Maksame elektriarved kinni!

Kukuraad ja svelleööeltud seisukuhaad eib ja ühtima kukuraad ja seisukuhta tega. Politikkakuruu, kui sina tegele politikkaka, tegele politikkasinuka, politikkakuruu. Alustom saattega ja soovime kõigele kule ja tuleb sujuvat, kui on võt eiskunuda kui pavak reedet ja sportlikku nädal vaedust. Tannase saattesa ja võtest jaks jaks ja külitaroa. Eerik mora. Dervist. Ja tõinis leht ja jutudeemem ikka aga eiest jaksetest haritusest julkulekust prügist aga alustamikka elektrist. Mis pestabet jaanuriku elektriarvet jaergiootsustades on paillut jaoks on ota asa kulla hinnaga. Eksist tapas taas eestasi tailivine ja sok. Kül milmon toonut kõrge teenergi ja herit ja erit ja valusest on se tapanut pörsi paketti domanikka. Paha meelt ja kurtmist on yhyskunas ikka paillju. Mit meil oppasid seun jaurago on on kõlohentus varnast võttaa, et rikbeks otamatud lakke, hypaneud elektrikulud mingil kompel inimest elähyvittema. Nõid toetus kemen pakutud yltsena oli semmalt, mõnäton ka on kreedsemalt, ja kõlalad alustamipuselest, kui muislikpla on se on. Ütle küsüustel jaus mille mis on mõistel, sellan nimb aljörinad planen sellega, mõik on kõlava, et. Kuivarud on mõislik mõitiskel ja astud praktilis ja samme sellekse et inimest eläe, nii tuotama tut kõrgeit elektriarvet hyvittata. Se on mõistliku, mõist on mullekinni minu tahtmissa itta suurema ja kaillimautaka, mõtame istimamaateid, peis võib mulle tekki, mõi minu tahtmissa ja väga põlju juustu ja väga kaillist juustu. Ja nii et asi reeksis on tegemist on põhimõt pelliselt harilikud arvi misega, mis teatud mahus ja arvestotama, sõs on nimi meest äentää. Nõguk on troil lida, teisest külest on sedente pikaelist ja valikud te küseamus nii samotti. On on, on liset praktiline kontekst, on see, et talvel, kui tarbi minne on laes, kui nõutlus on suur. Ja tootmist samavard pailju, samas ootselt kui mullejal juurtepan, ka ei kui tõrlülyukat ei ole, vai toon on olla mas kaillimaut tootmiselt ajelt. Nel lähevat, hinnat lihtselt üles. Erektrindat ole võikagi innat, ajnult jõksnes, nii ei ole pikkääma ajaliselt keskmisena, siis sõselt üles üles, et ka needat, mitagi ja isti inimiselt valtavalt, on jõga teinud selle. Kaks kolmaan tiku rohkeminiimesi on teinud selle, et on oma elektrida pinkud fiksiirinud ja selles osas. Seel ei ole ole, on ootselt hinnas okkina ei ole, on oinud sõtarbi mis okkni ja elad, kui noot on siis pital, kül ma otat rohkem kütma. Ma arvan kaitsindra, mõikindelist ja vahettehane, kui erad arpe, mis elud kotut arpe, mis el ja siis töistusel. Erad arpe, mis ei iganes meite, mit ei iganes triik, nii planti pettavu, et tavi mit te, et siis kindelste ei peaks sootustama sedaa, et ma isäänago ei teegsult, mitagi sellekselt, me elektrida, et väikiselt aragi. Teerad arpe, et ena amasti saavad, ikkagi oma tarpe, mis mõjutata ja saavad teha valikkoid, mis nelinealt on tulevikus, teenealt on sootse, et teine teema on, et seud üistusel. Ja need nii äldane, et elektrointensiivselt üistusarut, et et se on natukan ja teinepool. Ja kui ma on oko sin riigipool lähmä siis, kuulasin natukan, et on tarla ei nii kriitikat, liikmesriikatele, et liikmesriikiti isä, on tegel on oto opiski elektreenerga maksute tõstmisega. Et siis ei peaks ka riigid reikimme sellest, et hinad on kõrga, et kui nagu estikonteksti, siis vaadat, siis töistusel, ennale elektrointensis, et toitetele meel onnuba aktiisis ootususad. Ja se meie elektraktis tegelikult on sellest arvestikö nii imäväikäosa, et sealt riig nagu agaalboillil ja takasitõmmat ta isa, ka on lisaks muidõgi taastuveneriga taasu varustuskin, tõs su elärinkikapsaad ja rahkäm, et sealt, et seda kui midagi saaksa kukuhinast on nädi kõige väiksemat osad. Ma on ühte pidi vastu toolabarkidelle ja jõilse taastuveneriga teispidi on hadaas kõrga te elektreinne tasu, et nädi kakina, kui natukane vaataksi peeglis. Meid on tullnud keskarakonna, jagi isama poolt kõigrohkem, kui tasis eskati sikküke erad arviatelle, kudud arviatelle, kõrge pörsiin tzusis sisus, et kõrge elektriin tulaajiemalt kompen seeeritene, keskarakonna vaate on, on tõkööse kõildine, et midagi tuleks teha, teesetrigi teot, et tulab pappi minna tarviatelle. Meid on tullnud kõige väiksemat, et et tepane kõud on onud konkreed, et arvestal, et kuna on onud kõmaksud teus, et et teusis on tullnud selläasta algusest pitmese, et lisa, et elektrikas jõttud tasusid jõurde, et on tõusud varaisemat olugusis tasakallustus, et vimese tasuvu ei varustus, et tussu ja neta, et siis riksabnialtas uurema. Põitti maksud tulu, et siis sellen jõltal isa laikkumis, et saaribat tagasi jaka te. Aga üldis, et siiski on se kogu semmõttavis, et vildakas, et neli viisastat tagasi, kui mels suure energi kris tuli, vahedud tenukraina soja, jõl ta laajamalt puhkemist, kui venema, eikagi siistatud energi turku ja roppas, jõl da upja ajas kaasihindud, reelvanna kasudud, missa kaudud, siis tapas se testi meida üskointine koottumatud. Tarbi aja ka ootumatud ja väga järsud tõpanoud, sinna tulit selleks jasa totu ajelmis olla, ja siis olen aga aru saada ka, et tuli, jõl tulu univer saalt enus, mille, ka sada püüd ühti hyvittud, et mis ei