Mitu välispoliitkat meil on? - Poliitikaguru

Kõneleja 1 Kuku raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima kuku raadio seisukohtadega. Poliitikaguru, kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga, poliitika guru. Kõneleja 3 Tervist alustame saatega ja rõõm on tõdeda, et tugitooli suusatajate ja teleka uisutajate sellised õnne päevad on käes, sest päris sportlased on juba milano cortina taliolümpiamängudel usinasti võistlemas meie tublid kurlingu võistkonna liikmed harjuvad jääd ja libistavad kive, ehkki olümpia avatseremoonial on veel natukene isegi minna, aga meil stuudios on ka täna spordisõbrad taavi linnamäe. Kõneleja 2 Tere päevast ja ilusat spordipeo algust. Kõneleja 3 Rauno vinni ja tõnis leht, aga paraku võib olla eriti taavi sinu pettumuseks me põhiliselt ikka teeme juttu poliitikast, et räägime Eesti välispoliitikast, räägime poliitilisest valgusfoorist laevadest e teedest merel jääl vaktsineerimisest ehk veel mõnest teemast, aga alustame siiski natuke sellise sportlikus vaimus ehk siis kuulutame välja selle nädala Eesti rekordi ja selleks on neljapäeva hommikul sündinud Eesti. Elektri e tippu tarbimise rekord 1735 megavatti eelmine, tippmark tehti kenasti tugevalt üle, see oli siis 1000 viissada üheksakümmend 9 megavatti. Kõneleja 2 Kuidas tundub? Tundub, et väljas on pikka aega olnud külm ja see kajastub tarbimises. Kõneleja 4 See kajastub ka elektri arvates, mis samamoodi rekordeid lööb. Ehk siis need arved, mis tuleb eurodes kinni maksta. Aga 2. küljest e eleringi varustuskindluse aruannetes on on seda numbrit prognoositud ja ja päris huvitav, et et see see ülemine piir on seal päris täpselt paika pandud, et e toimus siis see nädal test. Kas süsteem sellise varustuskindluse ülemisel piiril toimub, toimib või mitte ja tehniliselt ju töötab. Poliitiliselt on nüüd see küsimus üleval, et kas peaks nüüd hakkama kiiremini liigutama, et varustuskindlus ka tulevaste selliste. Momentide jaoks oleks kindlasti tagatud. Kõneleja 2 Ja et selle elektri hinna ja ja arvete laekumise mängud. Õige, et noh, kui kui siit nüüd siis sellest elektri spordimaailmas tõmmata paralleele poliitikamaailma sisse, siis noh, kindlasti sellised tippu tee tarbimises või väga külm kuum is ja kõrged börsihinnad, mis siin jaanuarikuus on olnud ja mis inimeste arvete on paisutanud mitmekordseks võrreldes tavapärasega. Noh, see kindlasti lisab õli sellesse lõkkesse, kus kus mõned poliitilised jõud. Saavad jälle käia juttu, et tuleb lahkuda börsilt, kaevata rohkem põlevkivi, seda ahju ajada ja siis on see kõik pool, muidu meil käes. Kõneleja 3 Jah neid tarbimist type võib sel talvel ju tulla veel, sest küll, mil ma ikkagi on jätkumas ja kui vaadata natuke pikemas perspektiivis ette? Noh, mitme aasta perspektiivis, siis meil siiski võib eeldada, et on sellist vaikselt elektri tarbimise kasvuga ühiskonnas ette näha vaid majanduses, sest et üha suurem osa majandusest igapäeva elust on minemas üle elektrile, olgu siis transport või või või. Soojamajandus küte majandus ja mis on moraal? Eks meil on tarvis investeerida edasi oma elektri asjaolusse, et taastuvenergiat on juurde vaja. Üllatus üllatus ka sellel kõige pimedamal ja külmemal ajal e tuul ikka puhub aeg ajalt ja ja täiendav tuule energia tootmisvõimsus oleks see, mis aitaks ka aeg ajalt neid hindu. Kõneleja 2 Alla tuua koos salvestusega. Kõneleja 3 Just vaja on 6 salvestust, et et need hinnad type noh siukest lühemaajalisi hinnad lipu all madalamaks nühkida ja ka süsteemi kindlamaks muuta. Ja no loomulikult on vaja ikkagi ka. Investeerida juhitavatesse võimsustesse gaasi jaamad, mis muidugi hindu alla tooma ei hakka. Ja noh, hea oleks, kui ka auvere teised põlevkivi jaamad töötaksid ja juhul kui nad töötavad ka sel juhul nad muidugi meil seda, et tippu hind väga palju alla ei too, aga lähme nüüd edasi selle nädala põhilise teema juurde. Ehk siis neljapäeval puhkes. Või tegelikult juba kolmapäevale, siis Eesti presidendi ümber taas selline välispoliitiline torm või või tornike, kuidas võtta ja aga tundub, et see tormituul oli seekord intensiivsem kui kui paaril varasemal korral. Ja seekord ütles president karis siis intervjuus euronewsile, et Euroopa võiks Venemaaga Ukraina sõja teemadel läbi rääkida ja nimetada selleks ka Euroopa eriesindaja ja Euroopa on sellega isegi hiljaks jäänud, et initsiatiiv on läinud USA kätte. Ja sarnast mõtet Venemaaga läbirääkimiste osas sealsamas euronewsi uudises väljendas ka Läti peaminister ja veel samal päeval ütles siis president karis ka USA. Mc telekanalile et Ukraina peab peab hakkama mingil hetkel kaaluma. Kas siis loovutada rahu saavutamise nimel territooriume kas või siis ajutiselt ja üllatus üllatus, tegelikult mitte. President karys sai väga valusa kriitika tormi, siis e välisminister tsahknalt aga veel paljudelt välispoliitika sellistest juhtivatelt kujundajate lt Eestis ja ka ajakirjandusest päris valusalt. Tõsi, siia tuleb otse öelda, et on olnud neil päevadel ka omajagu karise kaitsjaid, kes leiavad, et presidendil on. Selle kriitikaga liiga tehtud ja et karis pole Euroopas ka kaugeltki selline ainuke ka 1. figuur, kes on rääkinud vajadusest, et Venemaaga tuleks selle dialoogi avada ja ja USA ja Ukraina kõrval peaks ka Euroopa kuidagi olemas. Nendes kõnelustesse esindatud, et klassikaline küsimus, et mitu välispoliitikat meil on ja ja milline joon, siis nagu eestile mõistlikum oleks. Kõneleja 4 No väidetavalt on Eestis ikkagi üks välispoliitika, et võib olla küsimus on rohkem selles, et kuidas seda 1 välispoliitikat on erinevad osapooled nüüd sisustama hakanud. Et kui karise väljaütlemisi ka hoolikat lugeda ja jälgida, siis seda võib mitmeti mõista, mis on tegelikult aga nagu