit plus kohalike teid. Vahe on vahe on vahe on vahe on se, et ma ei teekast sõnud uutis ümit, aaka puhiverk on se, mida me velle, hitte me kõigepelt ja sen pärnu tartu on vahepeal, nii on üld võrguks tee ümbertoistetud, nii et setat me hitte me kõigealt võile puhivergu. Jussi joses sellega, et veneema sõjatõttu on selle, ka mahud langenud liikus. Ja, aga. - Kui sõta läpisab? Lohda meet võimalikud trottu õiglose ja püsi võrahuga. Veelüks teete valt konda põudutavu küsimus. Hästi aga toolle teema on nendeel päevatel rikiootsus, võhist rikiootsustamattus, mitte rajata saartelle ometlike jää teid. Ia prääku on se, aga toolle eriti, kuna ka parvela võhendus hiumale on sin. Vea ja olute tõttu olnud võiti katkendlik. Kuidas sellele tepanakkule ja vastate, et võttame mõne rikliku suhtegoraltus kampain ja realtsele raha. Ja teime, kõmen näeme, et toilvõn saabunut, kestab võibrolid lüppuni vähemalt. Teeme montri ja saartevahele taas, koralikud jää teid. Et pakku ta ühelpoelt inimest elel ja liiklemise võimalust. Ja mõite võipola tuleb mõni turist kaam mulle mõin, kõines sõtjermiklul aakson. Tikil ausa topkeri saalt heist jää teid, etelt sin, kõime kondaastatakasi. Se tõmme ei jäänud, kui ma alen ka topkeri austaja, aga. Se tõmme ei jäänud. Koleks jäänud, oleks kindest jää teid, et ei siis tõmme trokkem seisnud. Nailin aileaks. Kast te nüüd lähte valitsuse, et jäätmise, kui on klaks on kasutas. Pohe, saatte leppuselist on leisile ja annan tala jäätö, kui on seremen klaks on seid siää teibraalist, tõlöpse tingumatadea. Kasel iroonia. Se oli hadahti kuhumur, kui te lupatte. Se taisitekse. Taisekse, ma eildan, et jääteed, rajamine sõltoop transporte ametti valikutust, kui tasneil on rahastus ja millisel viisillan näevad, et se on ahutu ei vaimalikks. Kus politikutel, mitte midagi vaimalikteha? Ja kompeten sii buhul tepset saa, maudi politikutel, kindest võimalik arvumus tavadotaneile ja seda kindest ei teaks. Ja jääte ete buhul nagu ütlemini, et maiseki oskoelda klimatologilis, et millistel aastatel, millise ta vaimalik on teha millisen, mitte et ühele etkelist, et kuna teedest rahana pissistõmati, et kompeten sii tekevust koumale. Kui ünestu võib ole teevat, aga se on transporteamete odsustata, mitte valitsusest kõnäe, et nütehke jäädee või järgidehkeks. Vahtame teema, et kui ki valkontani on samaa käimas on Euroopa järgmise rahastamis perioiti läbiräkkemise, et komisio nii pakumine on estile, et 546 milionit euratsaaks kasutta taa põllumest ja sisse tule kui lõhää. Kotteks ja kuna eesti põlluma entus toiti, et te toettuset jaevat ka 20-2070-lõpuksalle Euroopa liidu keskmise. Põllumehe, et käivad kuluaarides rinki ja reekivate, et valitsus on sellest rahast 355 milionit planimas anda opis reel politikohitamiseks kasse võite vastab tööle. Meivasta, aga mõle komitikupullumest käräkkinti, et tevitt, et kastad kaatustavad kaateegavisteltes sama. Einad te ei ole, et seda mulle peris otseni üelnuda, aga masan laru, et sellisid noh myütelevi pidewaldsust, et võblu kuulu, et tele võiti selgituseks, et kõime se uuseellarve mehänismon võiti teistmoodi. Ja reel politikohastus on eralti, et sinna nekupullumma entus raha, kui tõsta ei mis et ei saaksad. Osa raha nilma kõrva merkid, et sellas selgituseks on arua, aga ei sellis plani ole. Koguse 156 milionit, miss on mõeldud meie toitu julkak, oleko lähebõl räkid. Et sellähä põlumäintusa, mõl