kül väga gires tegelkule ajale jalku ja oli posudus tega tüsnab mõtehtuks ja kulukaks rigele. Mitajanat rigele kulukaks vaid vahjullikuks isti energile ja kõige tatsamelt ja osutus väga kahjullikuks kõigere neil inimester, jossa on ühe saalt enus, välja läksite sinne jaid, et se oli vene, kõikad ootus on võhudud. Se ei näitab väga ilmäkkalt, jussed on miks, mis ukunna ja naku ühe päeva, võhud kuu olukorapelt, kui jõl jõkud on teadaga, et se põhusej ole struktuurne selles, mõttes vaid seltelt nagu ajutine sellepealt minne, minkis ühtsekumisitegeme. Tääna saaks on kodutarpe, et on on on on on et aega ka siis teeme öppide ja talve tulemist taas öppide. Ongi kaks kolmeltikku on fikseeritut paketib ja elööekse täänane tail võpetab siis etas pitajad, et taalviseksperijoitiks niit fikseeritut paket teendale rohkem, võttä ja sydamerohuks ja sellist üllatust vältimiseks ja noha, mõitugi miksne et sellis et politse, et tõvana kud tulevud, et on ja turvali on tehasest et minkid riski nende riyalli seeerimise ja vastud, mõttes lähe ja elüöjole. Aga misme et seeha saame, selles me et kui tas me et inna talla saame, kui see, ka lihidot kokku, et see on nyt, kui võe sell on võluhikest rikse ja lahendus on sellest vähät, on sellelt teha tain ja mis on tekurit võin et sellis et mõiurit mismeel tovad hindalla ja bohimot see toga tead, et mis vivad hindules. Ja alla tovad meil oma ei seed sootset toot mis viimus, mis on reklinatastu võin erga on totiuhul, antud ajalli lähimak ümne viedest aastu joksun nii samut ja isegi ka teenot seeelt etasi kõige sootsamat elektryhikut tootvad on neet teiseks tovad hindalla. Yhentuset tinkimusel kui kuskil maabärriikide sa on elektr sootsam siis voolab ei aeguksed aga meile, me olemest on autinud, sin viimasel paril aastall suome sootsamat elektrit nii välju kui me elnud kaablikte hetke seis on lopanud, koha kui kaablikud on onud rikkis on onud hind kaillemoluliselt, et niitä loikas käib meil onga väl systemis vajal omulikult kui juhittva et võimsusi ja sedan selliselt se võik on üige. Ja niitä sinud on kõokka panustud ja pingutud aga kõikneet töstavad inda. Kõikne pingutud sellejoks teegateindak aillimaks, se tõtoon listnä vastus ongi reedad, kui tahan modaamaks ka ja kiiremin eihtu mevelle tastu võnärki võimsusi, kona peikest on meileb külastu miseni praktiliselt ja tuleb väga palju koha jõrde. Sís on se tool ja kui kota on maizma tool kõikagi kõikne kõikne heid, et on kõikõ parem, seda võks ei hitme on kaha kordses võikolme kordses maugs prääkuses olemsolovast võimsusest, seda polo sukuki palju. Ka prääkupoleistis palju toolne toolne kui tega toolne energet ja seda kaha kordistot ei ole üle mõistuse käivasi ja teine asi, mita teha onnab on siss reno verimine sooistamine. Kui nii olid inimes eentot asantelt oma kasud energi kasud suhtimine. Inime näesab is ära teha riikil kiireid lahantuse olega, ka on üht kui erikku jõtu kukuvat esis rik, ikkagi plan ering, kui te luomenetleset, et ne tannet peamus, et mis mita tana riik tehasa. Nüüd lahantus suund, mita pakutakse, ees keve mäljelga, kõlab seenult poliitseltivalt kõigevailjelma et ekkresuunast juba ammu. Lisantunud on, et kui saama ja keskala on kaairest rohkem. Me sellet, et võtab laajapinamisama toogu, pututu siis. Nõhesketsis. Süsni, et kui hetmentega kauplemisest systemi, siis kas sellest äeliku väljumist, või selle jõullistre forumist, et mei ja juhit ovat toot, mõi fõindusud esketsis. Pölevgivi, et se ei oleks nii kaillis, kun on sellat on, et see ei ole kahe kuiudi hindmoodust, et sõsust lõpinnast, pölevgivi elektrõlõpinnast väga suure osa. Et tõu metabane konki, et võiks ekre etabane kon. Josta minävani persilt, kui ka paakäätasis sellest etsiv, siis nii kui ka hateme kauplemisest systemist, et pehmeme et etabane kutu on siis seda rohpilitud asantilre forumida, ja tulet unistud, et sellel aastal on, et häelet ka ikkagi rohpas vähauval kõvemustainud, et siis pöge enemise retorika on mõtikab surtsell, et ühepool seda jolle seda võimalik, kui taki mõtakalt teha, ja rohpilitud asantil tervikuna, ei paistasi, siis kikagi kusakelt sellest, politis tahet liikman sikkitelt, et seda teest, nüüd üle partavisat ja sellest loobulta. Külaga onne, et häelet ei jõtköömaks, et tuntaks se murat nii rohpane tõöstus, et võttet, tõhentuste polt, mis on energi ja mahukat, liikakörgä energi inau osas, kui kõveldes kuesa, hiinaa teisteg konkurentidega, ja nohne ei trigi juhut on katunud juhurde, ei ole ainud, et see piattamist nõunud, et see murälik käel on, on taustes pelkast varas ja maad polast ja nohsel nädalad, et kui kas aaksamal pranzuma, rigi juhid väljendasid, mõtet, et seda peaks minkis suunas vaatama. Ja, seda ongi sellel aastal ka planis minkis suunas vaadata, neksist on korreli kaheudotu on tega kui on taasta teises poolees. On nii korreli ne seitme kaupandusestemis, elin on revisi on võile vaattus, mis nii tulämpud oimupis on planis, ja seda sehaks ja noh, et kui ka ei eldotavalt on sellega vasis, veltäjendavalt, kui täkina kui mõeldes ellel, et kui tais velt vähendata seda kõikumist, et tada oleks on minkil kui on elustatavam, aika seda, et se systeem tervikuna lajallis