omaette. Nagu mure selles selles teemas, et et neid ütlusi võiski vaadata nii 1 kui 2. nurgast ja mõista natukene erinevalt, et mõned küsisid ju, et milles probleem, et tegelikult ju on sellest, et Euroopa Liit peaks laua taga olema räägitud ju väga erinevate Euroopa liidrite ja poliitikute poolt, aga 2. küljest Eesti noh, valitsus, välisministeerium, välisminister, peaminister ja teised. On hoidnud ikkagi selgelt seda joont et. Et Eesti esindab sellist jõulist lähenemist hästi konkreetset positsiooni, et Venemaad tuleb survestada. Teda tuleb hoida surve all. Sanktsioonid on olulised seda sanktsioonide režiimi ja Venemaa ise isoleerimise poliitikat ei tohiks murendada või muuta, aga just sellele nüüd karis oma e sõnavõttudega justkui varju heitiski. Ja lühidalt öeldes on probleem selles, et et isegi kui karise mõte, et me peame 1 hetkel võib olla mingit käiku vahetama välispoliitikas või et kui me 4 aastat oleme 1 suunda ajanud ja tulemused on nadid. Et äkki peaks midagi muud proovima, et siis seda peaks tegema siseriiklikult mitte nagu välismeedia vahendusel. Kõneleja 2 Ja ma arvan, et e siin ongi küsimus või seda saab vaadata nagu mitut pidi, et üks küsimus on see, et mida täpselt alar karis ütles. 2. ma arvan täitsa eraldi maailm on see, et mida talle omistatakse ka siin Eesti meedias ja kõikide nende arvamusi poolt, kes on võtnud, kas tema kaitseks või tema tema ründamiseks sõna, et mis mis sõnul talle omistatakse või mis mõtteid ja ja noh, 3. 3. on vaade on jah see, et kuidas üldse Eesti välispoliitika sõnumid tekivad, et noh, kui me võtame nii, nagu ema ütleb, et ee või. Unisusest ka siin ette neid tsitaate noh. Paraku natuke ametisolevale presidendile kohaselt tiba kohmaka või nurgelise väljendusega. Nad olid, aga need ei ole ju mingisugused revolutsioonilised seisukohad, et noh, neid tõlgendatakse või pannakse sellisesse kastmesse, et justkui oleks. Ma ei tea baaside lepingu käinud sõlminud kuskil salaja, et noh, kui seda tõlgendada hoopis 2. vaatenurgast eksju ja küsimus, et kui 1 hetkel hakatakse läbi rääkima Ukraina rahu üle, et kas siis Euroopa Liit peaks olema laua taga? Noh, ma arvan, et küllap tee nii nagu Euroopa on öelnud, et Ukraina üle ei tohi läbi rääkida ilma ukrainlastega. Siis küllap on Euroopas. Kas see arusaamine olemas, et kui 1 hetkel tahaks päriselt läbi rääkima ja seal on Euroopa küsimused nagunii laual? Et noh, siis peaks Euroopa Liit olema laua taga, et ka niipidi võib tõlgendada neid sõnu. Aga noh, kuna need olid üsna nagu sellises natukene mustriks saanud segase see segasevõitu väljenduses, siis võib neid tõlgendada ka täpselt vastupidi, nii et et see on teinud selle selle selle olukorra keeruliseks. Aga aga noh, ma pean ütlema, et ikkagi natukene nagu hüsteeriline see reaktsioon siin paljude poolt ka on. On olnud, et et ma arvan, et isegi kui tahta hukka mõista, siis see, kui kui valitsuse ministrid üksteise järel hakkavad rääkima, et president piirdub meie välispoliitika põhialustest ja väärtustest, siis noh, seal võib näha sellist joont. Aga aga see tingimata ei pea olema see tõlgendus, millega millega eetrisse minna. Ja noh, ma arvan, et oluline või peamine probleem. Jah, siin ongi ongi see, et ee, et tegelikult teistele välispoliitika osapooltele siin Eestis valitsusele ja riigikogule. Tulevad president karise seisukohad üllatusena ja ja noh, see on. See on olukord. Mida mina kodanikuna ka. Noh, niiöelda vabariigi presidendi kantseleile ilmselt tahaks ette heita. Või noh, mitte ainult talle, vaid kõigile 3 osapoolele, et sellised asjad ei saa sündida üllatusena, et et loomulikult Eesti võib otsustada, et me toetame midagi. Aga aga noh, siin ei ole ruumi sooladeks jaja, sellesmõttes nii öelda, kui panna see kõik nagu sellesse vaatenurga, siis kindlasti on kriitika presidendi suunal õigustatud. Kõneleja 3 Jah keskne probleem ikkagi oligi see jah, et Eesti riigi e siis välispoliitika juhtivad eestkõnelejad on ikkagi nüüd kõnelenud. Üsna selgelt. Mitmel erineval moel ja ja need sõnumid on läinud omavahel lahku ja risti. Seda oli ju eriti kujukalt näha sealsamas juba selles samas euronewsi niiöelda kokkuvõtvas uudises, kus oli nii president karise positsioonid kui ka seal siiski ka juba neid niiöelda ümber lükkavad või korrigeerivad Välisministeeriumi ja välisministri seisukohad, et oli näha, et see ei ole ühtne joon. Ja noh, selge, et see paistab diplomaatilistes ringkondades kaugele silma. Kõige rohkem sellise nii öelda. E sisemise nõrkuse ja ebaselguse ja üle rõõmustab ikka meie idanaaber Venemaa ja on ka seda oma esindajate sõnade lausete kaudu. Iroonilises võtmes juba ka jõudnud teha, et igal juhul see on nagu neile see kõige suurem rõõm ja. Noh, kes siin praegu sellest Eesti siis välispoliitika pikaajalisest 4 aastat kestnud põhijoonest niiöelda kõrvale siiski astus, oli siiski president karise d ja see tuli üllatusena välisministeeriumile. See tuli üllatusena. Ministritele et e see nii öelda. Jah, see initsiatiiv tuli ikkagi presidendi poolt, et jah, ma olen nõus, et see seda on, seda kriitikat on tehtud ka mõnevõrra liiga sellises reljeefse stiilis, eriti välisminister tsahkna ise kõige niiöelda 1. hinnanguga, et kas tegu on niiöelda kremli ukse taga kraapimas käimisega, et sellega oleks võinud nagu hoogu pidada, et. Kõneleja 4 Natukene sisepoliitiliselt kasulik, et näidata ennast hästi konkreetse ütlejana, et Eesti kahesajale on igasugused. Väga selge, et sõnavõtud, nende reitinguid vaadates kasulikud aga küsimus on selles, et et natuke tuleks nagu kaugemale ka mõelda sellest, et mis see mõju on, nagu noh, diplomaatilistes ringkondades saadakse võib olla hästi aru, et Eesti ei ole presidentaalne riik, vaid parlamentaarne, et meil ikkagi