Marko Veisson „Rahvamuusikast ja showbusiness’ist“

Yli kol. Musikkuu, saa joota, että tulevaisuuttaa, ne kuten mitään kaupapakkuma, teinostapakkuma, vaittaa hinkävääma ja puututtamaisin hinkää. Ja kuten muuttaa, että kuten peljossu hinkävääminen maksaa, ja kaupeltasellä yllä. Yli kol. Musikkea antropolok, Marco Visson, Kynälepteemaal, Krapamusikkast ja Shoebusnessist. Loinkon salvestattut, tartt Yli koli, viljantii, kulttuuria kadeemias. Musikkuu, saa johtaa. Musikkan samplispuuluup. Ja se on pöhillinä profesynaalinen tekevus, joka ympäät on yneksi kai kauttuuria kadeemias. Kaksi valtkontamolemat on minuut kirjaksi nyrkkuseksi. Ihan pianneet sitä, että on ollut kauata kautta, että taruttein antropoloki ja musikkuukauden järjiin. Ensikustesta, mä niinkat ast koku puhuta punktitest ja elkäikä myänäseliset no graffilisää näyttää varol. Yksi meinotus lapsepuilvästä jäiä pelti. Minun ema on laulis, raffamusikkaa kollektivis leikodit. Ja on ikon suuel näitä lauvahtustella esinesit, noot rokalmaaores. Moisaalinsissa, niin meitä viikuu asteina ja on etendus, että olivat vaikka puhjalikutselilit laulut, tanssut pillimenpublikukselit välismoaliset ja siis niillä tutustat esitiraffagultuuri. Ja no, mä näyttämme, että niinkin siikaisellisiin suvepäivi, lähdemanko-ruokalmaaadesse, verkaa, kiinnokatauseen työmä yravalit. Sitten on tämän päivän, mitä sopivat sinne rafali-klaulja, - että kylit tytärilästöö entällä kasaks tulee - sen auton sellaiset, että oh saa monejukkeet, - kuitenkin minulle ja mieheille, se yöteksiin sain jaa, - ja eivät ootokskoffi kouden. Vois oli hyvin, että se on aika sen autoli kintä, että se ei meiltä. Aika tein ääsi oli kykoulu oli sen tämän osa loinkun siisykohastoli, - että pysnossauke oli juhtus, että välismaalaiset, - kesseetet on tuvat, että tulit on sitten moneen nätsu. Vahalan sitten kommika, alkaa no, - pyhiliset nätsut, lyhnavat, verviliset, - puneava kujuuka välisma nätsut, mitä ei saa ant pois. No, hynset se sitä, että se oli ideivohalle trafamusikkaa, - ja tansuu, että viipsaatot tasuu, se ei kuitenkin lyikkasmu hingä sykavaltisissä - ja määrasmusauttuseja ja suhtumisen, - että vapantan väkauiketakin se. Seilin seosrahovi tasuu ja syvpisnessi, niin - että riva, miksi takia riva, - että voi olla katana räikimä, - mitä asellista syvpisnessi ja kyljakultuuriivui, - rafokultuuriin seustamisesti, arvatta vip. Nyt selle selle se leikorittaa näitä, - vähän mitkä kohan taasta teedaasi, puhjaa gonassa, - kun olet ideoille, että mä olet hän sinuuri, - kun mottu se oli toolää, ja näitä kaaasnavaa, - että te paittaa diskussione, että mottu se on kana. Yle kana, aika olen polvääkö oluliset, - tohutut oluliset, tuipallikykelu oluliset - mosainiin selustonkin se, kun se ei kuida maattekse, - kun tähtässä, niin se kun mä synmus erittikuita on elonut väärikka, - ja pikkaa elu, on olulimia kokuunnan liikäisissä, - ja siis mottuista, kun mottu sadovaa ei tene kord tuhantein tiniimesi, - ja kaana on kulttuudiset, vaikka mitmekesinä liikkä, puhjaa kaana, - kun momaan siis antropologisi välitevät, - olen teinot, että mä selinään traditisiä onilisessa, - mä ottaisi hyimu ihiskont, kun äikin kokeimusest, - missä ostapselista antropologisista välitevät, antropologisista osallusvuotlust, - ja osis muusikkokäriäri. Nymältö antropologi, - ja mä oon oman, niin sykönä uudins meittot, - no koosallusvuotlustus, ja sen on laitetit, että se onilimä, mitä vägaavana on, - että kyllä saa jaasta. Se onilimäin meittotu, - että antropologi minä on uudijapäksi minämoaksilla, - kun hukipirkontaa, minkissä kokuukonta elamoa, - ja pysimmäisellä pikeimmat paikallioppimäärä, - ja hidaan olis kohalliku keillä, kun minkä kokuunnan liikmet, - ja kun itse asiassa on oman, että mä selissä terviklikku vaattaa, - että ikapa on vaillu sosiaalitas. Niin selle kaikus, - sapsista ja interviusitea, ja kirjoittu ja markmeita, - kun se ollaan ja mitä se silleen ilmanonlyysita. Misiikan esastpektisellä ja kulttuuriudessa huurittaa, - siellä se iskonos toimoon, vait nähty se, - että ikalliulon olulin, että se oliko selina terviklik vaatte, - että se saaksit arvu millä perast missäkin on selina, - kun onneks olla. Se on antropologi, - kuiten ailehän niitä vuodessa kulttuudisissa, - joka peljoisellisesti teahakissa. Meidän menee lukaita, - tai siirti on graffeita, joka missä tegelikut toimut, - se selkukkohaapel. Ja se terviklikpiltoon olulin. Nyt se meet, että osaalus, vaatlus, - eilta, kun kahtaa vastantikuu tekevustyksi, - on osaaleminä ja tein on vaatleminä. Osaaleminä ja vaatleminä ja minun tekeisikin problemin, - kun itse asiassa koko panna. Ja se, että nyt mä näiteksi, - että se on tutuutit ootut. Iseänä, että viudasta inimästä ja motusteleminä minää, - kun se meillä on ympäri tuntut veitivuydasta, - onko kaunas, vähän nyt pyhä kaunas on se täesti, - ja se on se teiritta, ja he on myttäisestä, - kun se on suuret motus, että siis kikkon sinne uotattu, - että se pikennan kun avalta taustust, - se olla suudunut inimäselä ja te maa