aadetakse, noh, et sellegaoks on ikkana kui väga vähargumente. Et yksama on ju ongi sinse, et kas ja kui das, seda suunata paremmini juhtit, seda lõnendavagai nerge mahukat, tõistus, et tevalt, et tõurakuna sijal on reanselt, nagu konkuren sii võimel, väga ka ei ole sen ergein kahjulik, aga mõe on tõsala ikkast tervikuna, on se teistud jukeistis, nagu levinud rumal meem, nagu se etmega võndud, siis teemoolaks mahukat, mahukat, praktivest nevattivest mõju, pailud analüisid, mis on seda indaanud, ja analüisidud seda tal ei ole. Ja teine esi, et nuil koma mitakin, nagu natukena on seda mahukat, mõjuumise oleks nagu, et esuusest politikakorral. Ja teine uvitavad meem, mõsine esis kog koolennun, se, mida tullaks ja ei ole öeldaks, ja on se, et juus, kus et aulaks kunagi lupatud hoida minkil tasemel. Et se on teid sa vala, et mitte kunagi ei ole keegi kutagi lupaanud, seda kuski minkil tasemel hoida. Tekemist oli alks, et prognuusidega. Ja mõib olvi ees on, et olid et minkisus prognuusid, mõe et minkitel muteldamist, et kunagi nagu valuseks, siis näitest lähtud, kus on alks lupaatud, seda tal ei ole. Se sa, eeg onle, et tekemist on asi asjaga mille hin kui onep nõudluse vakumise vahel. Ja se, et olud se puhus miks, tani ei ole kõikuvan. Ja, se teema on kinnast lauval, et ajatud põtittamist, või belud, et heeksen väga on jõl toog vastoruline, ja on kinnastid tekit väga paljärinud vastantlikkä huvisid on, aga minkisugust väiksemad põtittamist või belud, aga on jõl toog suurama, et yle partavist on viskamist mitte, agad ei minku. Ne tasud jautotava, tyhikuit võib olla siis nende arvuu minkis perspektivis suurenud, et se prääk on ettenajad, et kahtu on nekagi on kolmanda vienud ja aasta, nii kovasti vähendudaks. Teme põusi. Poliitikakuruu, kui sinäidegele politikaka, tegele politikasinukah, politikakuruu. Ole me ets tagasi, külli taro herik mora, ja tõnis lehti ja sellenadal on avalt, et ti järjekordne mahukas, inimaranku arvone ja fokus on sellell urinku ja tokustaitilde sellastal haritusel, ja mei haritus maastikotest ja analisid väga mit merinevan urgaalti puhelikut. Aga eks ne taritus maastikur pidewad reformiit ja pingad on mõtüki niiku niikoguak esil, näiteks, kui viemast aega vaadata siis kuum teemaanud, et pohikoli lopete, et ole siis kõnase, kutseg olid, siis aastumist infosustemis ais kolm, arantuse kindi joksminne ja etas elikumine, miss on panut pingad, laagindestik on haritusminister kristine kalla. Aga, kui inimaranku arvone, et vaadata siis tadopikagi väille mitmeid sellise, et väga jõuli sii ja hästi argument heritud suunumid, et misned kitsas koha taritus maastikul on, ja no minu silmis süks keskenselinne problem on harituslik kihistumine, vii loheestumine haritus lohe, eksise lapsen vanemat te maa on slik toime tulek, mõjutab lijat laste harituslik ka voimalusi, ja aga koolide erinev taase on piduriks, taast arankul ja tegelikud siis ka voimalustele tulevikus tööturul, jelus laiemat, et miste ja hinan konnet. Mitas helle teema ka on, kui teha ja kui tas se tegelikud mei rõiskuntamejutab? Ma kõigepelt, et kõik olaks aus jälebi päistäis, siis ma pean ära räkkimammasi osesel aruandakad, ma on kustu kuku nuku liike, kustu kuku nuku, on seel aruandate teillie, et siis nuku on seeeges vallipäille teema ja vallipäille peatoimata ja aga kuku, se sisu on puhtaltine teadlaste tööt, et sinne ei ole nagu nuku, kui roille oluline. Ja meil, yks olunna spektan, se et iga järgminne inimaren koaroan, nagu viimase, et kolmneili aru annet, välja kasvanud elmises teema, steema teema, deema, devaimno tervis. Ja me näegimese resa äimese tervisa aruandes, kui taas eesti labse, et lähavad koolis katki. Nade, et jäeimestes klassite, se on väel suhtoelisel drõumsalt, kaivad koolis ja ka siis kuskin sell puhikooli jaas tekiivad, väga surad äimese tervisa problemit ja nohtaname, eeg syubad jaame, et übaka kliiniline vaajatus lastepsus jäädrõtärgi, ja nii suure, et mei suuda nukuus tõvajatus teid. Ja ja sealt nagu kasvas kausallisel, et se tanaan aru annet välja. Nüüd mis budutab eba värtsust, siis, kui saanna teadlastel aruantategemise labad kääts. Ja vaimanta et sellist näelda otsinkulist me toorikat. Tistipäelne mis nende riik ja aru annet, et ka juhtopöinnõ seet, et kui riik teidepurinku siis tõttab täpset, et teurimis küsimuseet, ja te peatupet täpset kokku leppema me toidikka. Selliset äest jäigatni on tohonkereeglid. Ja nii on väga raske juuda, mingi juuda teatmise nii. Aga sellise otsinkulise, me toidikka, ka eeltus ole, et ne tekiad on toesti doktorikraadikat teataset jõutikis hella, et kui me sijeni arvasi me, et see haritustik eba võrtsus on väga palju reegi on alna probleem. Siis se arua on, et tegelikut on väiljät põimat, et et see on iga seisti, oma validus, et see on väga saada hea taritust. Et see eba võrtsus, tulla bopis mõjantuslikus, ja ütlemese pereegonus, et see on mõjantuslikus taustaest, et väga sellegelt sõttu vanemata siis seura, et see on vanemata haritust asemest. Ja kuiige kuruema mõi tõgi see, et olugordan kõige halmääda elinas. Taillinas, kus kaip kolmääntikesti lastest elab pooleist elanikonastan, haritustlikistumine kõige ränga. Mitasi