välispoliitikat kujundatakse ka parlamendis võetud otsuste kohaselt ja siis kõik need muud osapooled sinna juurde, aga just nagu laiem nagu mõjuga see. Tavainimesed kaasata loevad siis. Noh, see probleem seda probleemi võib ka nii tõlgendada, et see heidab varju Eesti riigi võimekusele või suutlikkusele oma poliitikud kujundada, rääkida 1 keeles ja ja see murendab usaldust riigi toimimise vastu. Kõneleja 2 Jah noh, mis nagu murelikuks teeb, on see ju, et noh, kui vaatame viimase aasta veel tagasi, et siis see ju kipub nagu nagu sama mustriks, et me mäletame siin kasahstani kaasust, kus oli oli samamoodi kuigi selles mõttes nagu teistpidi, et seal president toimis täpselt vastavalt Välisministeeriumi kohapealse. Esindaja Eesti suursaadiku sõnadele või soovitustele, aga ikkagi eksjuhi rdus, siis nii öelda või heideti ette seda, et ta irdub sellest põhijoonest ja ja tegigi eks ju enda sõnavõtud nii öelda märksa märksa pehmemaks. Noh ja samamoodi e niipalju kui ma tean, on need mõned seadused tagasisaatmised ja asjad tulnud üllatusena nendele osapooltele, kes sellega tegelevad riigikogule menetlejatele, ministeeriumitele, et noh, mulle nagu kangastub siit tegelikult ikkagi nagu siukene suhtlemise puue ja ja see noh. Ma kujutan ette neid isiklikke solvumisi ka natukene, et et seal võib olla ja ja see president karis on ju välja toonud. Tema tahab natukene teistsugust välispoliitikat. Võibolla noh, et olla see küll siis kas vaikiva diplomaatia või siis kuidagi muudmoodi pehmem diplomaatiat ei pea asju vastu seina jooksma, kui sa tead seina eest ära ei tule. Lihtsalt noh, siis paistab natuke seda kogenematust võib olla ka välismeedia ka suheldes, et noh, et välismeedias nendes samades on bussides või julius. Noh paraku see. Aken mis sa saad see mõni sekund või mõnikümmend sekundit, et noh, selle käigus nagu filosofeerida ja arutada väga palju ei jõua. Sealt võetakse see üks lause ja juba ajabki mööda maailmas õhtul ausalt. Kõneleja 4 Tavaline jah et kui keegi ei küsi seda nagu et mis su eelnev küsimus on pannakse sisse astus, mis võib olla nagu kontekstiväline. Aga noh, nii kogenud inimene peaks ikkagi olema kursis, et sellised asjad juhtivad ja juhtuvad ja seetõttu tuleks sellega arvestada. Aga jah, suur moraal on see, et selline avalik mõttevahetus Eesti välispoliitika. Noh ei tee alade osas ei tohiks käia väli sse ajakirjanduse veergudele. Kõneleja 3 Sellisel moel matter tõdes, et iseenesest on. Meie senine välispoliitiline joon minu hinnangul olnud väga mõistlik ja et kui nüüd ka alar karise presidendi argumendid selle laiendamise või ütleme selle ühtse joone, mis on tema sõnul meil, on ikka üks üks joon. Noh. Kõneleja 2 Lihtsalt erinevat moodi erinevat. Kõneleja 3 Moodi ja noh, see kõlab natuke vastuoluline aga et selle laiendamiseks tegelikult ei ole nagu veel reaalselt alust, et need niiöelda. Kõnelused, mis on Ukraina rahu teemadel Venemaaga toimumas USA vedamisel õnneks siiski hukka Ukraina osalusel vähemalt mingis ulatuses. Need tegelikult ikkagi endiselt ei ole Venemaa poolt vaadates siiralt kõnelused. Venemaa ei ole reaalse surve all. Nad ei näe, et see sõda on nende jaoks halvasti lõppemas. Nad kasutavad neid kõnelusi lihtsalt selleks, et oma agressiooni Ukraina vastu jätkata e reaalselt survet USA poolt piisavalt ei tule. Nad saavad nii öelda venitada, venitada samal ajal Ukraina verd edasi valada ja ja territooriumi juurde vallutada. Ja lisaks siis ka lõhestada ega osaleda siis selles, et lääneliitlaste ja eriti USA Euroopa vahel e tekivad kiilud. Ukraina ja liitlaste vahel võivad tekkida kiilud ja nagu me näeme, siis tegelikult hea potentsiaal on Euroopa siseselt ajada nii öelda erinevat joont ja lüüa liitlaste vahele. Kiilu ja siin ei ole nagu mõistlik, et Eesti aktiivselt osaleb selles, et on eestkõneleja sellele, et me võiksime Venemaaga nagu rohkem dialoogi pidada, et need need hääled on piisavalt olemas ja see ei teeni nagu meie huve. Kõneleja 2 Sellega on absoluutselt nõus. Lihtsalt noh, teistpidi. Ma ütlen natukene silmakirjalik on ka kuulata neid. Seisukohti, et me peame jätkuvalt hoidma Venemaad isolatsioonis vaid Venemaa, justkui oleks isolatsioonis. Loomulikult me peame pingutama selle nimel. See on meie välispoliitiline joon teistpidi. Noh, kui me vaatame päriselu putin paneb mööda maailma ringi, kohtub trumpiga siin trumpiga seal. Noh, et see isolatsioon on viimase aastaga lagunenud. Nagunii mitte, et me peaks sinna oma nagu palu sul peale määrima. Aga aga noh, et et päriselt ju kui sõda 1 hetkel lõppema hakkab. Mis iganes hetkel on hakkavad toimu mingisugust läbirääkimised. Noh, et kui tõlgendada neid sõnu niipidi, siis siis jällegi mõtlen, et see on nagu nagu ei ole ju ju väga rumal seisukohta. Aga jah, ta tänases kontekstis asetub lihtsalt teise võtmesse. Ja noh, seda peaks see nii kõrged esindajad suutma nagu ette näha. Kõneleja 4 Nii, et ajastus on tähtis. See ongi võib olla üks väike õppetund, et et ajastus ka selles mõttes, et kui minna läbirääkimiste laua taha, siis Euroopa vajab väga selget ja tugevat positsiooni, mis tähendab seda, et tal peab olema liikmesriikide vahel kokku lepitud. Et mis on see täiendav surve meede Venemaa suunas. Et teda sundida siis läbirääkimistele ja tõsiselt võtma neid mitte nagu kasutama seda läbi rääkima venitamistaktika. Kõneleja 3 Parim moodus ei pruugi olla selle Euroopa niiöelda eriesindaja määramine, et meil on Euroopa Liidul, on olemas oma esindajad juba välist suhtluseks e kaja kallase kursor fond fondo ryaniga eesotsas, et jah, tõsi, sinna ei kuulu Ühendkuningriik, aga aga on võimalik ka siis kasutada nende suurte riikide Euroopas, siis Ühendkuningriigi, Saksamaa või Prantsusmaa niiöelda juhte nende selleks