räkid. Koguselle, mehänismon teistmoodide, et varemse merkid raha, kõrva merkist, et tärannago öelti, et mis läheb põlumäintus, mis lähe. Minu armumus on sama, mida malenga 4. kes on küsinud põlumäintus, et tele ei põlumest ole, maelu estveda ja te löelnud, et meie põlumäintus. Eesti toot, et põlumäintus ja aia maelu. Ei saul on konkurensitiselt kefemus olugoras, kui meen avrit, nab riigit. Nied seda, et selleks tuleb raha jürtanda. Milisid, et tääpsed summa, on selgubius isku ja elarve, kogu kõnellusid on peetud onse vissada 50. milionit, mis ikka näse summa on, nii mis et põlumäintus tuleb raha jürde vannaga, sen laiem, mimsid pututab ka maalu. Üppepehk, selle ühtse põlumäintus politikalla siiski käipkaa laiemalt, maalt oimu mitta ainud põlumäintus. Nied, eks sellel elarve läbiräkkimistud tõtulab tehaaka. Aka põlumestu uvideest ja eesti põlumest konkurintse võimeest, minkindest ja ropa seisame, seda meilem koelud se on yks meen ja te prõiteteest läbiräkkimistel. Aga, mida lehti ja leitu teevad, kas nemaat kogu riigiple onin selle osamisam võimalik suunavad põlumäintus, või suunavad osaateleest kuhuki mõjale. Kas see, kui pailiu mõlse koordineerime, oma käittamist lehti ja leitu ka, kas vii selle samaa riil poeltikku küsimuses, kas meie priorit teete läbiräkkimistel on samaas mahus lehti ja leitu ka riil poeltik võimittä. Ja, me suhtle maa vahel küll erine, ma teil tasandit ja peamistri te tasandil on suheldud nende prõtetid üle. Misskelekel onne reilbootikinust on nüks prõtet, mei oleme leitnud reilbootikulle lisarahairine, ma te vahentit alveelt nohsin samasselest, see on kahe arveelt nohmeide. Keikõmast on soo jauhu myügikst, aga kui te siikane selle nimesis on sellarveelt, ja nohutle me samaa teevad ka leitu, ka liedukot ja lähtasid oot siivad lisaraha oma elarves teerinevat ritadepeelt. Pekindesti koordineerimiss, et aga on posittivine on se, aga me teelarve mff, eeg se järgmin, eelarve periot on pälju suurem. Aga sen ambüis tolemisin saates, ka võidig äsitlenud, et teega selle suuruus ja maht. Nüüd lähe aastal tegelikud sellel aastal selle läbe reikkimus et toimootimus, et ka võib ole järgimus, et sõltub kudes läär on suurem. Aga vikur on milles, vikur on selles, et neidkes on suurem, on nettomaks ja triigi, et noh nemat võib ole ei pärist sellise summa ka päri olla, mis tähendab sedaa et noh. Mels ei sa ves päris kui kerukas te vaitmuhulkas on sellal melemärääkinud, kõsin varem saattas, erinevat oma ahendite küsimus netasi. Et se on väga pailledust ykkidust koos ja aga posittivine on, et se, et tevanek, mis on tehtud. Selles on rohkem raha ühendusteks, kaidseks, kõigeks mis meile tegelikud prühted. Jääksele reil politikui urde hetkaks veel menuke et 15 taastad tagasi ütles priden tilvees, et palti koostõm, mõitik on raha ulkmis üisse prüktidesse panakse ja ilves, pidas tõenasud silmaast just reil politikud taga ehga viha paltikata, kas praegu seisuga, kui teige vea minister olette ja hindatte seda, kui me näeme. Lätlased ei ploa nii kahe tohande 30 saastaks routet ikkla nii valmis saada. Näitab se mõitik meile, et palti koostõn nikal. Numa ite ja mina eelle praktilisest küdast ütlaks nii, et meie koost naabrit, kui paltistraekid ja lätlased teleedukat, et ka on mõtikab väga hea. Et jahma mõnane, et lau mõlikutnade jehittavõib ole lätlased selisestempos nagu meie, me oleme tegelikud palti maate kõige tublimat, siin mei või