tähandab, sii tähandab kistumist ka üleinad ühiskanas. Veeluksa esi, mitamab räägovel sitte väillad, on se, et mitasi rapport suurepada, et toop esilan, se, et haritust on ühtöpiti eroheväteispid ja valikhyvä. Eeg siis hea haritust on kasulik inimese lentala. Te ma siis se tolak on toenas, et suurem te ma tervis on parem tala veelus paremini, aga sen hea, aga kuku hiskana, sest kuri tegävus on madala, ikas kui, sõt kuluud, sõt seal, sõt teemine, tervisõs, teemine, madalamad, kui lapsed kävat huvi arituses, siis ei usriikumise on vaillõ vähem, et see, et see, et meelan, aga hea arituses ei ole nagu pereetäprobleem vaid, se on nagu teema, missan riitlikud julga olekku ja ikas mõttes väga tähdisk üsimuse. Ja, et väga ja ülein vaatein, ei ole nagu sedastus, sellest ma ise minu vaikkelsade se, ja ole võu sylastuinnistus on see, et me on omulikud see väga suurt raportate ole jõudnud. Lukäitase, et olis ishudiselt, me ei ole suuta väga külikavörtselt, kintestisin seata kommenteeeritä, et olen, et et ajudud on tõi nüksnes sirvite, kun ota nii väskelt jõe jälikute netkajastud, missan sellel teema lonnud. Ja, ja noha üldiselt ahaks öelda, et mõil ja on nokuu sakelikitoistinivaren võoroon, et teeg on kõikavörtsis eritti, et mõil ja pikemanest jää, et kud esseli on isittatud, kui nii lähätuset teemaat, need kõikon ja võb olu isegal apsevanemona, kelle lususeles puhikolias lapsed on. Tekittab se, et on kus elistemad seõoni, ja võipolla ühe, väks seeikana, toogs väldi ja sellet, mita võipolle liikapa üle tootud, aga siis samas raportis on ülesloet, etud õstis viemasi kõnast, joksel haritus valtkana stehtud uurinkud. Miliset aru uurinkud on siis tehtud, kas sõltumatul tüdiga oli tebooltaka reeglina, või väga sakäeli tellittuna siis siis me ei äntavallikusektorivu ja haritus ministerid, mõi mõi mõi mõi talasotust ja needasin enda bold ja neid on lehekülke tekooppa ja satu. Satu erine vai uurinkud? Ja heegülke on satu tuhanteid, tõnisuga. Ja lehekülke oli kõlte, et kunne tõks on sot sa laudud, et on uurinkud on ja mis oli sõmme 4. Ja nii ei sa tohtu, et või nes näga pikkajermani on nii kõrgunne, et sõn tegel teegel tikegin agu rapav ja seisel on musta väga vailu, se teistivaltkondiga, et selle asemel ja tõtsustata väga sakäeli tellittakse uurink, mis olek sa on väks sa laudsus ja siisendid ja ma ei tahane töölde seda et uurimohi peaks, või siis teemselt viaks lähek. Või kui teegi nii, aga ol ootan, et se rapor ta ei tap kaas, osel läheet meil tekimnagu se tunnetus, et teegelikud me teame pärisestimis, et probleemid on ja tekittekse nagu jullkus on ei lahendusi ka otsita. Ma ei teegas meel prääk onst jullkust või ole, et me sa nagu, et haritus minister on ka tule, al selle pärast et korraak on käimas 7-12 vääga suurte reformi, mit on aasta ei doodatud, et kõikud ei käimat korraakajas ja siis teem on sellas osas kokkojuoks, no te inimest on ministerimis sellise kokko kukkumis äärvel, kui teegi või lahkunud, või lahkunu as, et see on kahtlemat kaas pekt, mit oto olen. On teidkivell ja sellas pekt ja esiteks teid kritikat ja on või teadmist on paillju, uuritud on paillju, aga ei ole a tootsustotasis prääku, on toistikajemas või ka mittu, aga pohimat, se, mõju ja tähendusega reformi, no kõikud suuremelt on tõmalt mõtug eestike selle, haritus on ylemine, ka aasta kõimneid oodatud venegeesid pilast ja oks. Aga samala ei ole on ka kritikat, et reformi, et toimuvat ja tegelikud on mudat, sii reformi, toimuvat aridselus ja koku aeg ja paillju, ja paillju tepuhul tegelikud tegäikud kõikagi seda kuhilat, seda neljasud on tohan, et lehekülke, mit on jüskud elitud ja uuritud, et tinkimat tarvise pole me et võedud, et osad pailludnist reformi, et et tegagi toimuvat, ne jõl te kõhutun töbja. Me et jäkikik kuhutun töbjelt neljas, mõl mõl jäinselin, on ota aastud jõksud ja kui laattes kaupet, et te kaipuusine ei teks oma tõe olukordud mutmise ja kormus ja kohta on oloot seed, et kui on kuskin mingisubus problémit, sinne problémit nagu kõl tuvas totaks, viss aateks niist aru aga aga, aga lahendus, et teki teks mingi turvagi, mingisub on lisa, pyrokraatlik kohustus mingisub on lisa, lisa korem võe mingisub on lisa tasand, kus tulemidagi kordineeride ja kellelelega aruanda. Mest tegelikud problemi selles osu sii lahendavajud võib olopis võimanda, kui võib olid toppe tegeljavad lisa taasjaga, millega nadi biaks tegeljama. Just juaks, luaksa lahendus, mis tegelikud, mitagi lahendavad tegelikud, innimarago arandus toodikaväeile turin kõin on külpaga palju, aga ei ole sellise, et mõju uurin kui, mis en mingisubus otus ja vastuud, mis kaaluk läpi, nagu pareimmat lahendus võri äntit. Ehtine on kästi vastuulõin ologord, et on toesti väga mittu olulistre formigames haritussystemis, no erid üldaritus koolite, se aga kakut saarituses. Ja samalla on, et on vaelikud mutatused aga meis suuda neid koralikud, ettevailmist eta meis suuda neid koralikud läpi vija, mis tõtu. Ma täistimuistan, miks koolite rektorid üppetajad on frustreerunud, nadi suuda se ta vastu, sannnaku avadikud sektori muutust juhttemis, ja alkud tõtä organitioonite vastu võttu võime on piirattud. Ja avadiksektori saatehani, et