kõnelejaks. Putiniga või Venemaa režiimiga, et siin ei ole vaja seda uut Euroopa vidgof leiutama hakata, et seal on omad karid, nagu kindlasti leidus omad. Kõneleja 2 Karistada on seal peidus, et e jah, ma arvan, et see natuke siuke soov saa mudelit kopeerida või kopeerida, kus kus sul nii öelda olemasolev välisteenistuse, diplomaatia ja riigiaparaat jäetakse kõrvale ja tehakse mingisuguseid eri volinike. Noh, see see jah kindlasti on nagu libe tee, aga aga see ma ei tea, kas see läheb sellest, kas see oli, oli siiras see läbi mõte või lihtsalt segane väljendus. Kõneleja 3 See tundub et. Haakus eelneva küsimusega euroni intervjuus, aga niimoodi ta lõpuks välismeediale välja paistis, aga teeme siin väikese pausi. Kõneleja 1 Poliitikaguru, kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga, poliitika guru. Kõneleja 3 Oleme eetris tagasi taavi linnamäe rauno vinni ja tõnis leht ja veel eelmise siis välispoliitilise tormi e teemadel jätkame, aga toome selle nüüd ikkagi sisepoliitikasse, sest me selles plokis räägime ka sisepoliitika teemadest edasi, et e oma mõju ilmselgelt on kogu selle lee e president karise väljaütlemiste ja nende reaktsioonide tuleval ka presidendivalimistele. Meil siin Eestis, et milline see mõju võiks olla? Kõneleja 2 Jah poole aasta pärast enam vähem hakkab meil juba istuma ja uus president, kes kes kadriorgu vihkab ja ja see see mõjub kindlasti kindlasti on ja ja noh, ma arvan, et tänaseks on on kõigil selge. Või et et alar karis ilmselt ülisuure tõenäosusega sellel positsioonil ei jätka, kuigi kuigi noh, võib olla ta ise ei ole seda veel niimoodi välja öelnud ja ikka küsida, et kas ta otsustab kandideerida. Mitte noh, sinna ei saa kandideerida presidendiks, keegi ei saa ise hakata. Kõneleja 3 Kandideerima ta on öelnud, et ta on öelnud. Kui ma nüüd ei eksi. Ta on öelnud, et see oleks nagu väike ime, kui ta. Kõneleja 4 Peaks kandideerima. Kõneleja 2 Noh, kui me vaatame, millistel erakondadel on üldse võimekus 21 häält mõne kandidaadi taha kokku saada, et kedagi esitada, siis siis neid erakondi ükshaaval võttes ei ole sugugi palju vist. Kõneleja 4 Aga selge, et keskerakond positsioneeris ennast karise selja taha ja tegi seda minu arusaama mööda, enne kui see see välispoliitika toa ülesse kerkis. Kõneleja 3 Ja ja ekre siis oma juhtfiguuride suu läbi on väga tugevalt seda nii öelda karise. Venemaaga teoloogia avamise mõtet oli see siis originaal mõte või mitte või kuidagi kogemata. Tekkinud on seda loogikat. Kõneleja 2 On toetanud jah, aga aga võib olla oleks nagu teise vaatenurga siia sisse, et et ma arvan, et need see viimane pool aastat on meile ka näidanud. Seda, et kui siin ühtepidi hakkas justkui noh, mingit arvamusliidrite hulgas ja ja poliitikute hulgas hakkab kuidagi kristalliseeruma see arusaamine, et meil on vaja. Noh, et president on eeskätt noh, nii öelda super välisminister, et välisministri steroididele, et ta peab tohutult olema nagu. Nähtav jõuline, ambitsioonikas e, võimekas välismaal poliitikakujundaja siis siis noh need viimased kaotused näitavad seda, et see kõik on väga hea, kuni selle hetkeni, kui see on täpselt sünkroonis sellega mm. Kuidas näevad välispoliitikat valitsus ja riigikogu enamus, et taga aga oht on see, et et kui meil on väga tugev ja jõuline super välisminister kadriorus ja. See vaade päris täpselt ei lähe kokku sellega, kuidas ametisolev parlamendi enamus ja valitsus näiteks näeb. Siis noh, see tõenäosus, et sellist tüüpi niiöelda väljapoole kuvatavat segadust saab olema üksjagu rohkem. Noh, see lihtsalt käib sellega kaasas, et ma noh, mina olen olnud alati tiba skeptiline selles, et et vabariigi president peaks eeskätt olema super välisminister, et kindlasti on hea, kui ta on siuke 5. käik meie välispoliitikas, sest juba see ametikoht ise avab uksi ja ja toob kohtumisi ja võimalusi. Mida, mida on mõistlik kasutada, aga aga jah, ma arvan, et see presidendi roll peab siiski olema balansis ka kodumaise huviga huvi ka selle vastu, kuidas kuidas elatakse häädemeestel ja ja ja võimekuse ja ja arusaamisega. Sellest kuhugi näiteks presidendi välispoliitiline ambitsioon asetseb meie tegelikult nii öelda põhiseaduslikus kontekstis. Kõneleja 4 Ma ütlen ainult ühe asja selle teema lõpetuseks, et eks ta on natuke nagu see valulik reaktsioon kajastas ka siis nagu ühiskondlikku närvilisusest. Meil on lihtsalt nii palju teemasid korraga õhus, et kui tekibki mingi väike virvendus virvendus, siis see saab nagu lihtsalt hästi palju kajastust. Jällegi kui järjekordne näide mingisugusest teemast, kus ma ei tea. Valitsuse võimekus on küsimärgi all või või Eesti kui terviku selline kuvand ja muu taoline. Aga noh, siit ongi sujuv nagu järgmisesse teemasse hakata liikuma, et eks ta mõnes mõttes kajastaks seda, et et lisaks sellel välispoliitilisele ebamäärasusele on ka sisepoliitikasse valimiste hooaeg pihta hakanud. Kõneleja 3 Absoluutselt ja teemegi võiks. Tema vahetuse sel nädalal vastus erakond isamaa võiks öelda innovatiivse sammu ehk siis asuti juba ettevaatavalt reguleerima seadusandliku liiklust Eesti vabariigis. Ehk siis isamaa võttis kasutusele valgusfoori, millega anda tänasele valitsusele ja ka valijatele märku, et milliseid seaduseid tasub vastu võtta, millised võiks võib olla ka üldse ära muutu juba kohe ja milliseid kavatseb siis isamaa pärast valimisi võimule tulles hakata tagasi keerama? Ja ja selle valgusfoori, siis võtmes punase tule saavad isamaalt automaks kliimaseadus vangla kohtade rentimine rootsile neti kasiinode maksulangetus, vihakõneseadus ja suur 4,5 protsendine eelarvepuudujääk. Kollast vilgutatakse valimis valitsemiskulude ja bürokraatia ebapiisavale vähendamisele ja roheline tuli sirab siis valgusfooris rahvastikukriisi