äbenemuset. Meikagi hoia mõselest positiivest suurvät, ja nahga lätlased on oelunud, et väga võili suultu sellest millinen järgmin elarui perriot. Ja see on on ühenduste, jõks perispal ja raha ettenehtud. Aga, on kui me vaate mõlik ole, kui valt konda, mis on meieõks nummer yks tegelikud oma vahelid suhtluse, siis sellessä koostõn. Raksad laitmattu, me teõtame koost, sellest samas kolm baltiformatis mille juhidmeelame sellel aastal enbe kaheksaformatis mille juhud teisti sama muode on, et meie koostõn tegelikud. Ne on sellelt ausemmel, mis ikab võilu puututav juhulkovalt konda on väga hea laitmattu, et taristu oveksüudus kindusti. Ma arvane, et me oleme deinud kõik, ja kindusti deemme väl kõiket lähtu sõdiküegi kiiremneidaks. Aga, kui oskatöölde mis on eesti pingutuse hin juhul kui lähad nii, et kaksad kolmkument jaa me oleme võilmise hetelt, üleemestelt saab kaillikir ongi ka sehta pernust. Aga ei taase ei saa, et tõe pernust eesti lähti piirini ne, et rõepad lisat roostetavad vii saastat, kui ni lähti ei oma ausea välmiste, et rõepad roostetavad sellel ja afatlevat me tailli varga. Mille ka, ja kui taas te kuule tele, et seta pingutust sellettate. Sõhiselt siin ekspertiisi abil tovastasimel halimaks sama muoti on grauteega. Mille rei ütle me ekspertiisi üldisest tunnust, et ma siiskin luotane testis kurideegi või siis taasemenin, et sa apako lüpti ka ali maalitud, et võnne mõraute maa ja suidu elprakset roepad varastatõks ära. Meine inud, kui ta siis siis on raute ei ära varastatot ja. Ja ajame selle juurde, et testis siis kõib turvallisus sellelt asemile, kui täna onnüks ja roepagi ja turvallise maiti ja mei esmärks iski. Ja taatlikult on suurvestad, ega lähtlasi kaläbe ja roopa rahastusaabil, et lähtlasi teegi selle, mitan on luba annun taastaks kaks tuot kolmimüment vaillimeset, missalt arad tiivsis on, et löemme kääga jättame puule. Lennart merjääst pärit tunistusest ja vabari, et me taha myhendust ja roopa sydamise, et seda ei tule. Oltenat tiivad. - Oltenat tiivad, et teeeme samastempos lähtlast, ega synkronisi irimääärme pinkutelikopailiö. Ja ütleme nii, et ma mellettanomalal, et ku tavi aastu oli melvis maindus komissöni, kun mõikesti mellettan, ma on ota nüüd ei eksitallit olla maindus minister. Tervittusitallasi teetriba aindusölle ja siis tuli sinne, et seda tüildis, et meil on reilbootikut ähtal, kun on kaks toad kasin kuusega nüüd on se kastot kolmimüment. Ja kõsisi tavi, mis nii juhtu, et neljaastat oli juurte, et võttu seegu saati juuhi sovittus tärgitasis koko aeg pane maastat juurte, ja mei on menne pensõnile minna, ma on pensõnis ampad kar ammenda, et kui sa vael mis saab sellise. Survet tulebo ei tega suurte projekti tebuhu. Rekimen, et riid toitu juulgal ko varustiljut, ja avaldatud auditis leidis rigi kontroille, et teisti varute keskus on valitsuse kriisi varude ootust, muutnud oma algattuslikult. Avditti selkus, et kui kui vailitsuse on varute keskus, ja siatud eesmerkiks toitta terve telanikonta, nelidest päevasis keskus on ux eesmerkiks oma algattuslikult merkinud toitta 10 % elanikonast kuu aega. Touke selles loosselkust, mita selles loossovi babarikivailitsus, mita teegi juuhitte, kui jutuks on toiduvarut. Valitsuse soov on se, et mille oleks olemas toiduvarut, mis tagavat toidu ulgolekku. Valenko vestanud varute keskus, et ise halyttiräkisin varute keskus juuika, et yldine ja arusaamine mille