mõl olam mingi väga suurre form, et ma vanaanud poeginni teendre formera ja siis teegud se nädaise, et sa päed nagu koku aeg samalla aja, koolispeotuini toimuma, üppere set peavad saama, peavad üppima, alkebrat ja istigeelaskarmaittikat, isegi kui kooliil on samalla aja muutta, mittut korta ja kasugasi taissud eha, et senakud tuleb koko aeg lisakormusena ja koolite ei suuda seata vastu võttä, erittikui rikvelle isäga tegerikud, on oluma lupa tõs tästä, kinneepja, mis puudutab itesüsteemid älänest. Mulla oli sellesmots positiine tunne, et se aruan on koostotut niipallju hästi jõulistes onumit, ka hästi arga on menteritud toopuutead, mis tõib või ütsame topsi. Silma alla lykka koku sellemis on jõu tõkidana laajalli aga rahutab seda üle ja toopot ka otus see, et te nina alla. Valviks olla, avallikus ja kasapil võime ja kapolitikat suunat te möutu konstruktivise et see kord. Teegelikult, ma tahaks väga kiitta haritust jatosministerime esiteks, et kuna haritust jatosministerime rahasta susalliset seda aruanat. Esiteks et ministerõmil oli ültse julkust, teha nii maate et annab raha aga, et meid asel läestab seda tekemab jäebe, et annagi teadlast elab apat käed. Ja teiseks ma julkust on ministerõmit ka mittavõttma kõikendab jala, et me üks probleeman, nagu see et kuigi koolisustemis on minje murää. Siis olaks just koine oko keskselt ministerõmõib oot kõige varäm ei lahentata. Nose vastuduse hajuumise probleemanesti ja aritustestemis keskene. Aga eiköed vastud põek saura minu kui maalikud lähädal sellell ja tasandelle kusprobleeman lahentata. Üppetate maate jõvud sõonikasab tegedad ainud kooli-direktor. Ja et ministerõm saakselest aruan desid julkustust teha vähem aga teha korallikult ja korallikult ettaväelmistöö. Ja ma se teha vähem ju olen soovitus kogu haritususteemille aga koolite jõppetate üles on, et mõttes, et mitte kormataneid sõlist tugi tööta, et mitte siis kõige tähtsama kõige, siis opetamise, ka jõpilastega tegelmisega. Nente korvalessate, ka mitte niipolyu üle kormat, mitte kinnest on niimastelastud palju juurududunud. Ja no se, et ikkagi sellell harituslikud kihistumiselle ja juittaks nii ülti selgelt ja juuliselt tählepunud, on see on ka vaga värtuslikud. Blop kogu, et se liberaalse maalma teisintajana, ka ma ei on tus küsimustes arvanma et isenest niimstud võiks ja olla. Nene sepat ja riku ikkisekud, nii võimalik keskud ja keildud, ka ei regulatio niimistelud. Mõitagi ole naivne, et et on ape üskund on nii keruline tegelkud tuleb sekkud ja palju et aisätikagi toimiksi taki ikkagi na nii võimaliksamas. Alka harituslikud võrtset ja võimalust ja takamine haritus ja se on nagu se paas, võrtsus, mida mei oma inimestelle oma lastelle samme anta. Neid võimalust, peksid olla meikud võimalikud võrtset, sõltumat, eluukoha, sõltumat, vanemat ja siis se tulekust ja nente varasemast ja haritus taustast. Se on nagu üli oluline ja sell on juhtimiselle kui suurat problemitme, se on nagu, et se on nagu ümmetelma võimal. Ja siis üls on oma, sellegõrvalvel, kõik on nagu ikkagi. See l improved teitä. ke se 안�abfull kui tas suad 150 nowhere on, ja band selle overde teon. Taas tõib maintained Boomst教ime el on sõlid võtes, ja linna ruhumilistel asjaanoteline nõrase on jähennot uvi aritusud kõrvala. Ja et just see see aäk, ja see on see, kus alvalla teelle pürtotaks, mille jälle üskonno jaoks ränkint olulisud ränkämiin, ku jõon rikliktovittus näitaks huvi aritusud olevõikohalikomavalitusud. Ja se jääk on kõohalikudomavalitusud te lõikkes on väga erinne, kui suural protecendi lastast on liikipäis. Huvi aritusud on liistis pailioomavalitusud, siis jäkse maid, kes on seda koraldanud vägasti. Huvi aritusud alaväristem, se viks asiantata, huvi aritusud väga värtustem, se kõtoib bolist. Ja võib arasel jõppu mõnäed faktid, mis minne ennast ehmattasid näitaks se, et vihendik eesti nortöest on toime pannot, oikus rikku misa vihendik. Hesti enamos näitam, näist on selles teismi ja rumaluse, et enamos inimesi kasvubsest väille, aaga on selges jõonset, kui suull on kas huvi aritusud, siis vui kuuliket, jäätam situ sitaisis ja kasvatselast tälle. Kuaatame täis kasvunud kuride kävust, siis vaatata, nende kuridus oritant profiili väga vähendasel korga aritus ja ka pelarotud kaks kurid olikki, ilmuse et erite arvud, et elmuse et ja suures koguusest, narkoetikumid eeg aubitse minne et tundu on valavad sellise, korga aritusel ka profiili ka. Valjame kuride kävust. Aaga, või noh näitek see, et kakskened kahegsabrud sentiisti perätest kasutabäralpatat, kakskened kahegsabrud senti perätest, se ei või rohkem syvendab, seda maantisid ka eba võrtsust ja näitteb et kuiskil on, kui aga olulina lõnk, miks perät arvaud, et täralpatajan, kui ei ole vaialik. Et sinan, et sõri sied nagu minu jaaks ka on üllatta väida üsnu vasta, et vaktabäris paillusata sa roandas. Tausu pluketa, aga teime sin korga kaksipolsi. Politikakuru, kui sinanitegele politikaka, tegele politikasinuka politikakuru. Jätkame saattega, Eerik Mora, külitaroja, et onis lehton studjos ja läheme julkolekkud Ehmad jõurde jälle on käes senata, kusis mynhenist oimu, pe Euroopukige kaalukam julkolekkud konverins, ja eest islükkossa