lahendamisele, riigikaitse edendamisele ja energiavaldkonnas siis, kui Euroopa Liidu heitmekaubanduse reeglite ümbervaatamisele, et isamaa valgusfoor, et kuidas seda vaadata? Kas kas selline tänuväärt õiguskindluse pakkumine ühiskonnale ee või siis pigem nagu lihtsalt selline geniaalne vali mõistlik. Kõneleja 2 No kindlasti see on urmas reinsalu lik selline mängu ilu nautimine, et e opositsioon arvab alati igasuguseid asju valitsuse poliitika kohta, aga selle valgusfoor tagas selle, et istume meiegi täna siin nädala 2. pooles ja loeme ükshaaval ette asju, mis isamaale ei sobi ja on vastuvõetamatud, et kui urmas reinsalu oleks selle kohta lihtsalt pressiteate, et talle ei sobi valitsuse poliitikast see ja see asi, siis me sellest siin ei räägiks, et et selline selline mängulisus ja selliste võtete otsimine olnud isamaa on selles. Noh pidevalt vähemalt katsetamas ja ja niiöelda huvitavat poliitikat, pildiliselt atraktiivset poliitika tegemise viise otsimas, sest et noh, see lihtsalt töötab. See see annab sulle vähemalt korraks sellele tähelepanu võimaldab teha pressikonverentsi. Noh, siis hakata hakkavad juba inimesed analüüsima, miks need inimesed seal pressikonverentsil just olid? Eksju, mis mis sõnumit see meile annab, mis valgusfoorist veel tulemas on? Kas me näeme seda veel? Noh, ma arvan, et sellest selle nädala kajastusest, et siin ikkagi ju said uudiste pilti ja ja nädalavahetuse saated analüüsivad, saavad nad kindlasti hindu. Et me näeme seda valgusfoori veel plinkima s küll 11 ja 3. värvi ja võib olla kui see enam uudisekünnist ei ületa, pannakse sinna 4. värvi tuli külge ja saame jälle arutada, et miks sel on nüüd lilla tuli küljes või või sinine. Kõneleja 4 Jah keeruline olukord, sest siin peab eristama mitmeid vaateid. Siin on lühiajaline ja pikaajaline vaade üks üks moodus, kuidas sellele teemale hakata nagu lähenema lühiajalises vaates võib ju noh argumenteerida poolt, et selline nagu hästi selge. E sõnumi andmine valijatele, et mis on meie partei seisukohad? Noh, võtmeküsimustes valijate jaoks. See annab siis lühiajaliselt valijatele siukse selge arusaama, mis hakkab juhtuma siis, kui te hääletate erakond isamaa poolt. Aga pikas vaates on see algatus pigem problemaatiline ja just sellepärast, et ta no 1 küljest on sümptom sümptom sellele, et et Eesti koostöö koostöö Eesti poliitikas on jõudnud nüüd nii kaugele, et polariseerumine järjest süveneb ja see algatus iseenesest pole midagi muud kui sellised polariseerumise ja vastandumise järgmine etapp. Ehk siis probleem on selles, et kui isamaa toob välja need algatused, mis? Noh on punase tulega, mis pööratakse ümber. Siis ta ei paku lahendusi ja see on peamine nagu küsimus, et mis siis tuleb nagu asemele? Kuidas me selle probleemi ära lahendame? Ma ei tea riigieelarvega näiteks, et see oli ka üks see teema, millele punast punast tuld näidati, et eelarve puudujääk näiteks on liiga suur. Et lahendusi seal pressikonverentsil ei kõlanud esitluses vaatasin üle seda ma ei näinud ja vot see on nagu tõsine probleem. Ja kui nüüd hästi pikka vaadet vaadata, siis ja noh mõelda, et kas see jääb siis pluss või miinusmärgiga algatuseks. Siis siis ma küsime endalt nagu kodanikke ja valijatele, mida meil tegelikult Eesti poliitikas praeguses olukorras vaja on ka selgust või pikaajalist kindlust lühiajalist selgust ja pikaajalist kindlust, siis noh, minu valik oleks nagu pikaajaline kindlus usaldusväärsus riigi vastu. Kõneleja 3 Hindan ikka aeg ajalt ka poliitikas mängu ilu ja selles osas see tuleb tunnustada. Jah isamaad ja ja reinsalu, et see on. Hea selline valimis tehniline innovatiivne lähenemine, et seda valgusfoori saab tõesti välgutada. Ma arvan päris usinasti ja ta on noh, see hea sümbol selles mõttes kõik saavad kohe aru. Muidugi tulevad ka naeruvääristavad meemid, aga see käib asja juurde. See on, nagu aitab, pigem võimendab. Kõneleja 2 On tähelepanu absoluutselt hästi tehtud. Kõneleja 3 Aga aga rauno murega, ma olen ka nõus. Noh kui esmalt vaadata miskit, nagu võib olla puudu oli, et siis tõesti näiteks eelarvedefitsiidiga. Kuidas sellega siis tegelikult tegeletakse? Et noh, maksuteemad on ju sellega otseselt seotud. Maksudest oli siis seal foorumis esindatud automaks selle ära kaotamine ju samal ajal punase tulega, samuti tähistatud eelarvedefitsiidi e probleemi kuidagi nagu ei lahenda ta ikka pigem nagu süvendab seda. Ja nagu teised maksumuudatused need ja et praegu ootele noh eks valimisteni on veel aega. Sellega on keerulisem tegeleda. Noh pensioni e üks eelnõu, mis on ju valitsusel kavas ehk siis pensioni, eriti siis teise samba lõhkumist. Kindlakstegemise eelnõu, mis on ju ka tulekul, aga seda ei olnud selle punase fooritule all, et see oli. Kõneleja 2 Midagi järgmiseks nädalavahetuseks ka just. Kõneleja 3 Et et ja ma ei ole kindel, et et muidugi pensioni teemadel. Noh, see kihelus isamaas on olemas teise samba riigipoolsete sissemaksete lõpetamise osas, aga kas nad sellega ka suurelt välja tulevad? Valimistel selles ma päris nagu kindel ei ole. Aga noh, see on üldisem oreko kohaga oleks küll väga nõus, et see polariseerumine on süvenenud Eesti ühiskonnas ja poliitikas ja trend jätkub, et niiöelda edasi tagasi suured niiöelda suunamuutused ja poliitika pööramised on nagu see reaalsus, milles me peame edasi elama, et need valdkondi, mis on arenenud demokraatiad eeskujul järjest teravama ideologiseeritud ja vastandumise tähe all nii öelda liikumas. Neid tuleb järjest juurde, et noh, energeetika on väga poliitiliseks väga ideoloogiliseks muutunud. Linnaruum liikuvus, me näeme seda Tallinna linna. Kõneleja 2 Ära unusta muru niitmist, mis on selgelt maailmavaateline küsimus, kus toimuvad. Kõneleja 3 Järsud pööramised 