Börsinädal – Green Land ja Red Market

Investere mis jutu. Hello, Sörskolab. Tere jaadini Steerimisugiliset, te kuulat teestikel ja praktiseemat, investere mis alast putkasti, investere mis jutut. Tana on 26. jaanor, kelle on natukel 2 läbi. Minu nii, mii on tarvada alinas ja võikka minu vastasi aseber, kui leeg meelismavsik teremeelis. Tervist tarvmaa, tervist kui kulat. Ma ei jau kudos sulle meelist tundubaga, kuma ei ole tulakis nii se pootkasti natuket, vallimistama siis tundus nokeibine, talo oli pikken, kui teiset nätalad synmustepolest. Ja, tõesti sull on ikus, et ei saaks old, et kui taki netsynmuseid vähelaksein ja või turkudel, nii taki toimu, et oli neko tõesti politilisel, maastikul synmuseid meelätult oli pörüsidelle, meelätult liikumis, et sõkkää väga volatil nädal, takas vaatate sa, ja laomurikult täna oon ootrampile, osalliselt kesikakist pakup meil äsi maani, sõköste politilistä teatrit. Ja esimen äsõkk ja teatreast hakkam näga olebisama, et siis kolmastatain teatär veel kestabilumselt. Aga ütlemää, ja kui kora turkudelud vaatate, seda ashtal kõeste, kellikult usea indaksi, den kärgelt plusse issen piõn sinna protsendiga, ja nostakõn sinni, aga mõn elab protsendiga, enti ülavallat, et vaatamata sellisell, poliitilisel ja segatusell, missin toimopetta. Ja. Meid märks on oon mõedun, natalast on pailjuaga, vistna kõiks, milles mõpelma rääkkimaan, krõnimaa, et la me siis sinkis keres kriillend. No ütle ütle ajakko on selles, ma tees nagõõltsed, nootame ma imestal trampaas nagu krõnimaa ja islandiseegamine. Nõkus sinkis keres paneid on ei islänno, tuntu bet nagu jäämaa, et no seber nagu krõnima olema. Ja ringis keles on opisu, islänno on islänno. Ja, et ütle mõeksen sõk tilgendamise viison ja islänno on kaanakõige, et jäämaa või. Jäämaa võisted nagu. Kõikus ei teine rikko niinkis keres. Ja, alast on jääpoon, ja aga ütle mõe krõnimaast me üle äga onberi saanja. Ja, et tõest, et krõnima teema nohta käis, võttüe elmise lastal akkassa teema põhda, et et trampa soovis näldusta krõnimaad, nälda ameriklast valduessa saada. Ja elm nädalis teema sain järsko neku hoogu juurdeine, ja kus tramp neku tuliki väga julkata avaltustega välle, et kusta neku viitte saanja, et sellell, et uusal on neku julkollekku, kaalutustel või krõnima, et henta kontroiljalla saada. Ja loom olikud lisahad, et te ilistaks ära osmist aga, samas võe ei välistenud ka neku juukasutamist. Ja et sellell, kõnälustakak kiirelt, kõtasi liikkuda, märas ka ropa rikki tala tarifit. Mite kõikile, ka ükeme netkis oditsi sellale vastu, ja kega sellale keegi ju poulte on terdit. õntimit aal ja mõneet võib olid sõkid on arauotavalt esu kohalene. Ja, et siis olis, et tukas tagasi roppe usa tarifide kriisi, ja tarifide sõttain ja hefardas kestast, tasa lesimest võebrõedest kõmnat olis, et tarifide. Ja juunist kaks genu tiis, kõi saan, kõi saan, kõi saan, kõi koklepele või ja asetakad venimaine. Ja et taeline sukkä jõulünnää survää, ikkakist mingi tiiselle kõinima kõna kõidaateha. Ja kui sa paniid tegelikud tähel, et kui taas sukkä men ta onnää survastamine, vata usal käivet sa ne ehnänä, kõi sukkä, mole laudein, et Trump eels elnevalt sellell, saatis norraab jaa menistril ja kirjaan ja et kuna taas, ta noope oli rahu preemeltis aanu. Et siis ta ei piadike niha olemaanan, ja et siis ta ei ole, ei enam nii rahu polta ja aga luhumulikult eelistaks alati rahu, ja aga siis keelistab nägoa mõtlab nägoa mõerikka fõest esmaltene. Ja se oli nägoa