julkolekkud Ehmad natalakäima välisluuromet. ja savalda siere, kõtse aastaramotu, eksis nende konebruugis välise, julkalõlõkku keskonna, ahuhinanku, avallikohinanku. Ja pole ju suur ylotus, et välislurametti, siis ahuhinank, seda täitab, traisi onilselt, alku sa piaikul öppu, nii endiselt veneema. Ja kui ja välislurametti, nii tseunumiid lukeadasissa, kui tõs, tõtumpet, kui aktiivselt me veneemaad kartma piave, ühyskonna on a, ja kas siis nagu ettleme eestinimes, te seline ohuks vailmise ole, ku tagaamine ja siis ka paanikav ei mure välti, mene ei võhirmutä vältime, et kas se on nagu mõislikus jõlta tasakaalus. Seid lopuhti tasakaalustamis ütöö, kaalõmine ja kikku me üli tunlik, meel on yksi esmerk milleoks on vaa, vaa väga suurtoju ohu toju, iskonna sen see, et me ei vaimistuks, et ka ikkik pingutaks, et kikkumatõks läbi, et me hankikiss reilve et meel olis politine teldimus panustata kaidseks. Ja siis teisepult on se mõi tüüks üldine närvilisus ja mis on jääpõkogu iskonna eelle takasid esist külest, et see on uudne vaa. Ja noll sellel sellel teeljelga siis palan seeerip vädistuuraamettööldes siis muul kaset ärgea vorat seega. Polebohist muratsotuselle lastal veneva meid ja ründa ja liikedagi teist. Ja teise suukata esespultsis kideltab kõida veneva siiski vaimistub järgmiseks suureks sojaaks on es tohutult, mit me et teist, mit mõkõnne kortistanud, oma laskem on a toot, mis evaimäkust ja kogu varusid eeg asutane ei tukraindas mit tara. Ja seudetest synumiteest alotit asuvna, kun maeltakas et mit ei jõelta veille. Ja et ku jõeldaks, et sellel lastel veneva meid ja ründasis mina tegelikut, ma on sellt vene, et sellel lastel järgad, et seda ukraindas ei lõpäkin tästä järg. Sest on jo varämööldud, et niikau kõu veneva on kainaka, vaivattud on meile uhtveiksem. Seda vistiski pala järgad, et nii peeku krainas seda lõpäkuha eta meid ründad. Seda ei ole järgad, et meid kuuharündabaka, aga liest, et me järgad, et kõutud sellel lastel järgad, et sellel lastel krainas seda kaira jõpä. Aga tegelikult, et sellelistud rame, et raport on on 5. vähemalt 10. vest maid ja kõimaastot on ilast ja veille on, et on alat on, et nii maad, et kuskil 3. vähemalt vene maast ja siis natuke hinnast. Seikord on üpaga aaset natuke näpotsakas isse tootut, et eritust puhjakoread, mida oli huvittavad lukata. Nõt puhibionago arusa aata, et miksi räegittakse venemäste hinnast ja puhjakoreast aga natuke tekepud küsimat, ma teaan, mikse läs raportisi räegite liitlast, mikse räegitana atoriitlast, mikse räegitana roopalid, liitlast, siis kui mei vähelisturame et on raportis nii straegiksis, nade oleks mei liitlast. Aga tegeet ma vaga tahaksine, mut teata seda, mida vähelisturame et teab, mida vähelisturame et nagu arva, nende teema tekoht eritust sellegahtamist toimoma mei amerikas. Ma leitsein seda väikse vihjää, mis budutab seda aaipeaatüki ja seda, meeltu eeg Cambridge Analytica juhutumit ja Cambridge Analytica juhutum tuliju kõige suuremal teisiile, tonalt trampi ja kaks toha, etelme see, mise tonalt trampi ja väelimis kampain ja ajal. nag sõibom. Ei vahelimiste sust eegi, mitte kõigeisalt, sõb pitemid ägaru. Ei kui juba aakataksa, nähtamasi ja ünestamasi asga, sõibusaltust, reegi, paastrukturetavastu, sõib minus väga usurud murat. On tahtmat, et sattuvat kokkuned, et mõtted, et kui mõtted, et sõib rõhutud, et sõinaräikilugasit sin väill. Ja tõtud vihjettest, tõtud ménotustest, midaagi. Ja mina mõttesin samalle siiskumulugasin vädistluurre, amme ette raportis, et ole astramatus, seda multav osa. Mikspeaks meie vädistluuravät, ja ases pyhentamana, kui nii konkreedselt reegimus sellest kui taas konkreedselt, eneemoa tegele, multavad eestabili seerimise, kui tasnad saidselnapikautuse, entä üllattuse, saatamatus sellell, et presidindad amestrtsjon asjaga tegele, kui tasnad külvataks ühiskonud, jussas saidselname usaldamatust, kui tas äsittataks inimus jules. Se piadükk, minalu on seda ikka on ül külnii, on sellell selleks, et me tegellikult ümpärnurga, mõtlexime eestjäässjadepea, leesti oru tepea, leesti avallikud vaitipea, ja eesti väidatepea. Me ei räegi moldavasti, selleprast, me ei dyksneesnoegu moldavu uvitaks, ei kui taakime, me ei eritiväeljatua, mida mõist moldavaste. Mõl täpse tsemalt mõttetekisista moldavasi ja võibala, kui meel on übas eline raporti te erisaate, siis mõtoksin korraa sillä takasi inimaren koruandess, kus eraldi räegitteks, sellest, et haritus lohain julkale korisk ja teispididoksin sillä viimases kaidsepoliti ja me teastaramatus, kus väga bailu räegiti sellest, et retikalliseerunud noore et on väga suuri julkale korubleem ja retikalliseerunud noore et siis, kui neile ole koelikasid, et kui naad javad koelist karvali ja huviarituses karvala, tunnäevadanast hyllyattu, nüüd konna polti ja siisanneid pailu lihtsam selliseel retikallisele teelään, kus suunatta. Eksis velkortet, kui olulinan se, mida mõnakus ei niisä eestisteme, et olla kaitstud väidistaja ohtutavasta. Me on võipollisis kommentiriks, et Trumpiad, mis et se on jõu USA rohli ja selle käsidlemis sin raportis, et seudan on kui sellest lähtu, vaid mure esid iris, käsin otsaselt käsidudud ei