1 2. Suunas et see on tegelikult see rütm, kuhu me siis oma Eesti poliitik aga oleme ka liikumas. Kõneleja 2 Muru muru võib kõigi üllatuseks järgmisel aastal olla hoopis 10 sentimeetrit pikem keskmiselt linnas ja oh, seda häda siis või rõõmu, aga ei noh, muidugi võib ju alati nutta, et et küll see vanasti oli poliitika vahva ja konstruktiivne ja produktiivne. Küll siis mõeldi hästi ja pikalt ja nii edasi. E no kindlasti on see polariseerumine. Probleem suurem probleem isegi ma arvan on see mul istumine, et need need vaated nagu väga palju ei kipu nagu kokku kõlama, vaid vaid kogu selle inforuumi muutumisega on iga erakonna huvi e ja võime võimekus ja võimalus rääkida ainult enda mulliga ja seal seda 20% võib olla kõnetada. Ee noh, see see on nagu nagu päris probleem. Aga jah, ma selle valgusfooriga nüüd seda muret küll ei seoks, et et selle õnnetu kolmekümne sentimeetri mänguasjad sellepärast nüüd on kuidagi nagu uus madalseis meie poliitikasse. Kõneleja 3 Seda kindlasti midagi on lihtsalt üks niiöelda. Teeb seda toob seda kujukalt esile, et seda suunda. Kõneleja 2 Kui sa seal laua pealt ära võtad ja paned urmas reinsalu rääkima täpselt seda sama juttu, et noh, et kas siis oleks kuidagi? Noh, ei, et opositsioon ütles, et automaksu maha. Noh, ma ei tea opositsioon kogu aeg öelnud, et me kehtestame astmelise tulumaksu ja teeme presidendi otsevalimise ja ja mis iganes asjad, et noh, m valgusfooriga ilma. Kõneleja 4 Muidugi üldse ei olnud uued. Selles suhtes oli hea nägu ja ma olen sellega nõus, et valimiskampaania trikina on muidugi väga väga hea nagu. Ja selge nagu algatus, aga noh, mina tihtipeale mõtestan asju läbi valitsemise kvaliteedi prisma ja valitsemise kvaliteedile. Selline algatus kuidagi kaasa ei aita. Kõneleja 3 E seda ilmselt mitte, aga mingis mõttes mingis mõttes selgusele siiski aitab. Ehk jah, valimistulemus on miski, mis ei ole täna veel sugugi selge, aga teeme siinkohal pausi. Kõneleja 1 Poliitikaguru, kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga, poliitika guru. Kõneleja 3 Oleme eetris tagasi taavi linnamäe rauno vinni ja tõnis leht ja selle nädala algul pidasid Eesti võimud naissaare lähedal meie vetes kinni Venemaale suunduva ja bahama lipu all. Sõitva konteinerlaeva nimega baltic spirit. Mida kahtlustati siis? Salakaubaveos täpsemalt narkootikumide veos ecuadorist lähtuvalt ja suund oli tal siis jah Venemaale. Laev võeti Eesti võimude kontrolli alla politsei ee k komando eriüksuse abil kasutati nii kopterit kui kui ka mereväe laevu. Ja siis laev suunati edasi muuga sadamasse, kus tutvuti kahtlaste konteineritega narkootikume e selle avalikult jagatud info järgi ei leitud banaani leiti. Aga kas see oli nagu ta selline tavapärane preventiivne tegevus või oli oli siin ka ikkagi mingit peidetud e niiöelda sõnumit e mida, mida taheti, kuhugi kellelegi saata. Kõneleja 4 Seda teemat võib vaadata mitmel tasandil jälle, et õiguslikul heidutavale ja geopoliitilisel tasandil. Ja õiguslikul tasandil võib isegi nii öelda, et kui meile laekub signaal, mis on päris usutav, et on põhjust laev kinni pidada ja ja läbi otsida, siis siis see on igati legitiimne. See on rahvusvahelise õiguse õigusega kooskõlas ja isegi võib olla eeldab, eeldab sekkumist nii, et ta ei olnud lihtsalt siuke mingi poliitiline aktsioon või jõudemonstratsioon, vaid et osa täiesti siukest normaalsest riigi ülesannete täitmisest sellesse heiduta vastas andis. Võib ju mõelda, et samas tal oli ka selline hästi selge poliitiline dimensioon ja ka rahvusvaheline dimensioon, et et läänemeri ei ole selline hall ala vahepeal ju eriti räägiti sellest, et noh vari tankerite liikumine ja me ei suuda kuidagi seda kontrollida. Veel vähem nagu peatada, et ta on mingisuguse sõnumi. Ikkagi ju saadab, et et meil ei ole siin Soome laht selline hall ala vaid et kui vaja, siis ka Eesti suudab 11 ette võtta, kuigi see hetkel toimus nüüd siis sellise nagu võimekuse piiri peal, täpselt nagu sa elektri ee. Teema et et seal on see võimekus piir nähtav juba. Ja et see geopoliitilise tasandi. Siis tähendabki, et Venemaa juba tegelikult ongi nagu noh, mitte väga palju sellele teemale reageerinud, aga siiski siiski ära märkinud, et et et siin väike Eesti siin pingutab nagu üle ja püüab nagu näidata oma võimekust, mida tal tegelikult ei ole. Et noh, siis võib öelda, et Venemaad ärritavad sellised aktsioonid niikuinii teeme me. Et noh me nende ette võtame siis siis. Noh, ma arvan, et me oleme seda hinda valmis kõik kenasti kandma, et Venemaa natukene siin meie poole mingisuguseid nooli heidab. Aga aga ma arvan, et see arusaama loomine, et et noh see, et selline vari laevastiku pidamine või rikkumiste nagu noh, see ei ole riskivabad ee. Kõneleja 2 Ma arvan, et see ongi selle selle operatsiooni tõenäoliselt niiöelda kõige suurem pikaajaline väärtus. Ükskõik kas ta oli algusest peale ja nii plaanitud. Või noh, ma arvan, et küllap seal oli ka see pool, mis sa välja tõid ette tuli partner teenistuste signaalid vaevalt, et ee, et see nüüd kõik päris väljamõeldud legend on, aga aga kindlasti on eestil oli ette heidetud või siinsamas kodumaalgi erinevad arvamusliidrid või jälle küsinud või kui me näeme, et mõne Soome peab siin kinni jõuliselt laevu, me näeme vahemeres peetakse kinni siin ja seal veel, et et meil justkui sõidavad siinsamas passivad kuskil naissaare taga ja sõidavad läbi igasugused laevad. Meil puudub võimekus noh ja nüüd demonstreeriti seda, et see võimekus oli sisemaiselt. Saime muidugi teada, et et see oli võimete piiril ja et selleks, et teha seda 2 kopteriga, oleks vaja veel 5 täiendavat kopterit osta ja ja nii edasi. Noh see on natuke nagu nagu selle meie saate alguse looga president karise looga, et