pereikonnalle, - se olla, että se tulee kohalleja, - omko halualle, kuinka on näytet, kun näytet, kun näytet, - kun käivat kaun muusikkuut esinemans, - se on pyhilinen viiskussmusikko maa tullut, - enippä, yks pyhilisi on se, että motustelmänkimaskäia. Niinkä noin, että ei ole siis sellaiset kurvaat enamaasti, - niin se on se, että tumeet, että ja nuukretlaulut, - vaikka piken nohluot missä, - pari on varmattu aina tanssima ja voi olla siis kaun, - mona sinne inimässä se tehty, että jutustus, - kun ei ole ollut nää tähtis tekellä näitä oli, - noin, jos on aika ikäus, niin se on se heasemmö, että esim. lauttuus. Ja kuna minu, niin se on se, että hobiikselleksi etkeeksi, - kun maasin on kaun, väliteillä ole laiksin, - sellit kaksi tot viis, esim. aastokumaisel olin, - minu hobiiksi, siis olit sellit, sellit, - traditse onilis, että poogenpillit ja selkus, - sellit pyhää kaun, se on yksi selin, että esti ole, - kun hiukan, leillä on, misellä muu, niä oltet puhi pilsi, - hiukan, leillä on kolin kuinin elikeltis, - puhiä kaun, on turnaal, ja on, mis tarjettopailu keili. Yksi, ja krike. Akasetakirjulisemman saataiseltta, sellit tilussa tuoniketta. No, oluliset popolaiset, tämän on jo pillon kohekelna ja koloukomissa, - jolloin poogna, joka on vängittut, vait pikeman, - sellit näkki tarjillaan, ja se tänä, - ja se lika on poil, - akaset turna oli no kreditit, traditse onilin ja - ja mininkais turna on vängeit, mäikkaikin ägin, - ja yksi pillyönnöstus mulla hankkita, ja hakka sinne yppi, - kun on ymmärsis kohalikkalaulle, lisät ne kuin hobimuttes, - aga on se piltä, että mä sellainen harjoittasin, - ne kohalikkalaulle, vaimustassa, net inimesi kelle, - joudas meillä asin, se olen hänyskylassa, sun prunkunimellisyskylaspuus, - ja kaunas, hänysperäikonas, no, niin, - vägaklaisikkalentret, traditse onilin antropologpekset ja tekemä. Ja on, että okkasit minntä kasavut, - meikalle poole et näitä, että meillä on sellinä - komilin ennen kulmuttu tekellä näiks, - että valke meies mänkip turnat. Ja se roillaan, että antropologin, - että se olet ne kuin viiti kloon, no, se olen, kun unikaalinen, - että se voi piuhtuta ysnä kerkestä, että se niin kun niitä peristapsiteit - ja te aakuita se ikästeessä, että se on teho, - ja samalla oli investipyjaut, ja se voi itse sattu, - että se olen korta, että inimesi teille on lypus. Minua aieksoa oli se alku se stuntus, vaikka toremmo, että - että toesti, että lähän matustele kosa, - se se matus, että mä juuri tätä atsinkin, ja ite aalneeksolle, - että muutumavitin hallatti kysymät, milla matus se toin, - ja aakas lähämme ja no, eksminen voivat ikkaas ikka, - ja kun nyt yliisäytlemat kuuleet, sellainen etelohaity, - sellainen, että kolmatusteksolle, kokevat käymme seattisikin, - ja seattisikin, ja seattelvi. Ja minulle lisäksi - muutustus selinärytmi-gruppis, sinne juurtut, - mille oli siis ihan kun ansambel. Ja on, no, leiksimekin matustele kohole. Hako ne maatuselt oli, näitikest on kaksvi kolntynud, et näitkest ovat netaloa ega. Ja on on luomlikud saa, kui neti olepäris sinu pere konnaasvi, sellest saa maski ylaskus elautiks ole. Et siis saa ei pias ole koko ega koha olema. Aga üldiselt on heaaks kompeks, et saa vähemalt üle pikusikil maatustel oleed. Nätkui sa maatustel ole lähät siis pärastlu on minakse väiljaja, siis ülepisel ollaks ja võib oli arvine pärv kaum. Ja sea maatustel käimin on esti tihetud seudutud sukullusust teemiga, et kui tasa, on maa sukullus tarvesta, vaid ja huimus isäselisää. Julesse hitusäga, et se olla on yksinis kone sukun ja sukurra. Nöydame siis kui tasa, et nii ma te selgitada klain. Nea klain koos ne pelinvata se toosaates, erinaates sellistus sukullus liinidest ja kõiknat üksteisega võivad abilud, aaga oma vahel mitte, eegs ole. Külakus meel on, et külainimse doma vahel ja apeill on, ja ka võitsid oma al apegaasasid teistest külatest, istest sukullus liinidest. Ja se täändas, et kui minkist teisest külaus keegi suri kuna aagi kusakil. Siis, kuna meeg külast oli keegi apeillun, et mõnänaisegakesselt külast päritölleks ole. Siis kogu se meeg külaa oli uotatud sinna maatustelä, mitte lisat ootatud, võitõlid on kui sekil kohustus minna, eritiselle pereegonal, kes oli oma ala apegaasavud noot seealt. Ja oli kohusus minna ja vii ja kinkittüsi, mõnänelt kitset ja oli torekui viiti kaa mõusiksinna kohalet. Kui sa said tuua minki drumi kruppi kohalekas põdistasel drummäeks ole, võimõnän kologa mänke ja võisis turna mänke ja see on oko laati väga hea. Ja se näitepet, no on sõnki sinu panuuseks ole, selle suudab pitustuse koraltamisele. Ja se situ, et see on oli siis umpes nisekunet, on näks ole 30-22-sõuja, päeval võplerohkemgi ja ühtuks selle onkepeanperatuur tolvel, sell kuival periöiltil, kusägil 20-rahtipeolle vastuhomikud. Ja aikan on üldsett on üsnapala vääm. Esissa lähed sinna motustel, sell on sell on se turna kaasas, akad mängima, aika se ola ainoasartistsel, et sell kõrval mängip drummikrupp, siis teisel puol 10 metri kaugusel teenä drummikrupp. Sísvel