nierine viole, et se plaanbeaks ole, mille selline et eestili juukohaselt karahaaliselud on tagadud kriisi varud. Kriisi varud, et varusit tuleb koord teerite, sell on teatud aeg mille on halvaks lähevat ja eesmerkeksi olema toitoosta lattu, et se äravisattava et pike mord teerite. Järgimine samman kokusedus ahele setasimines on et poed, kriisi poudit, kriisi poudite loominne. Meill on leppin, kun on tehtud unves präägud 20 poega, sellasta lõpuks on unves 110 kriisi pouti. Seda, et se on generatori needasi, ja sealt etaasi siis peaks mine on selles aheelas ka, toidud ootmisi ja urte, et toidud ootjati ja urte. Et mitte luhendale sellest, et eesliku etegu etegu etust, et mille on laus, et toid on 23 päävaks vien elaks. Jõnno, et siis on kõik korra, et tegelikud pe on olema ka se aheel pe on pika toidu julkola, kun mõttes tagadud. Marvan, et selle ole jahvõb olen isur vastuoluku, võiks paista, et aga mõkindes tarutamise, et aga ütlemini, et riikon trollil on oma ilessane alati, näidata näpugakus, miteegu spülaaks paremne, seda mõkindes teeme. Prahekoon nii, et koku elanikonna beale arvutta, tult on varu tekeskusel, toidu varu kolmäks päävaks. Seda on siis ükstest pääva vähem, ühepääva varu on siis silistes konservites, valmistoidus, ühepääva varu on jahuus ja kolmanta pääva varu on javattamatta teraviljas. Mitas olugord valitsuse hinankul, tähendaks päriselus, kuid praegu saabuks kriis, ja meil oleksis vaja mõne ajoberassata toidu varu päriselt kasutata, misti ja näiteksele javattamatta viljaga teegsitte. Marad mea teegsama, mites aati juhideegsju, et oma parima. Lomulikutekse, kriisi varudu soedamine, siiat mine läpi harjutamine, kriisiteks valmistumine ongi big process, et maasis kiruhutekasin varud juures. Et se ei ole teegelikut ühe, ja konkreedse varu olemmus olu täpselt sellek sajaks yksit, ma et see ei oleko kogoheell, et men on olemmus kauvat, et redot teeruvat, et meil ei ole raha reiskuid oittu ja reiskaks, samunud on olemmus meil poet, mis on varustotud sellega jaaka toidud ootjat saavat sellet oe, et ka nemat on sellal ahele osaaset julkule kikkagi tuleb sellest, ja tõimjast aheelast. Aaka sikkakib oleks augus braaku inimestele väljööelta, et mitudist päeva, nelidist päeva, mis just kui valitusepultan varudekeskuselle esmerkiks seeotud, et ei ärke lootke sellelle, rikveiks inimestele väljööelta, et kui kriis tuleb ärke lootke neljade eskimnele päevale inimest, et teeg keise valikut olkää isä valmis ärke lootke riiki apile. On mulle tundub, et terinnevat es kriisid, et on rikprovinud seda läbiikogu aastaten üdöelda, et terinnevat esformatis, et viimatti, mis tahes sellised, et nii on lääriemamat synmusud on siis alatti küsiteks üle, et kui ta sinimis et on varustotud veega, kui ta saud on läbimoelud terinnevat synmusud ja needasin, et selline kriisideks valmis ole tasu valatti kõikil läbimoelda, seda on rahuttanud kõik valitus liikmet kõik julkule. Vastutaja, et kõik kõik ütlemini mis tahes, et ütlemin eluda, et sa valt kone, et tasutaja. Seda, et mida saati üht küsi, et toolla vaillmis, seda olis on viga läbiikogu tehaseleks on iseg rakendus olemmas kõik saud on maised läbimoelda. Ja riikivarutab hul tulep saamuot, ja varutab eskuselle ja rige on aalli bulumantus mis termin üleke ei, et millis et et eesmärgid on mis on tagadud ja mida on juurteva. Sõnastab selle esmärg ympär kautta pera selle prääku kirjallikul visi