noh, siin on nagu küll on seal nagu erinevaid nüansse välismaa pealkirjadesse läheb see, et Eesti president ütles seda. Noh, mis on pealkirjadesse läheb see, et Eesti pidas kinni Venemaale suundunud laeva ja ja noh, see signaali kindlasti jõuab, jõuab kohale asjatundjad kindlasti oskavad seda tõlgendada palju palju nüansseeritud maalt ja ja ongi nii aga aga ma arvan, et sellise nagu sa ütlesid heidutusmeetmena noh, on, vähemasti oleme tõstnud oma latti üksjagu kõrgemale. Kui siiamaani oli hukkamõistu tase. Kõneleja 3 Aga noh see ressursi e nappuse moraal on muidugi siit tõesti ka väga kujukalt läbi kõlanud. Et ee see ei saa olema viimane kord, kui meil selliseid väljakutseid siin meie vetes läänemerel Soome lahel ees ootab tõenäoliselt. Ja noh, selles mõttes on meie ressurssi ikkagi viimase vindini pingul ja sinna täiendavate investeeringute tegemine. Et kas nüüd on vaja tingimata 5 kopterit juurde, aga aga aga võimekust. Me ilmselt ikkagi tõstma peame ja siin pole ka erkki koorti. Selline kommentaar on asjakohane mõista endiselt, et siin nende kulude puhul tasub vaadata hindava pilguga allikana ikkagi sinna kaitsekulude suunas ka, et see on see väga otseselt. See ei ole nii öelda ainult sisejulgeoleku teema, et see on väga otseselt ikkagi meie taga välise julgeoleku ja ja ja kaitsevõime teema, et need kasutusalad on nendel kopteritel ja meeskondadel ju ikkagi mitmed. Aga teeme siinkohal taas väikese pausi. Kõneleja 1 Poliitikaguru, kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga, poliitika guru. Kõneleja 3 Jätkame saatega rauno vinni, taavi linnamäe ja tõnis leht ja saate viimase osa 1. teemana võtame hoopiski ette tervishoiu ja vaktsineerimis küsimused. Sotsiaalministeerium nimelt on läkitama s kooskõlastusringile nakkushaiguste tõrje ja ennetamise seaduse muutmist. Ehk siis koroona ajast mäletame, et seda seadust kutsuti hellitusnimega nets ja väga palju furoori oli selle ümber, kui koroona möllas ja see värske eelnõu muudab, siis muu hulgas ka. Õpilaste vaktsineerimise loogikat koolides e kooliõdede tervishoiutöötajate poolt, et edaspidi poleks siis enam vaja nende vaktsiinide puhul, mis kuuluvad riigi immuniseerimiskavasse. Nende puhul poleks tarvis enam õpilase vaktsineerimiseks vanema kirjaliku eelnevat nõusolekut ja muudatus oleks siis see, et küll nüüd edaspidi peaks siis lapsevanem vaktsineerimisest keeldumisest kirjalikult e siis kooli teavitama. Ja juhul kui alaealine. Soovib ennast vaktsineerida ka tema vanem. Näiteks seda ei luba, siis saaksid tulevikus tervishoiutöötajad hinnata, et kas see alaealine on piisavalt pädev ja küps. Selleks, et seda otsust ise teha, saad nendest nii öelda asjaoludest piisavalt aru ja selle hindamise aluseks peaks siis tulema õiguskantsleri büroolt ja arstide niiöelda kogude poolt koostatud abistav juhend ja loomulikult vaktsineerimine on kirglik teema, et kas see on mõistlik, plaan või või pigem. Hakkab meil tulema selline. Hektiline ja ja ebavajalikult kirglik vaidlus taas. Kõneleja 4 Teema on tundlik jah, päris mitmel põhjusel. 1 küljest on siin jutt inimeste tervisest nende terviseandmetest, siis on laste õigused sellesse teemasse sisse poogitud ja üldse ka laste vanemate ja perekonna autonoomia küsimused. Et palju sellised potentsiaalne potentsiaalseid riske. Eksole, mis tulenevad erinevatest väärtus, väärtustest ja võimalikust väärtust konfliktist. Mistõttu see selgus selles teemas on hästi hästi tähtis. Aga mina arvan, et see selgus, on suuresti olemas see muudatus või see oluline muudatus, mida sa tunnis kirjeldasid, et muudetakse korralduslikult lihtsamaks koolides vaktsineerimine. On praktilisel tasandil hästi tähtis ja ta muudab tõesti kooliõde töö oluliselt lihtsamaks ja on ka noh, ma arvan, et ka rahvusvahelisel tasandil nagu tõestatud, et see nagu see tegevus oli meede, et me koolides lapsi vaktsineerimine on tõhus. Sa saad sellega seda probleemi lahendada, et kuidas ühiskonda vaktsineerida ja ja ja ja siin on see, et dimensioon ju teatavasti juures väärib ära märkimist, et ee, et see nakkushaiguste levik ei ole. Ainult ühe inimese teema. See on terve ühiskonna teema, et ta ei ole ainult individuaalne riski valik, vaid siin tuleb arvestada seda lihtsat tõde, et et vaktsiin vaktsineerimine töötab ta, et sageli siis, kui vaktsineerituse tase on mingisugusest protsendist ühiskonnas kõrgemal, nii et kooli vaktsineerimine on tähtis ja see muudatus ette, et see muuta lihtsamaks kooli õdedele, aga ka vanematel on hästi tähtis toon isikliku näite ka siuksed tere teoreetilise jutu juurde, et minu laps. Lapse koolis saadeti mulle ankeet, et kas ma olen nõus. Vaktsineerimisega oli nõus. Saatsin vastuse tagasi selleks kuskil kaduma. Ma ei tea, kas ta läks chiangmai või kuskile mujale õigesse, et tõend ei jõudnud kohale. Minu laste vaktsineeritud 1 hetkel ma sain sellest teada, saatsin uuesti kinnituse selle kohta, et ma tahan, et minu last vaktsineeritakse, sest see on vajalik. See on õige, see on tõenduspõhine, teeme ära. Ja ikkagi ma ei saanud teada, kas seda siis tehti või tehti tagantjärele või mitte. Ja no tuli see meelde täna hommikul. Ma ei jõudnud lapse käest lähe järgi uurida, et kas kas nüüd sai selle süsti või saanud, aga see on näide sellest, et minu soov oli olemas, aga lihtsalt see soov ei jõudnud kohale ja ma mõistan kooliõdesid täielikult, sest puht juhuslikult töö tõttu. Ma olen kooli õdede liidu esindajatega sellest teemast rääkinud, kuidas neil töö käib, kuidas käib vaktsineerimine, kuidas nad peavad nende tuhandete vaktsineerimise lubadega, siis opereerime nad kaovadki ära ja jäävadki kuskile chang. Meile et see ei tööta see tänane süsteem palju lihtsam on see, et sa annad teada oma eitavast vastusest ja nüüd