kõige lisaks on külari, võimsa tyleval ja mängi saun süste, myrga, pea tulle, tõredit seonellist musikad korda, eli produd seritud, sellisest drummikaheksa, tulle, peal ka juurta. Ja tega kaugamale, kuivõpola 3-4 metri te ei ole, et kuultu, seda, mitam usel tekinaks. Seda häntabate inimest, et kõga koheltu, sid publik vaheltu, sa mõluku järjest esitada, aga mitte lisiti saonud, et näht nõudsit, seda. Ja üsnap ea ma neku olin, et eesti kurnalat, et oideti musikud, et kurnalatud purjus väsi noot, ja siis jahkat on kumetlemäto, kei, tore, ma on et olen toesti osalen, ei saa jeldate osale, aga sa ma vaatlen ka. Kus ma on mert meeda, et mida ma peksinud filmema, kelega ma peksin intervült tegänud. Et sef mõkud seon, mida huma sell teen, seenegu muutus või duutusekse. Ja sep popularus, minu kohalik tundus, neku se teki süstna kiiresti, et igrepea, kun ma jalgratakas itsin, sinna külak eskusess, või kuhugi, noopärik üllasis kõikipa eemalt üitsid, sa ola, et kusud urna on. Ja on on kre ei oli mu kohalik nimi, et on on kre turna be. Toa turna ja mängimeilaset aaks. Ja ma on võin mängid üllaga, ma on et ekelikud antropoloog, ja tekelikud minu tuid, et maotus, et me tuid, et ri toolid, mita te lesknaistega ja ne te paiti, missel ümber käivad, sest se oli tulis, et paiti sellale alkas, mängid ri toole teha, või mit te teha. Ja, ja, aika mängi turnat kõigepelt. Noot ja siis viige peoa, ma hakkasin vihkamasetab, se taame etit ja pyütsin neku, neku se ta turnat maha, et taaka hirmus raske, et nahu ke vihkaman võib on natelikel jõgaasena, aaga eegad esse multus vaga surks kormaks ja seem osailemise ja vaotlemise, neku tasa kulu leidmine oli on keruline. *mõibid* Mia meeru onne ja lava, ava lama mia meeru lava, aki on ma mia meeru lava, ja ma mia meeru ma mia meeru lava, aki on ma mia meeru lava, aki on ma mia meeru lava, aki on ma mia meeru lava, aki on ma mia meeru lava, aki on ma mia meeru lava, aki on ma mia meeru lava, jätkab muusik ja antropoloog, markovessan. Tahok sinne sellest siu business boole, nootukene lähemale liikuda, jaan räkid a rahastveidi, et kui sellet artist, se olen nendel modustelneidekse on, siis kõtas on suhe rahaja, muusik esidemisest vahelisest, se mõttaja tõukub, niis üksast tuntut ja võib olva noolsast, kõti ja hotoomeast hölpolt, siis sellisest meile halhtust öestusevajs reu business, ja teisel potnisuks sa künstilisest elhensäväeljantuse ja kõrgäinisks saa kaunikulturivohel, kus reu business on selline pahelina ja maina ja raha on, kus ole osa, noossa lästs reuustu, puole isegi ja teisel poole on siis üilisest võhah künst, mita on rahavastu vahet, no avallikulte olevähemelt, kui teki üilis ja või syniis või hea teko, kui me vaatame kaunist kõrgelt kultuuri, siis me üldiselt ja siis rahaja ole osa asellest tetendusest ja kui on aattame show business, siis saa kõlir äigitekset, kui palju keki teeni või, kui palju maksis show ja se, kui teki paistabikalpalt silma. Aga ka se olen võib see on, nagu probleen või, et artistite ei taha on, kuseles trääkita ja se puuleb nagu variatuks, kui kartistilantaks et asusist jaaks et kui teki nimot, mitte nimot, et tana ühtu lesine meile, et se ei artist me maksame tole nii ja nii pailiväks olev. Seda ei ole. Aga on kaseni suku naan pohetekeminä, kui lõhäet, kas on nagu parautamaatõi isenest, sest maistetav, et kui me kuule sinne ühtää ülikoli ja solestust, kus lauri õunapu räkis, vaga tuntu troffa laulust ohmormas augustinne, et jose lärinovatest versioonidest, et siis nugu oli, oli isenest, aga punega sohtan, kõikil järrel guulatakest ja olevil guulat. Aga et seda vaga tuntut moed tiivä, mitata sellu erinovat, te pui hal väljätohupe eestist ja mõalt, aga kõikkin, et näittet algavat nagu, nagu ühe lausega, et noh, et pillimes tuli peolt ja noh pillimehället olla laal maksti puhüliselt toiduse jõukis enamasti elkegejuust jõukis ja siis ta tuli pea oli väzinotekseva. Aga on, kui se ei te, et kui sa läht olet pillimes, siis tõinast, et sulle makstiksa, toiduse jõukis vähemalt nagu se, kui on sep seurna, kui isenest moistetav. Ja on, kui sa olet pillimes kaanas, siis osaks, sinu sellest, et sulle sellest, kui inimest, et tohaad sulle oalt, et tänu ei näitata, et näilä meeldipse, mitasate et aga mit ainud seljelpühüsel, ka mõdel mulpühüsel, tulevat, ja panavad sulle roha laupabeale. Et võetekse paabärku pyr, et leibitekses sulle, sinu higiselle laupaleekse ole, ja siis se kukupsealt varsti maha, kus te kordetekse ülesse, panaks sulle on etks pillis, siis sa või kuhugi taskus. Sõnni javalik kohehäki saab. Sõlüp olega minkiteinakokkulepelt, sõlüp ole maaks teksa nivina minkis kust sumat peil, aga kui sa lähäd ja esinet, siis on oluline sees esteha. Ja se on, ja kõhde si võimaalus, selleni inimest ole või pereegonna, ja kessad roha jakab, et näitata, et nemat panustavad, et nemat onnavad, nemat toetavad, nāudavaltavad lukubitamist sellega, mitainud mõusikulevajik kogu sellel ettevõt misel. Ja sellab rasda sellega, kui võimalikud aua, kui ideolis, kui