või esmärki toitta tervetilanikon ja nelidist päeva, mis prääku kirjas on? Maud on selleg ettebane, kud aram millegar ka rige on al bulumantus mis te tuleviti varutu keskus, aga marvane teks sellest autiti stullenevalt tulepki kogu se oheel terviikon ja läbi vaadat. Selle olen aastal on erinevat selliset pilotraektid kaga vaset testiteltä läbi sellohel on jäeeltä toime videous. Toskort vahettame teemat lähemet klub aalsemaks. Usa pristident olad jump teki kelleleki eesti juhtitest ettebane ko osuuta rahu nõuku liikmäks, ma ei teile, pristident karisele või, rige kuku esime ees lauri hussarila. Ei sellist kutset meile ei saapunud, et küsitti minu paremmu teatmise koaselt kutset meile ei saapunud. Toonud Trumpi tekäivus on mitte meeg ei siis hetriaktsioune esilä, toonud praeko ja ropa liitu tippo liitikud te seeos. Me näemme, kutas mõned poliittikud on otustenud, et prääkuses keopoliitilis se situ et seunis, pe pole ma Trumpiile ikati meile järgki ja te taka mõned on otustenud, et peaks Trumpi meilitama. Näiteen abri teurast, leitiseime esime ei saad aika mierina kirjata sinal üles, kutsela anda pristident tonal Trumpiile noveli rahu preime. Ja leitise tekitasi ka küsimuse, et kas parlaminti esimehes ammo oli piisavalt läpi reikitot riigi juhtkonna seas. Miset ei esuvittud istipiaaminenistrina on, kas või miset ei esuvittus on eestiparlaminti esimehele lauri hussarile, kui talne teakse ka ettepanak ja antakse vape redte. Kas kirjata talne üles, kutsela anda tonal Trumpiile rahu preime ja peakse ta koorid seunisi ei saarutama, või kutaselle on? No jahkülse maal mõlaks lihtne, kui selest piiseksekse, aga me ei ole kuitenkise ta ei kolid seonis, eega minkis musformatis puhjalikumot tarutanud, aga rahu nagu kuhu puhul viigemõõtlaks nimot, et minu arvamus selest on ikkagi seet. Tüüksikisikku, tüüks kõikkui, tugavat ja mõjukat, nad on, nahda sa olla võrtselpozit seonille samaame, ei teks ei ole roopo ülem kukul karutasime, ei sa olla võrtselpozit seonine rikidega, et nohüksiteks mõibieks üve roo asentamisele byrgima. Tüüksikisikkud, kes on samalpozit seonille saaksama kanslerika võrtselt lauada, ja sepäris ei ole nii, et se totu rahu nuku kuhu eesmärk ja veelkord se siknalga roopopult leks. Võik solleikõgi pirditud selle ürruoman taati, et se pututab kaasat, ja ka aiaalise tähta ja ka, et sellisili hul oleks tal oma roille kohtoolemas, ja mõle gindel, et kõikon neus kaasemotlema, nahmista et rauhbüüdlustele, et siis amma kaasab landjõnestuks niitasi. Aga lauri Husaril mingit probleem ei teks, kutsuks üle santa, toonal trampile ja rahub reve. Eshti on nii vavariik, et marvon mele merinnevati sinteks, etks marvon top kõimnasi, top kai kõimnasi, et ilma takai järgi kartmata võipsin praks, et tigaõk suelt, ja mida taes kui tema, kõüste võttööhendust, mone juka etovid ja juuristit. Mitase viimane, lause tähandas? Tapset nii, sena mida mõitlesin. Kiirulise solukoras on lisaksio roopa politikutelaka usaka äri tegevat, eesti etteviti, et jõri käogais hiljuti vikärraajos reedasasi intervjuus ja ütles. Kui trampse ei võimules aittiista kohega kirjat, ka eestissait päris mittu organisat, ja onikirjat, et mis tegevuse etnad peavad lõpetama, kui nad tahavad jätkata usa ettevõt, et tega äri ajamist. Sõlis üriga, et sida, et mitate peoministrienos ovid, ettevõt, ettevõt juhilägele jauks USA on oluline turk, et kas se ettevõt, et beaks järgima