ole et on perise olematu ole, et on käsidledud USA rohliis, mõdugi Europa eesti lihtasen, on rahutud, et seda kui oluline on selle lihtlasuhte hoidmine, aga ja taisine et riskit, mis Trumpi võimulud tulekujes, et ma teise amette ajase, mis se, niist lihtlas suhet ünest, mis eluhkumise ka on kasendud, et selle hintamise, et seudateegel kutu mellis lura, et juhti isega ei uöönud, sinud selle, et selle näedel iskite hintamise, ja sellega tegele mis otsaselt, et auvähemalt aualikus ja oks ja etaks esesti diplomatid, et oto välistinistus ülesvandaks, kes sellega ju vahedud tegelevati sellega, aavalikus ja pailu realistikud kommenterivad, aga, aga se USA on urkond, siis siiski see, kui ka rohkem ügel läpi USA ja veneema suhet, et nii jõlte lähendemise, mis on toimunud, sin viimas aastajoksel sellas osas rahutudaks, et see, see, et seikagi on pailyuski näiline eritimispudutab vahdet veemapuelt, et siin nagu tegelkut ja oleminkisugusne, jõlda perise, toivema, et suhete soojenamist, moskvast Vasintuni suunas, vaid semen tegelkutikagi ja havanenud, vaime alust ja rakasutu meil, lihsat et tendale, soot said olu kreina, soaja esillategud soojad tunded jolle. ja peetakse ensitus saadentakselikat numberüks, vastaseks ja vainnaseks maailmas, ja oga samaleal mõüdugi kasututakse ära seta, no se nüüd jupa minu täjendus ja jõudaga et kasututakse lõmõlikud, seda mõutun tolugudad ära sellekse, et lihtasate vahele ropa ja siis uhes saa vahele aiaadani, eivälykilega õimalik ja seidne selleket präägud töötop, ja võotin sellaset mõüdugi pühtakse ajadagi õimalikid sellekapemme vagaanago arvestema. no ja, mõkäsin on küsimusud kasud ajadakse pühtakse mõju, mõimis selles suuras järja pitavalt ja millerdit, jõudadud võtilarõõttegu veneimal tuleb, et sega saavudata ja on tullutipakõpik kaega, et kas see, seal mõdärgi väga merkinsvärset lisab, või on siiski se, mida amerikavalitsus ja administerse ja on isäteep ja on lupaanud akad, et samos vastuolusid võimendama või lomalt palt jõurde, et ma on selle mõju on suurel. no, kinestis on vaga olul ja ehad, kun mõ võttame kasvüsel mühni, julkolikukonverint sinat toodavad ka, selle puheilikku, julkolikku paperimis vatab sellale aastas ei solu otasis, seal lomõlikut on teema nonberiks on ainud USA ja tema välispolitse jõone ja mõju mõut tagajärksis süle ja mõilmõn ja oropale, mõl mõlikut se mõju on tohtsur, aaga mida välvelislurame et siis väljot on Venemainilta ohuhintamis osas on ja näkujerik vitsid, no trelastuvad suuda on trelastud ka droneinduse ja mehittamatta trelasusteemid on mõttes nimodi, et se läbib kogunente armeesusteemi ja kõikki kuluhukraine seda, mis on urunne tähled võnna, ka samalealtal siiski Venemainilta võime, kus mainus laiemalt jole tingimattakasudreindil et oma liitleset saavad vastu pükse ja Venemain suuda onid aidat, sen ritamisi näiteet veneet sõelast sõüri ja Irani nii se sama multuvab misa väljataid, et näiteet on tegelkud palju et. ja yks on se oli se oli se oli se oli misa mõl mõl mõl ruhuttamaka, et ei väljolõõlud kogunne liikult tähled on se, et tegelkud se sõs välisurame astarama tüht väga suuruosa tegelkud rääkib sellest kui nõrk tegelkud võle maanbrääkud, kui halvas seisust on kui kui tuk siis on se oli sisäminä, selline on korraludus, kui saav jalgadal on tegelkud se võime ja kukusel on te mõjantuslik olukord, kui happuuse on, ja koeib koe. ja tukajad on veel, et tääks veel juus armeednast, yksust tääks jorda. Yks väike kilukkene USA kohta edeg velmis maleritisinsel traportista. Uipolla on se minu selinna üle, mutta mina kastrateegilis et väg kava olla USA. Kiitta, selle, et amerika vahentus on toimus läbimur armeenja aserpatjaani. Suhette, etendamises suhette luomises, et see, et et nimadi kiidata ameriköhentik me ei vädisuud aamettiin raportis, ja mina on võgadark. Ja, ja seulti ei veneema veelja? Ja selle üelt, et kaa veneema on yrittab ünest, et a sedamid USA on saavuttanud. Se oli kaab minu nostu, ja väga kaval viide. Aga, aga natukene võiblet ei sellee maal, mada haks ka kiittaja tunnustada väga toreta istikeeleest, missar raportis on, et mõl ugeesin suure huviga sedapjaatõkki, mis reekki siis sellest, kuten veneema yrittab neeltad teatus koosto, et viit jäädlasta apilsis leidam, paltikumis, palti riikidus, sidameid ja tega tega ma jutust tega, va saik on oheestis on, ja uun pard jäädlast on ka rigire et mises syüdimuistetud, ja saudel ei selline tourelausade raportis, et see etutu Ristolmilevat paariast taattus, esu veneema tjäädlast, et palti platformil eiskat oma keskses. Ristolmile mina oma keskses, on tõline väga toure väeljend, et siis sellest, et viimase läale ei olla, et vene nii jäädlast, et teatus kooste, kun taktit palti riikidus uunall ültse, mite viljakat. Ja, voodom et seda Ristolmile meeltuist jääd, me ei oma taru keskses, kõtegi kõtegi kõtegi kõtegi kõtegi. - Ja, ütle se on viljatu. Seime sõing on vägse pausi. Olem etest aga see, eri kõilid aroa jõtonis lehti ja reegimud kiresti jätmetest, te prügiste. Se on lastel rakendumas, samast jätmere forrm, kinlestipole se lihtneproces, jätmetes orteirimin ja taas kasutus, piaaks selle aga irelesis paranema. Samastate äntab et koha