raha antaks, siis antaks võimalikud väikestas, kui püüdidas, et saks estipa üle kordis, et see panäenaku minkis kustor ja surt kui püüd, ja vaid panet, panet saada väikestaks ole, et siis raha lentab kõvast ja on väga ägäekse. Ja kõgilan näha et raha antaks. Ja se kogutaks ja kogku ja elhäpsis pillimehälvi, kui on veidi selline, vähentratis ja oline ja peago et moderni üdittus, näkud näiteks minki hea teke vusühtu, siis ka, kui tulevats sponsorit ja onavat, selle hea teke vusühtu jaoks, minki raha, aiks ole, mille jaoks kogutaks se raha, siis kõikin imäät, kukest tulevateks ole, et teks ette tema tuleb, ja tema onnabekselä nipeli ole rahas, et sell on emsiikess, keseeralti näkud loevet, et mittu näkud seda kaana, siidit präägul näkud ainteks ole, et 5 sidi, 10 sidi, 15 sidi, 20 sidi, 25 sidi ja nii edasi. Et se on osa etendusest, se on osa sellest emotseuni väljeneitemisest. Mikse neon, mikse raha on kui täki sellises roilis, et sinnvõib, nab kui pakku teirinavait tülkendusi, et tüks kinnestimita ainoosu, ima olus on mõelda alistad seta viisi ka, et mis roilis raha ültse mee, on noh maa. on santropologis vaikasiline glasikaline tuntut edistus, et kuid räigitaksa roha erinotast tyüpidest, siis on olemasiline yldistot võildine roha, enn kui mis mein lähanes käibel on milleessab proktiviset kõik kõik kõisüekse ole, mitamme ostamme ja vahettamäekse ole, me saamme hänte värtust, mõüttar rohaas, me saamme neid roha vastu vahettat, me saamme ne tykses vastu vahettelis odestud aeksulet, kui peil ja roha on od maksavad. Rohaest sa postani, nii herneid, kui autositeksa, aga kõikkepärise saa, et sell on minki suku seda svähritna kui näiteks miss. No hide aalis võibula armastus, võibula sõprus, tuoks ja võile vahelga et loja alsus, kui kui, mulle tuntüpet loja alsus on võib ole kõikergime niikorun peerito, sellas sitõõt se onis aga, nii suku väga iriliste pihada, esetä puhliita horhaastrakida. Kui ei ke opie lõb raha pärast, siis ei ole kompliment. Ja võibula kaas, muusikaja kuiist on kusakisel vahepel, et noki me tahaks, et oleks nii üilis ja pihada, et rahasti olemat ja trackida. Agaatekel, kui, seuhu business on täesti varjamatult, on oko osaselisest, ka pe olasest kauvandus liikust vahettusestud. No, sellises toimatule kui, iskonna, kui, puhula asel, no, mitaka on aamu enem ei ole aga, aga, kui, sõsis kusas üiskonna, kui sinimes, et nohvähemudsel maaleks ole siiski, veel kõime ostat, takasikohanas oli siis na tavaline, ja onas siiamaaniket, eegel kui, et tine imustilipruukild se raha olla. Selleks, et raha saata, sul on raha, selleks, nõpeevat, nagu edalti minemma turule, ja mõe mõima, aga nende sille niigapäevanne toime tulek, iltingimat ei epe olema, nagu raha, kui seotud. Nait kasata, et midagi vohetava tykstiseega tevat, kusakil yksdisjudes, no hentaa taluus, tõõeteksela aittava tyksteiste, ja kui nad saavat, kusakil trahasi, se on väga lahe, siis nad saavat minne ja ostamid, kaks ole arvane, et yks võimalus ja tilgendad, se ta on niet liset selles, ularaha olemus, iseneesest. On vähem, vähempan ole, ja rohkem pihalikvõib oli sege või eriline, et kui sul rahan, ja asaset onnatsise, on midagi sellisted saa, on kui ei toon, tasede etendust, minkis, kuselä, panolseli ühis nimättäjöle nagu sul raha, mille, et see, kui kõik mida osta, oid se onkin, mitekivak edelist. Aga võibale sellell ainud, selline yks lisustad, tut käsidluset, kinnestiv võib ka, või tulab ka, nesid mospidad, et see, on kui seemmomenteks, ole et keskupailõponustab ja asa tahad näidata, et saa toetatsada üdittust, et sinu pereik on sinu sukulus liin, toetab, seeda motu kuraldamist ja siis saanad võimellikupelõraha ja vahettat, mõiandus liikku jõukku, se maandust kui kapittelis, et saa olsepresti isivastu, väga selline ka, typiline ja klasik oli näe tegeus. Kui se olet jõukas ja tahad saada on sellelä, minkisikust, üskon liikku heaakskiidusissa, et saada jõukust, kui täki konver teirimma, saad saateks ja symbolisise kapittelis, sõle ja siis sa vahetatselä, mida rohkem suud kinkkit, mida rohkem suud tärad on, se tõrga rohkem lugu pitamist saad. No, ma tohan jõutab äille, mõi tõmme sellem, ma on luotan, et ma ei ole väl eudnud, mõu luotan, et selline vahe kukku, et selles olugode, et kui se tegud, et sellu business, siis mis on, et mõi tähalebane, et kut või meelde ja vat hetket, siis sellest et nagrafilisest näite, et tõhädneist on sellutud funksiuniga, et kes ole et, et on kui artistine, või meele lahud tääna, et mitasi inimestelä pakud ja mitanat, võiksid või peaksid sinust sellest, et sellest, et se onis arvamo. Ja teine on siis, et se millest ma ei vasiin puhelikot rääkisin, et kui taz suhestud a tasus, milline on, ne kui seem rohva musikaja, sõu business, si voheegord, kossa se, et sa, tuut, nagu rafa musikast pärit, mingis kuset, tredit seoni, jäksela, kus hakit kaugelt, miss on mea, rafa identiteedeauks, ja rafu identiteedeauks, kui tegi, kui tega olulinaja, ja esittata on sellises meele lahudus maelma kontekstis, et kas on, kas on