võib olla see. Noh, see sisulise muudatuse moment siin on, et vanem tõesti siis peab deklareerima oma tahet, et ma ei soovi, et mu laps saab vaktsineerimise. Vaktsineeritud ja see on täiesti arusaadav, kui selline positsioon võetakse, et see õigus inimestele peab olema. Siin ei tohi olla kohustuslik usundi ja seda selles seaduseelnõus sees ei ole, nii et see tulebki ära klaarida, et siin mingisugust sundust riiklikud aga ei ole. See on vabatahtlik valik lihtsalt see teada andmise kohustus tekib nüüd ja noh, selline hall ala, nagu loodetavasti kaob ära, et aga ma väidan ka 2. küljest, kui ma rääkisin sellest selguse tähtsusest sellel teemal, et see selguse alusel võimalused endale selgeks teha. See teema on kõik olemas. Vaatasin järgi. Ka, Eestis on olemas vaktsineerimist puudutavad analüüsid uuringud õiguskantsleri väga selge seisukoht laste otsustusõiguse küsimuses, juhendmaterjal ka tegelikult on kõik läbi ja arutatud kooliõdede sotsiaalministeeriumi õiguskantsleri esindajate vahel, nii et siin see materjal otsuse tegemiseks edasiliikumiseks on kõik olemas. Inimene tahab selgust saada, siis lugege neid. Kõneleja 2 No just ütlesidki lõpuks õige asja ära, et kui inimene tahab selgust saada, aga aga argumentidega us kui kõiguta. Kui inimene ei taha, siis ee siis ükski argument teda ei veena. Aga noh, küsimus ongi, et mis probleemi me lahendame, et et me tegelikult lahendame seda probleemi, et meie erinevate haiguste vastu vaktsineerimise määr on läinud viimase maja 10 kahekümne aastaga väga väga madalaks läinud sinna, kus ee, kus me näeme haiguste puhanguid tulemas, mis on olnud meie jaoks mingisugune lastekirjandusest kuuldud vanad haigused, mille olemasolust ei tea meie, mida ei suuda isegi tänapäeva arstid, ei oska, noh. Konkreetne kaasus oli siin rääkinud arstiga, kes ütlevad, et noh, tõenäoliselt tuleb meil varsti üks leetrite puhang ee noh, mina ei tea. Mina mäletan kuskilt pipi pikksukk laste leetrite ja sarlakite teemalised. Päris täpselt ei tea, mis mis haigus see on, aga isegi arstid ee tänapäeval väga ei oska neid enam diagnoosida, sest et ei ole kokku puutunud. Aga me näeme, et see vaktsineerituse tase on läinud nii madalaks, et need nüüd tulevad ja ja ja noh, me peame muutma midagi ja see on üks konkreetne samm selle midagi midagi muutmise suunas ja ja noh, 2. aspekt, mida sa oli maininud, aga ongi see, et et kui vanem ütleb, ei. Et kas siis lapsel on õigus öelda mingist hetkest alates nagu et, aga jah, mina tahan. Ja noh, ma ma arvan küll, et siin ee ga noh, usaldame oma oma 16 aastaseid, kui neile on võimalik argumenteerida, on võimalik arstile nendega vestelda. Siis siis ma arvan, et noh, inimesed, keda me usaldame enda, ma ei tea ma linna juhtimise üle otsustama, siis siis küllap võivad teha ka neid. Neid e neid valikuid ja ja noh, miks see on oluline nagu sa ütlesid, et ee et e, et meie hulgas on tegelikult ka inimesi, kes mingil põhjusel ei saa vaktsineerida mingitel tervislikel vastunäidustuste puhul ja nii edasi. Kõneleja 3 Ma teen siin väikese veel täienduse, et nende hulgas eriti just leetrite teemal, mis ongi üks noh keskseid e probleemseid haiguseid, mis madala vaktsineerituse tõttu meil taas tulemus on. Nende puhul imikud neid enne 1. eluaastat ei vaktsineerita kiirust ja nad ongi kõige nagu haavatavamad, et neil ei olnud see põhjus on seal nii öelda. Nad ongi kõik vaktsineerimata. Kõneleja 2 Just sellega me me lihtsalt kui kui me ülejäänud ühiskonnana piisaval määral vaktsineerimine me kaitseme neid, kes ei saa ennast ise vaktsineerida. Kõneleja 4 Jah sundis tohi olla ei tohi olla ka nagu survestamist selles suunas, et jah, et laste survestamist see on väga vastunäidustatud, aga õnneks siin on jah. Õiguskantsleri ametkond on selle teema läbi analüüsinud ja just sellest vaatenurgast, mis on laste õigused ka, et me peame siin nende õigusi väga nagu konkreetselt silmas pidama ja ja tuleb meeles pidada, et lapse huvid. Ei ole automaatselt samad, mis on alati vanema huvid. Need olukorrad on väga erandlikud, aga aga siiski ja neid tõenäoliselt on väga vähe üldse neid selliseid kaasusi. Aga selles suhtes, et et kui keegi tahab selle nagu teema endale selgeks saada, siis õiguskantsleril on ka selle lapse vaatenurgast olemas. Väga selge seisukoht mingi õiguskantsleri kodulehele pange otsimootorisse, siis märksõna otsustusõigus ja lugege. Kõneleja 3 No saadet alustasime siin olümpia noodiga ja ja kurlingu võistkonna kaudu. Jäätee ma aga pidime saate lõpus rääkima ka jääteede st et mida ja kuhu võiks neid rajada, kas katta terve Eesti või ainult osad piirkonnad jääteede ka ja kas talvel võiga või ka pikemalt naljaga pooleks, aga selle me keskenduda täpsemalt ei jõua võib olla päris saate lõpuks markeeri ksime ära sellise värske uudise statistika maadelt ee tänasest päevast statistikaamet lükkas nimelt edasi tarbijahinnaindeksi. Siis jaanuari numbrite avaldamise, mis pidi täna olema, nihkub järgmisesse nädalasse. Põhjuseks see, et seal on metoodika muutunud, kogutakse täiendavaid andmeid, mis puudutab toiduhindade, siis soodushindu kaubandusest, mis peaks andma meile täpsemad numbrid. Aga seal tekkis siis niiöelda tehnilisi probleeme, et need uued uuendatud andmed ei tulnud kokku ja viimasel hetkel lükati see avaldamine edasi, et mäletame, et siin eelmise aasta suve lõpus oli suur skandaal kui kui palga või andmetega lipsas sisse jämedaid vigu. Sellest on statistikaamet õppinud ja nüüd niiöelda parandab juba enne kui vead tekivad ja ja käitub preventiivselt, et ma arvan, et siin tasub selle eest tunnustada ja ja kriitika malakat hoida hoida nagu sahtlis. Aga ühtlasi on meie saata, et ka saanud pöördumatult läbi head sporti nii teleka ees kui ka päris suusarajal.