USA-administratiooni, soovittusi lõpetata siis roha ja politikaja, et meegesistamise reegli teergiminä või peaksi roopa ettevõt, ettevõt, et te lähtu meikagi roopa liitus, seatud politikata, et te reegli tõst. Mina lähtuks sellest pärtust komplektiks, mita mina iseligikspeaan, nyt ütle mauselt, et mina usune tuustehnologi ja muhulgaskanit ja senergetikavalt konas nagu mele praktikas näinondamma. Eski menotan, esikeg rerdiga aasta elviimasel päevaluudise, kutas meil on 2-2-2-2-3-3-4 elektri hindjust alladunud, ja osalt se bohius on tegelikud näiteks uetot mis võimsus, et taastu võnergia. Mina valiks selle, miss on ikkagi maal maajalum, mõttes uike, et arvumusipoliti ka paillususus on nikal bol. Ma esiklikud arvan, et se sama on konseretivide valik, mida ma ka estis näin väga peegeltummas, et kegead lahedus on minen vikus seginesti ole nii. Tehnologiliset tuleb kintest etase minna et sellest tuleb küsimus. Aga maib ja kellegli soovitus jakamma et eesti riigis tegutsedes ja roopas tegutsedes tuleb ergide eesti riige roopa reklet. Jürigau jatkas samas intervust siterimvelkort tuleb lõpetad ära kolmähähelist ja lühendit, et ka tegevuse et maalman muuttunud ja ei tasu elata luotuses et Trumpi tegevuse on lyhjääliset ja yhäkort se mõiukani enkvana maalma koraltus taastub. Se ei taastu enam se oli ajaluku politikud ja rikijuhid kesetad usuvat peavatoma rahvast ja isä ennast maalman muuttunud järmiseks 50. saastaks või kauemaks jürigau citati lõp. Kas keauäksi põi talun onõikus? Nõeg saa ei ole näittab. Meillä mõi jürigau mõlem on norad mehed, me saam me vaadatasada, et kudossa maal mõhähel. Ma ise ütleks küll nii, et see maal, mis on vara mõlunud eskelt värtuspõhine ja institutsoonidepõhine on leinud kindlastigavasti ja hulkaa isiklikumaks ja tehinkutepõhisemaks ja väike riigile singindlasti ja ole sautna arang. Mee huvi biaks olema ikkagi värtustest võidelta ja nosed hendab ikkös etaa teistil roopal tulab endale lua võimeid ja jõudu et nende värtustest seeista ja teiseks luoka liitte. Nõh muul kas ka roopas seeis ja roopast väljapoolen, nagu neidusukrainnad oettamisel, selles niudam meegeformatis enbe kaheg saformatis ja roopaformatis, aga sell on kasas ka nõtsnorra ühendkuninkri kanata. Nõh neid riigitke stegelikult on võimellise tulad kokubane ma ei seismakasis vastu sellelle, ette kõjutuselle, et on tagasi ajastukus suuret võtavad jõuga kõikke. Et mei lähesine minävi kui tagasi kõikku väga konseratiivne vaadese oleks nii, et seteltuma sydamisel oota, et hoolimata sellest, et maailmas spendelgeid politikas ühes servast teise. Me siiski suuta me seeista ka ento huviteest ja selleks võibola rohke võudu vaaja kasate eudutud on bankit. Ei järgmese natal, et siitate jälle prüsellisse ülem kokule, kas USA adnidestratse on ei käittumine. Onnüht europpalitus suurte reikite juhit ja kõikite reikite juhit, panot, kui teistmuoti käittuma, võiteistmuoti suhtuma. Kasa aastakeidud jutt europpalitustrat teikilisest autonomia, kasa juhapere tuurikast nüüd, ka kuhu kega malle, kas periseelt tulevad kukulepet. Mis lovat, et tõkett, et europpalitu kapiteli turu, kas võittakse mõha piirangud ühisturu toivimisel. Kasa reiga itses panakse ja nüüd kõik tehuselt toiminno. Ilmiset midden iresti kui meille meeldikse. Ma ütlekset suundsiski neige, et küsimus on tempos. Mis on selles ajastu vaimustoimunud kindesti on se, et on rakatud rohkem panustama ja kriikid