okei, või on se, just, mitagi mita peaksidekänna. Või on se luumulikosa, on nagu rafa musikga, esittamises, et seoni, et lisat keskonda meidimuutunud, aga se olugord, kus musik onnani kagi, yusnas arna, kui räkked se lesid funksionist, mita musik teepsis, siis te on selles motusesid seoni, te on hunkino, te on herpulta, on täistiliset, on meele lahutta, ja se ole tiniimestololex tore, ja teisipolta on selleset, tiniimest, et saksid näidata, et me panustamese lesid, ja seuditus, me ole mää kutsunud sii ja se ole lukupetud artisti, se ole tuntud artisti, et on mõidu kõik vabala al ka kuulevat, sell kohalikas, kõid sites näidaks mängip, et me musikga, eks ole, ja nytud olõb see ja kohapele ja esine. Se funksionan on ikka ja nut samaks, et kui jaa, etks se mingi ei firma, uus hoonää, korudutakse mingi konveren see vastu, et te pan kettä, ja kutsutakse koha läartist, ja artist esineb see on, siis üheks funksioniks kahtelmatan see, et te näidatat vaatekki kui pidu kyritus mõi on, kui torefirma on melon, kui suurepäran ja korgaaniset seon, et se on, et me saamese lisda esüteha, ja me kutsumärtistid, et sõtakõikkä, lägittimeerida ja seda suursus näidata. Ja se ei ole võipolla artistiteaks, kui silinä lemik esinemistitõ et seon. Tahak se sinne ta saali, kui kardunult kuulevat, või hullunult kaaselat, aga mitte ulu koras, kui siimest glübistudat kaflid aavad amavai lüttu. Aga kulga kõsan normaalne, et se onkin, vägaasiline tavabada, tretid seoliline osa asinust, et saartistina või tolla selles olukoras, selles funksionis, kus saa lisat mingis, kus sa sellise väartus, sinu opi selle lüritus, selle või sinu kaute näidataks, mita tuntime kuulsam sõolatek, selles ta rohke näidataks, et kui kuululine syritus on. Ja on net hetket selles tolmuses, sest tuntum kui periootek, svala sa vainnis õõsel väisinuna erinot ja rohumide keskel, kui ta ensitasi, et tensi siis mängides, sest kui seole tartist, puhega onasivad laulma ta ensima ja pillimängima koraga. Ne et tulevat mulle väga sakil jettävi meelte, et kui mõsatume esinama puhubiga näitaks, mõnälpanketil, kui se olenima, et inimest üpahilipruuvea, on kogunenud lava, et jõuotavad, et millen sakat näinud lemmiklugusite, sõtama, va et kus näitite jäasust mitagi, ja ei tuleagi selles, märikid, oes sinna, et mite, et jäa tasada. Ja siis on sinu on, kui roillal, ehepot lumulikult kasutasada võimalast, etnad võil ei teal, ka vahasti hakkavatead, ja kui nätsis, perast hakkavatead, siis on väga tora, naga et isepot, ka liest, selline väitkänis, kui näha tartistieeko, kui nähe, rekuleerimine, et saa võitolla, kas eles olugoras, selle spunkseunis, ja se on taestinor maal neisännest mõist, et ka saad, et neus minema, kusi kelle, puuluubi, ka liselt, neuvu taustaks mängima. Ja, absoluud, sõt, maa esik armast on seda. Ma armast on, et seeda, et se on tegelikult van taestiline võimalus, saad uud publikult. Et nähti teavelus, et midagi tulevat ilma jasugust ootust, et te, ja kui sa neid ülla, et see on sine publicnüüd, et enne ei olealt. Et se, kui saa ise kordaltad konsertiad reklamit, et te sinne puuluub, siis tulevat neid, kest teavad, aga see on, et ei liit ja hakkavatead. Maal on kaaja, kui sellise, et viisakad kordaltaja, et kohanõt, ja neid, et is kui se onid on oonud, et kordaltaja vabantaped, ja räikipetikagi püi ja kordaltad nimelt, et tõtimistikak kuuleksid, siis siis me olemikud nagu rahustanud, et ei ole probleem, et Ramu on kõid valt räikipet tema neid, et se, sada vabalt niikakuule, et tõt tõt täräipkelikö yhtusamalään, et tõt on hakkavas uudab. Ja olate on keegilges kuule, et mõni võib üle töisti kuule, aga olate on keegilges pada sõku ei väestle, eeges valta mee boolla. Ja olatei modustub, siis näkus mesiname, sinne lava, et tega minki, et te inimest te hulkes pingsaltako edeljimusata esi. Ja se, olis modust, se, minu olis, on väga hea, näkuu seidine prohessen halususe, näkut testvi, OK, se ei peahumitugi, se ei peahse, et tekem on, ma täesti saan aruga nistartistid, et se, et se, et on kui on agi teha teha ei ole nus. OK, aga ja, et võib olose, võib olenhanet kaana, maatus, et vaid mestud, mids seleg sette, et näkut, ja siis, liimat te oli, näku, kogemus, kus me ei ole konveren silo, ei võib on kettilo, et meisindisimme restoranis. Aga se restoran asus indes puunäelinas, kusikka elab ka paar mille onid inimest. Ja toilis on lüsnapopularnes restoran, selline koentinen tauset rooke tega inimis, et koguunisid, sinna on pühab pärastlõunel sõima ja tahistamas ünipävi ja nedasi. Ja nelunsel koga eegi mängib ja minkertistekselne, meistud lõmlikud se publikid ja noot eritimidaagi, veelja arudud paari inimest, kest kagi ja olid reklavmib välj kohaletud. Aga üle ja nootalid se niisama ei ole polemas. Ja meil ei ole sellava, vaa, vaid mestud, mis et samalt asanantil publikuga, ja siis, tana vaalt kostis pidevalt autode ja peetide ja motora tauste myra, ja siknaalitamist, et kestud on oli, on oli seda, no on siis pole niistinakud ilgi, et tegelikud sell, minket surtseinavahale