likkal omoa lihtsustel, saab olema suurem roille ja vastutus. Ja siis ühtles on saga näivete, otsus peraselt muutumas ka aktiivse politiivise, ja siis on vägse paustus ja saab lihtus opeektiks. Se on nädalal asus tailinabilinavöa, lihke kristjen järvan. Eetu sestlikulte kriitiliselt ja jätmet reformi rapima. Tjärvanis onul tähendab sorteeerimata sega alme prügi, siis latestemise ja polettemist asu tõus, tailina sinimestelle, kuni seispõknu ieprotsvendilis to olme prügi, siis jätmet veo hinada usu. Ja se on siis validususe meister datud usuur maksud us, järvanis onul tarbiatale, tähendab se otsust ja kulu kasvu. Ja puhimatselt raamistas, te sega kui maksud festivali jätkumist. Kui te saa, ka siis nagu paistab, et tisendasest sega olme ja etnud vetu kindasti kaillimaks lähap. Se onki reformi ka esmerk, aga klimamist jaerimkul vaidavastuvat, mitte niibailju, mitte sellmoel, näegu kriitikud ütleot. Ja se on seeg kui tästepseltemiliset arvutuset, sell on nõesalne, kui selgen, aga kui siit otsas peale, et see jätmere formu etni vastu, selleks, et lahendad, mitteud probleemimis on istis, et epa normaal, et sygaavat, selles, ma et te ipeaksist ja arangu tasem, aga üsikonna, sõgaavat olema, yksnist on sees, et jäätmeti liikiti kogumine lähap kefasti, ja deine on see, siis nende taskasotus on määratani niivord modalad, et me oleme jo baasteid, sa on oteu roopalitust jätmetrafi, ja bidanud sõtomaksma ja oleme pole teitnud, oma ei neid on varema, on nut, on tut lupadus, ja et sõtal lahendad, sõtme reforma astu võitti, mis piab sõtasis muutas, enest jõnne kompleksnud, et me aga rasken nagu korragesin, aras elättad, aga, aga oluidina spektsel, nii on siis se, et jäätmeti üsteemi juruuttamine ja korraltamine, suures osas, selle korraltamine on nii ja bomavalituste peal, oma valituste põhine on sena, kui kesknüsusteem, mit on, mit on otsa ainot leppin, kui teraldi ja et me vetajatega, vaidet inimested oleks otsesuhää, oma valitusega ja oma valitust, is ja korraltab se ta asse, ja see nüüd on tekitanud selle, et on mõne et jää et me vetajat, kelle on senja on, et vaga sootne, ei listatud sellesund, on asunud siis tegeema vaga jõulis, siis vastu piergaan painet kasud, siis teatud sellisindog musta pier jutu punkte, nii me etudud sellada maksud usuks, teadud selline nähes, kui ei babu polarnes on ja räkkides vaga suures tinnat usust, ja kõigeest must ja nüüd selle nende, nii elu pierre tourikka, pepselt yksüehälö on ylevat, siis Kristjen Järvan, kes on inimeljärges, talinas peaksetakama korran, et oma valitust on läpi viimes tegeelikult, on oma valitusud tehase ei kõines tõpõimitte. Ja loomulikult on sellas pektemist, toos taavat kulusi, et kasud see et kui bar rohkem suord teeritekse, ka eramura joonite, se rohkem suord teeritekse, et näit hoid, nii ta, kões näes, nii prüigastit. Prigastit, kõigeest, kõigeest, kõigeest, on nii prigigast. Võidueltakakon teinerl? Ja, viest, et ütlemüsen silust, ei siis prigastit on rohkem, sell on korraga vähem, se vetaamine võipona, nii rats on alve ole, et selles, mõttes kulud on teuuse, sell mingil määral ette võip neha. Aga no see et kell arvutus, et nende huvi, veta, et te huvi on loomulikult räkkid, hinnateus nii suuraks kui meemalik, et sellaks sellaks, nago ügustud võhemudud, et sinan reformika koos, selle väljate ütlemine, nügeinud väga paljuud osa pultega. Nigaal juulaks, vakakagi jukuikoguse, et me reformi, nüüd väga jõullisot politi seritaks ja raamistateaks, kui väga selliseks nõmedaks maksud, usuks ja onustudaks ja raad, selle ei esmerikon, seed, kõikis ta digitti, kogumist, sootustada ja aluseks on, kõsi see, et teistin etkest digitti, sord teeri nematpe ja vat, koselle jätmagi oles trohke maksma. Ja tegelikult, seda näitab kahest vizikonameelsus, salga ja rohedigri koosustestud uurinkustud, vaga sellegelt väljelt, valda venaamus, sinime, sida põhimot, et mis jätmere reformi on toetavad, ehkete, inimust on nõus sellega, et kui neetkes, ligitdi, oma prüki ei sord teeri, et nemat, põaks jätmagi oles, ka munevada rohke maksma. Se nüüd oveikken rahallise ja nügeimise ja logikon, niimust el teeste aluhot saada ja vastu, et on, ja olaks, sa valmis kainta kaitumist muutmogus ja systeem on viiseot lihteelogiline, saavad, et kond teinerid kuhu, siis akataset sord teeri, miste eluvima et pe. Aga vätis on, et tead, minu, et se pärisel, et sord teeri, mis on mõtne, et kõige on kõige takistama, ma esi on onud ykõis, en see et kõikki valab nüüd, syhte ja ühta autosilud. - Se on kui ja souline. Et se levi vaistu se tead, minu, et lõpuks, et seda liigitti kogutut, graa, mika liigitti, taas kasotaks, mited, et sada tunikus äraid, pelat, et koo, et se on kaa inimest, et seid, kalt väga oluline, et kahju oleks, kui se, kui takin, kui mingisugusaks politiseks, mängukus nagu ära ljõrtsitaks, et tegelkut inimest et on, neistis, eski säästliku mõtte viisi, kõ sellas, mest puutut viät, mõtata vaid, mis taas kasotama, ja ei soovite, egelkut, raisat, kui on võimalus kaitud, et ei sitte, et aga on, neist, kui dassela is ja kõlähab, et lõpuks, sauvimamõjõgi kõikile tartumorat onuritale, hea tooku ja lipeetat susga ja samas vaidselga hea pitamist.