nävat vaivaselle, et roopos tekik saama kaidse töistus. Aga siiski ole mausat meikagi tootamme vähem, kui veneman ei tekst tootammingis, kui seed kaupu seabidamiseks. Ja no se selles mõttesi jollegu kui teeg vastuva, et võlukordseks, et kui vaadata maandus, kui vahegorda. Tise roopman paillil ja paillil ja paillil suure mõkui venema on ma ma maanduselt on. Se teisiteks teiseks ja ka reeglitte puhulna, ütleme, esti on üsnaa sellise hea mainega sellest mei asäämine kiire digitaalne koroptsoonivaba selke. Äestit oimiv. Miseestist jaame, et see võks olla parem. Seedakinnesti roopas eeska dervikkuna. Kogu seura roopa, põrokraati vähendamine, be volemme reaalne. No on ma teane, tursula võndel laiin, mutab seeda tõisi saksa kansler, seeda võtab tõisiselt laudetavestisel ja suunosliihub. Nüüd, mis pudutab, sellis piirankud tõttad turkusis, mida väiksema te piirankud tega turug on seeda parem. Aga näitekses samaan, et ole viimaan epapöa, noha amerikaa, et ole võimallikata riefide, aga näitekset tegelikud roopan võimile nu on huvega itsema kül. Eesimesed kordo, et se roopa dervikkuna et vaadakhe, kui juhtum nii, et erinne vaid toille, aga tekehtes tama siis palun. Siin tulebõhaks ümelt millerdit vastus amme, siin on veid ja rohkem vastus amme turuutleksit punaseks ja seudu miutiskohalle. Nii, et me oleme võimelis et külenda seisma aga, aga sevõiks olla igab äv asem, mit ainud kritiliskel hetkevet. Washington Post ja mitmet teiset mainäkket väljaan, et tõssi teisile, ilmisel kolma beval doimunud kuue, suurema, Europa liitu majanduses, Saksama, Brantusma, Poohla, Hispaine, Talja ja Hollanti, Rahantus Ministrit video kohtumist, kui taaskort set kahe, kiirusel ise Europa ideed, aga si tulekut ja Saksama, Rahantusminister Lars Klingpeil, on teinud üles, kutse, et neet kuusriikki läheks kiireminen otsustega etaasi teise, et võiks soovikorral hiljem liituda. Milline on eesti huvi, kui taas te peaministerina saksa Rahantusministeri deisse suhtuhta. Sellise kahe kiirusise ja roopa jutu nollud ka varemet, kui se on selleni ja le küsimuse mõtte, et varemigen arutatud, et mõneetriikit mõndaissa võiksit kiireminen teha, jindasti teatud reikõnaldset ja teatud põhimõttiliset koostformati, toon on alati võimalikud aga mee, jalda huvi, biak solema ette ja roopa ikkagi üldi on tees liikup koos ja liikup oma sammudes koos etaasi, et ma ei teegu saatjuhta aapsite küsimuse täpsustavad, et missele mõtevõiks olle? Et me teame et leitu biamenisterin kohe, lykkassel ja laualt mahaudle, et see ei ole üike, aaga eesti teatud tingemustel oleks vail, misse et aarutama kuulema. Meerts on teegas edust jõlt reikinat võelikise edeltä klingpeeli solo? Millest täpselt? Kahegi iruselisest europast? Kahegi irusel europagohta mõttülisin, et setan reikitud. Aga nüüd perää kuustin? Eid nüüd tuesti taa, vigem on ainukkenen format, kus setan reikitud on laienemises, et kasoleks võimalikud aga lihtsamad laienemist korralda. Tussate reikitunustavad laienemise, et tulemus teisete tunnust. Mõna aada, et mõne reikiga on probleemme. Just koalustaks laienemist aga siis hilja, motsuset javad väl tehaga. Aga mõtüks, et kuise aiteaks laienemisel käimaminnan võib seta, kui takine kõe eriveri arutata. Aga üldi on tees ma ei bultakset ja roopasoleks nagu mittu eridnevatselis. Ja al da biirgondasest sellisil, hul keegi reegli teidäida. Ne, et jõb laajallust tagasi kerid ja selles mõttis