on, et on, et on, kuuunis ja pelettamiseks piserd, et kaaila kergelt vett kogaak, nii mõtet, et kõegi sadaas. Ja oli tohutu läärm palaus. Ja. tundu seda 0. tähalepano. Nukakad mängima, mängid olu ara, lukul jõppab ara ja siis aainsa noh plaksud, mei ja jau gentkes, mei jau kaasasad saudieks ole. Ja siis mut, et tada mida hama sinne teene. Ja siis hakkatud tulega tuma meeltet tegelikud mõl on väga her artist. Tegelikud mõl on väga põlio fännä, tegelikud mokskane sinne te küll. Tud tulega tuma meeltaneid olugordi, kus su lähe väga haestikus et tuhanted inimis, et nagu kõu kõnavatsin kättele. Ja elkeikäine, kud ehud tentele mõtet, et ehid ohilasta näha neil kurban äguvio, et nohilasta nagu suunurke allappuoleeksel. Kõil saakad minem, kõil nata kaatau aiksitaru saama. Ja läks väga ka vaa, aga kusegil mängisimus al kaskordi kuskend mõtid. Aga sellateeesäns plokkis üpada aiseakas tööle vaeks. Üpada hüli keige küsismeltsynni pävad ervittust, siis minimesi korda sõmme kõsikus et tantsasel nata, kõne ja siis lõpkused, enõkud täistedud maanada tavad ne konsert inimisel asid kaas, kõid suda perane. Aga see esimene poltüntööli nagu väga teisine töö. Ja siis järmisel päevad oli oppist eina olugordi, ne vina parka vahile, mõlim suural festivalil, kus paartad inimis totas, pealaval koha koha esinema hakkavat põliguti staadi, kes oma veegi serar meega kohole saabus, mie soente sõndesimus eta artisti, ja onat kõikolid üpada väga väga ilävil ja se nergä oli selline, et sõb et vaattuma, liisat sõn oltsas mõttes mõttes mõttes mõtid mõtul, sõe ei nes kud näe publikkua nergesine lavala, sõb et vaattuma, et sõt olipel tümpelikukult, sõtse feld suutmus eta, sõtäkud ei kõi oohkese oida, saad eset jõutu ja anda se ta on, se ta kõik tagaasipublikkult, ja needasim. Mikko edib able-air tapot on siis? Ne Sky comics ja kebereda-第 Evo jako.? Ruinen la Upper Last 就 enabling Mit crankpavadud plein su U Tonga60 idelu Cool Ramp openings kompates la VJK Road stood Had vah荧- Rising Kilsซ W Flip Ramp Ramp Ramp Ramp Ramp Ramp Ramp Ramp Ramp Ramp Hõilikol Tessit oma, et heraldit teemo on raffa musikaja suubisnesi uures. Sese, et misasid yülepea olid sa on raffa musikaja. Kui pihallikud mees allas suhtuud saamävi otohime. Eesti kontekstis on väga vaga hästi. Meid on se harjumus, et eiildu sisegetkoja, ja niiteks viljandi folket. Sine on tuhantad noorad inimese teoa. Prezident tulab ja avab selle ülliduse. Ja samas, kun mõl hähemel, kun saagi lähneu roopassa. Ja kil küsip meegäest, et mis musikat me deemä, kun ütle meet raffa musikat. Sismu on olem kohan, kun jauksu vaga ette vaatlikat, tui, et mitata mõtlab. Sest, et se mõist ja raffa musikövip tähendud on väga hredine võtasju. Sib seustud on vabalt neiduks noorad. No väga lielda, et nätsena lismiga või suizan, et sa noorad sa lismiga. Needra esimita on juom, et sõkust rahvuslikku peruantit, agada tärg kasutama ja omaal mõel, kui täki enast sellegi siiduma. Ja siis ongi nii, et kui tarma on orma reekis sellest, kui tas lähneu roopassa on raske mõistas, et prezident tulab ja avab viljantipolki. Se tekitab mingi, ja seki võb tekitad on, kusikus türjuv ähmat seuniat. Mis mõttes, et teil on siis selline festival, et prezident tulab avamait on haht, et sellis et tyibidalata. Oki, et me ei taha mitagi sellest teata. Needra, etks siilis on vastu pidi, et rafamusikka ja sõkust rahvuslikku tärgid seudit, et seustuvat pigen vasakpoollsusega. Se ei nii, et parempoolnää jõukam, validsev, okein on lähevöga, nii politiseks jutega. Ütlemesis parempoolnää, mea on või etukas, ühiskona kihton internationalse, mea kosmopa liitsem ja ei suhastu, kui halikad redid seunite, ka on nagu üle segi niiti hädalt tekse. Kui sa, et rafamusiksi sellahesinemo korpada seuniti üritust, olevui firma üritust, et see on ite oloukilisud, sulle vastuvetamud, et sell on politiline, ja kui rohamehuga. Ja rohapas on see, kui tega oppistestmoud, et rafamusikka on. No ja sa, ka siin on kategelt mitmeid, et kui kihte, et see, ja folklori liikkumine ja hippi liikkumine ja erinanatis, kui sa, et vasakpoest voolud, või vaad ka väga hästi ja rohapasomaval kukku sobitaga. Aga se, se lienna nagu siismi joht, neku ja ikkagi vikuvan, neku võiti, kui saakil nurgatakavalid, kui sa väga aikka, traegimat, se hullud, neku raffamusikkat fännad. Ja ihm setse vahe on, kui sellas, et kasad tegelet, minkus, sa raffuusriikil legitimeirimisega, et seme tasa pakult on raffuusriikipraekt, ja sinu alet selle esinta ja või sa tegelet kohaelikku raffa kultuuri etasiv ihmisega, et kui sa, kui sa olet, mängit paaski musikkatel ja või kordisikka musikkat, siis sems et kekagi kahtust, et sa minkit kohaelikku suur raffuslikku, neku ei teedpropakedip. Aga on eistion, nyt sellas, mõttes huitav kohtet võib olla meile mõe piisovat väikkese, et kogu sa, no, folklori liikkumine, missin on, et see, kui teki, no on neku üst kui meeg kõigi oma, meil nisikus väga tukäval tuntavat konflikti, piirkonliked enti teedide ja siis sellise, hriikliku raffa kultuuri etendamise vahele jola, aga lõmulikud võiks küibalt küsidasis, neideks võrauvi seto inimest, et kui teast, nad sellat tunnetavad ja kui ishänest mõistetavaks nad sellat peavad, et näendem raffa kultuur on osaistir raffa kultuudist külle aha aga, et kui te see, et kui teast, et kui esit, et kesset, et et võib ja neidasip. Niat, ne pinket sellel välja teema, et mitte arutata on täiste olemas ja kui teast, et on mõistet, et finerit, kui teast, et finerit mõusikufuktioni, et võot peabärisestivalutama ponnne. Minu viimana kogemus sellest, tulab ei lehõhtust, mosa ei on telefonikone, et puluubil on märot, välismministeriumi kultuuri breeme ja ilmise aostaest, ja sellest, et oleme etendanud ja propagerinud estikultuuri välismal. Ja on oleme väga tanuulikseln ja tunnustuseest ja loomulikud volemise toesti teinud, ikka lesinimisel lävi vaikese huumori ja aga ikki, kus me paljemäneteks, oma on soo sallmeda, sõi engliskele süles, et välismministerium, tunnustapuuluubi, esti, liikia kultuuri breubakerimiseest, et kemme nii pelilana loa ja ei kutsu meidama festivälile. Et kõidas mõsada komu nii kerimä? Koraks küsin vahellis, et seda ritade vahad mõsada on aru, et raha on sinu jaksik ja golu linnäsel. Suu bisnes osas aga, et kui tõs on tekkinud seette kui, et mõsikoll on, kui pinlik, raha vastu, et kui teket se raha, on kui epa buhas ja mõsikkan nii suuri ja hylääv. Et neid kaks saiss ei ei ei nagu kokko. No ja et imis et samadal põhüustel, miks meid aha on raha vastu, et teine, kui mõt tundupet me tevää, mõtagi puhtalt hingest tulevatteksel. Mutusikju sa jõotad, et tuleb sulle, mõtama kaupabakuma, mitte ma teenust pakuma, vaidama hingaama ja puututemasiinu hinga. Ja kus sa tahad mõüttad, et kui peil üsu hingaama minemaksab, et kaubeldaselle üle. Kui sa tahad, et teikusud tuju heaaks, või kuduaksnad, et oga siiselle heaaks ja ma nages kaase, mõtlem, ma või uaiteksud kui kunustud, et saaks et lisad tant, siin on se viimaneasi ja nii pani meile eline, et sell võpolla võibib rahastraekite julkamalt ei nea. Ja sell tuleb kise seuvu bisnast, et kui se on sellegat meele lahutus ja vähemni üden ja habras, mis toimuma hakkab ja vähem pühhalik, et siis mõu imer rahastraekida. Ja oga on kinessti, ma arvanet sinu ei bolla, minkes, kui se, et pikkema ei toa loildisi põhküsi, võib võib olla kristlikus kulturidu, mis millisessä ja valtkonda, nagur rahas obi, pia millisessä mitta. Ja mõusikad öena oli sellt on kusakil sin vahe peal, et mida kürgem ja noh, sõkuseme eterlik, kui se kõinst on, ja mida rohkem se artist kusakil poeise ja kürkustes hyljupeks ole, et seda vähemme tahame nii mais, et nähtust rahas, et et ei ma kasi ituda, sest raha etsab biu kõikkeosta, eegs ole. Meid on yks lukuudeper taadis, kui ma paissi saateks, meegin ei et kahden ootti, suudas alaulust. Okei nüüd on ambiste ole, nii ka vasaka. Aga minkillet kül olie siis, me haidet, siis mõsuda luku ja ühtan, amul et kule ja vaate, et see, ja see, ja ole, nüüd pries huige, et me tõmmel, siis et kahten ootteekse ole ja ilimus tulevede ostoa et pilet ja. Ja ne meid on kõt, et mis toi on. aga minun ka kerudisemid laule ja aga üttemelt see. ja saakeli seuttat, kui sellä üdittus iselomuka. Eritik ei rullin on sellestus olukordedes, kui sellus olukordedes, kui sellum on väga piha. Pallu lihtsam on sell olukordes, kui sellminki selgää, minki restar on kordalt põhtusööikimüi pilätit, kui kõik on väga pallu maise. Aga kui kutsutaks, minkis kui sellu üdittusel ämile väartus, et me ei oks on olulis, et netinimesed on olulis, et kõik se publik kõik on väga tähtiset ora. Et siis on malamapool neiltus, et aga tulge vängigeliset, et pada lauluaks ole, et mis eikka on eeg se ütöö ei ole. Aga se on üpala liika, argi näkurtminese, et kõik musikud ma on kultavad seda. Ja mitan musikud teis, et kõinst niikud kaate, et tule ei ole niisat ihmest näevad, et sellest juba väks juba viisema. Aga on siis on kõrvala, et toure moeldasellest kona pilimehänan kui roilist, et kuset änovaldub selles, et tuleeg leiviteksin ei draga tähtisinan näoveele, ja kõikko nii ovastatud. Mis on võpala huvita, kui juba sellest rahastivili ühtu, on on, et siis minkit popkulturivoolud on väga oeltit, või ünnelikud sell üle, kunad sava draga näitata, ja omaa tegevus maantuselikud etukust presenteerit, ja selleks on näiteks hiphoppöin, et kui te vaatot, klasikallis räppi videoit, siis sellest väga tulema väga kallid autoot, ja sulad aha pakkitest pööppelendamaa, kus ole kettit peot olema paksud. Nahan kus, võiblasa minkis kurnäämaite võimu võtmin, sellest positionis, et tuleme et EME, teeme maas ja saamselest tasud, ja julgemastad aga vellene etat, olen et oppist ei näist etikakui selline kõrkulturine, me rahasteid äikeaks, küsimus näiteks kulturivisest omastamisest, miss on nogu ylitunlik teema, puhja meelikas ja läenöropus kaoib olla, rohkemakka eestis võipisot vähemakka, aina enama räjitaksikas ei inselest, ja ma olen, liset vahednogu puhteoretiliset mõdenud, et tuvita, misessame teeme, et nogu tõuril novas, mina ja se