aajallu, kui ka oma teatavad võimet korduda. Mälettame, kui tõs löunab ols, et reikitele oli ei läärvega raskus ja arutati, kui tõsind kõik hakkam saavad. Nüüd on nii, et löunal läheb kenasti vai lüdele ja puhjas võbala ei lähe niesti. Nii, et eks me peamole, mõikka kannatlikud ja roopad pyrgima, tervikuna selles suunas et reegil on tõheta auliset. Aga turg on lihtsam ja reeglid on lihtsamad. Se on heda vaelikest, mõid ümme manus pyrgona, ei suudakon kureerite suurte pyrgondade. Se laastal neisti, põilti ja puhja maate eksis enbe kahekse esistüe rikti ja ka mõinis. Kas meid on võimalus lihta neetriikid tukavamalt seaalisel koku ja tuhu laua tahaga saksama ja poula. Eksis synneks lähemere koolition, vii täpustades küsimust, et kes või miss on selle vastu. Ega tõtöööne joleke probleem, ja neetriikid on noomahel lüsna tiehetelt kooset. Enbe kahekse format on väga hästi doime format. Elmise laastal oli esistüe taani, nüüd on tensit sellemel üle. Sele formati, mõtte on rege on aalle koostö, tagata ühine, sõko huvide, ette valmistus esindaminen roopas. Eskat juulko ole, kud ee maat manus on konkurentsi võime. Med E-menne, näiteks on roopairiname et synmusi väga tiehetat koos tööd nii sakslaste, ega poolakate, ega teotud küsimustes, kui ja roopas laijemati julkola kovaates ka võhend kuningriiga. Vahelga näite siirima, aga nedasi nii, et sen format töötap päris esti ja on hüttle mõnatos kaidsevalt, kunas on selline format nagu Jeff, kuhu huulu bumbes kolmaantik natos, kuma nii mõti bildikud ütle nühend ekspidit seoni vägi. Sii on kataininas kooskeinud, siis et ei juhi võhend kuningriig. Meil on teegelt kaidsevalt, kunas sellise drege on aalsed liitud. Ja tegevuse doma vahel päris jaas kooskola. Mei saotakab läpi saama, küsimusi siitte. Sealt no maailmas on laine et löönud seks saal, kui ja tege ja Jeffre Epsteini feilidavallikustaminen, pihtan saanud endine pritti kuninglikku, kuningapere liike, sluvakkiase, minister, leti politikutelle, neidetud varie, põhjamaate kuningakojat on pihtasaanud kutas teegi hindat, ja seist on Epsteini feilidavallikustamisest pääsenud suurema mainengahjutta. Maad voldest jaheidia külle istille sellest mainengahju olevat, aga mulle tundubeteks taeskät selline Amerikkaa, ja yhendriikä, hülma, surpolitiline tepäton, et pidevalt tilgob uudisid ja suudist sõkkel on selline, et kord üks rakib ühtane teistni, et aga minumulest on nohvital, me paks ühisk on oleme ikkagi suhtselt, nagu kompromisitu suhtu minne sellistess kuri tekutesseni, et selle vastudud olpseist. Filmin täjuslikud võiratse leistiveris ja on tepräegu publikud rekordeid 67 vat, et kahe nähtalaka olat teegi. Olakse teva elmise eksperimen teerimana, kusel filmis, kus kõikinimiset panavat lauömber omomu piiril auale ja kõik senumiti ja kõneet avallikustata. Kusime ei viha silmast, et ajame niistri musta telefoni, kus reigisala atus on võitsita sinist. Maine noes laua telefoni, kõselt sõs osale ma. Muses koha koha alkap tali on ümpi ja mitu metalit tulab? Ei istilä. Eidiaatud tööle. Ma ei taha kelleg lõotse vanna, ka võin reita salatus, et peamministeri ulkestus teamis on ka kurlingu meskonna füisilis ettevailmistuse tegija, ja ta üttase vormon väga hea. Ja reikan võil mis ka väätusul metalle teest maksma. Kulge se on ainutrym. Aj täghastuuduse lepijamenister Kristan Mikhal Kysirit Mirkoja kevi ning arp myller kuulmiseni. Stunjos on peamminister.