on tevestisilin, tegevus, minki, mitalvarateks, väga negatiiseltaks ole, kus minkis, jõukamast, etukamast, tovi neerivast privilikeridud, et olen positse onid, olevast ühiskonna krupist, kiiki, hakkap, nahga peerima eljentama, minkis, kusas elisest subkulturivui, kulturiv ja traditse ona, ketata on mõitu võipolla, kasis rõhupu ja on rõhunud aialooliselt, olo privilikeridud, kes on kannata, no eteksela. Ja sa võtat, näelit, minkisus, et löbusat meelalahu, tõuslikud eläime, et tõt kulturist esittat, se ta on see on ja anasine koguvantata, kaasivui ja küsil lupa, ei tees, ta on luku pitavalt või, nohvesanaka. Ja siis võptustatud küsimusi, et kellal on õigus, esintata üldse minkis, kus subkulturivui, kulturiv, ja sinna minarus, päris kui iked ja löplikavastus, et mis oka teemilis, mõttes kõikkerohultaks, võikapoliitis, mõttes kõikkerohultaks, et võib läi ole, et võib ka küsitat, kas valge meeselt, sõtohib räppida ja netasi, aga meemänke me hiukannelt, et hiukannelt on lähneesti rafabil, mis kõige rohkem, eikagi mänkit, seda eesti rõotselast ja hulga, ne meie pillid ja meie hiukannelt, neeton tehtut, hõh vormsi pilli, mehän, hans Frankvisti pillide järgi, no neeton moderniseeritut, et kannad näevad välja, nu umbes saunas, et näku hans Frankvist, vordbikülas mänkisi. Ja mõud on küsimus, et kas minu minu aläineks ole Tallinnas yleskasvon, tagamu esioanemot on mõt ja mulkimaalt näiteks, ja kus kõitsmool enskilähelt, et mis uikus on mõl mänkit, aah vormsi hiukannelt, eesti rohed sera affabili, üneks mõ isa oleks selama vormsi saadale, tosi nast tagasi mõko hinkasin kergen, totu, et legiti meeri minu selle tegeusä aga, nahkui Tallharpasis ole vormsi pill, et kui mõinud käemä ja isitlemes et aju eestir affabili, kas seonekkiin, nõkukud turil nomastamine, et kui me peks ütlemääikikikil, jalgool, et see on vormsi affabili, amme ole mõlse aga tänulikud ja olandikud selesuhte, et meil luvataksas edamängide. Mit üki suurosa vormsi rooslasi, suudemosa näistleksöaal, rohedsi, ja sell meisikust volt glori poliidseid, selles volt konas ei eeksist herianameks ole, et kest oliks me lüttlemet, mitame tohime või tohiteha, ja inimest ütle seda on väga tänulikud, et me seda oma hivegaanud, et meis see on et nekud veame, ja seda pillipopolidseidime, aga mulle tuntupet, minte ihmasalal ja niis, kuset regio on aals, et aspektit regio on aals, et et et et et et nekud kõnneta oot väga, ja olat, kui sige ole esinemä, siis kui sa on mõni suudem rik kas vienetiksiin tea, et siis maikagi püen, mõnä, kui mõnä terüitus lausat ja võibule mõnätle lausat võil, öelda selles keeläismitasel koha pel räägittaksa, võikus on ispaneas, siis võibule selles ja koolidsean ei teks, kus mõesinisimed, siis ikkagi selles koha, koolidsees kõneltas keeläis, põrtu niimestaboola, ümsast on, minkes ügunnese, liina antropoloogikikse, ta antropolooginas, ta had seeist on nende inimest eest, kes selavad selles, võibolla sagel ei niis, kusas huimooskel, sõljale poliitiliset vakad ugepozitse on, ja sinu olet nendeest kõnnale ja võibõiksid olla. Ja on, kus sellest mis seonimana, enkasi lesrafomusikas toenateldes, et me ole nagu minkis, kusas üntingimata, rahvusriikin, unifit seeididud rahfogultuuri ja riklikult, kohdaludud rahfogultuuri, nagu kõdegi symbol võedasi kainte ja võitmüpeaksimää, olema sellise, väga rikka, erinavatärige onid, kohalik, traditioniit, enkasi kainte, eks ole, ja nende tähtsusel võnud kui väillatov. Ja mulle niis et eest, ja meile et eest, on selline rik, kus, need kohalikud traditioniit saavadikagi suhtelis, täist eladamele ole minkis, kus sellest väga suur, tõsikust unifit seeidivat, kultuuri politikat kui ei lähi, kõibalt küsihem, et asetat sellest arvavat. No selles, mutas suhtun, nagu väga suurda lugu pitamise, ja onid, et olega on alse te see edipärad, ja nende kohalikesi keeltes, sell me noes väga põnäövirikastal ja hilus ka, ja mulle meelti mõel, et me ei tekud sellel väilal, kus need väärdus, et on hinnas. [mõlis, kõibalt kõibalt] Rafa musikast ja šilbisnesist, kõneles musik ja antropalog, Markovesson, puuluubi musikat, missan salvestatud indjaz, ja teistelt maelma ränakutelt, külast saatnes, tannu filmimeestellä, taavi arus ja intreksoa. Musikat kaanast, Markovessonivalikul, saatevelmis koostüües, tartu ilikoli, piljantikultuurjakad eimega. Täname, loenkukorraltaja, katarinasofiepets, ja salvestaja, sigrit kor. Saatevenit kõkku, külitüli ja ja on tootsen. Leijame ja uud saatet, yüilikoli kotul helt. Yüilikol, kaks tohat, kaks külmenneeli. [mõlis, kõibalt kõibalt kõibalt] O, oot katskoorus, oot eselle kõstikisida. Sekis, sõk kõib sõnidasad. Me oot, näed tõuridus on oleks meidad. [mõlis, kõibalt kõibalt kõibalt kõibalt] Rüd. Nüüd sei. Aha! [mõlis, kõibalt kõibalt kõibalt kõibalt] Holos. Reelas. [mõlis, kõibalt kõibalt kõibalt kõibalt] K. Hoske. Ja. Ja. 緻 Male sinna. Ka緊ada samatga kide kähik kudding us Pfizerise enkul edama. Nõnökameest läntö. Inkälävi korreks nähää. Se on akeidikolmantut. Kõsikid ja teed, kahdu korrekona. Üllikol!