suhloglinasurväikkakist, missan paniiropparikid nägoa muratsame, et kui sa panan keikkesset kokku, et ei souviena on mainno rahu. Ja on valmis nägoa isegi jõutu kasutama kõinimine. Kui niisin näeljad, et võib nägoa enda sojavala, sõtt üttömenedestriikidest ära, ja sojavaja paasit ära on, kõi nägoa meiroppas, on usa võsen jõu paljoon, et kohti, et kesnagoa ei toa ettäine. Ja, ja on lõumulikult, et kui kui selina, kui tõist takad mõtlam, et kui nautorikid ja oma on vahel tekib nägus jaaline konflikteine, ja minte se täändab se täändab. Nautolöppu. Nautolöppu ja sulu uselt, et et see se täändab se sellist väga suurt julk on läkkukriiseine, et mis tõesti tekitaks periss suure sega atusasin global, ja nautorikid ja seaskinlasteine. Ja ytlemme ternu sellell siis Europa Lidrit ja res kokka siis niikkakist jalguväristame ja mõtlam, et kui taas nen tälle äfardustel ja vastatta. Ja on lõumulikult, kui kui ja kõi mõtlam, et kasnad sealis, et kui ja kuusavastu saaks. No, se sõtäänaksista ei ole nimoad, et kui usaga ja Europa sõttäläks, et kõigipal tytled usale, et kule ankemeel ja reilvi, anke meilä ja pomme, ja minket rakketta, et siis me panamme, et teie poole teeläin, et nohilmest et see ei toimiksen. Ja seda mõedeti kõil, et naut kui palju on nohutlame erinema, et nohutlame varustust üldsaine, ja väga võiku võreltävat, aga nohinimest te poole sa nagu oleksiseginakukkiin, nohutlame reuppas on põimest kaks kata rohke minimisi kui usasöne, ag aga pia minu mureen ja seemissa nagu ütsid, et millega siis saenast kaitsete, ja veed rohkev et millega siis nagu röntatusatane. ja et europan suks kuskil puhka määrun, nagu suks viiskon, et sinon hea võin, sinon ja asõõkkoin, et milliteril väga jõle nagu upanustatane ja nagu üldu kaateine, sehne nelistavist milleanit inimest kartab menämaat, kus on minki sada kaskem milleanit inimest. et siis ilmselgelt, mit aga sine nagu valest tehtuudad, aga siis järsukokatud mõtlame, et okeimis mis on se teine sõkkel reelv, millega võitelda ja on sellaks etkäl onikökist, selline võinajts reelvõine. eeskelt võsne nagu võelageida aga on aaksad kaan ja draampse ta äelgi, pitkagi minis vanssturuud olimupon ja tõmainis kauma sa kõl näed ja said, ja kui vaatata millin on, kui kusaha varalt elää suuruselt, tumper kaks turga, samki EU replit, kus soitaks 24 % kui kusaha võelis võlageadest ja aga suur osa njeldu usaha aaksadest. Nõmed äemest et eestiskid, kui palju on imest üle aastatel tehna roogea, toelju popol aasus kasvan tusa aaksad tusa aasad. Ja suumaalisel, et roppas peks olla muunpes, jukka 10 trilja, nii tolla reest änjeltu usaha varasi, et tõhubes kuää trilja nii esissa võlagead, ja neljaa trilja nii esissa erinajad aaksad. Aga nohluomulikult näetan lajali nii erasikud fonditääminki valitsustan ja vahel, et väga keruulin neid koraga, jõl tā myymu suinditajna, et kui sa tahan jõelta selle reilvaa keikolasta. Et nipiti on võbõl keruulin, samas kui ikkökist usea amerikka, kui rigi vastu kaupikökist usaldus, tegelikult nähtenaust on se, ka kohtine, kui naturalna prad sessäinja, mis panammentä, varaat näko või inösterid nüelda myügi poole ja keskes tästi võivad näntä, varaate myügi, ka tekitata usa ütlema aaksad, turkete puhulle ja myügi suuruväinja, mis või vii ja ka näko uusa aaksad karuduruulaubele kunagi või või, mis on myüte võlagerio järskoine suurtes kogustessis ajata, nüelda uusa pikaist võlagerate hinat näko võläs, mis täntab seda, uusalan väga keruulin rahaneel tutrahanäko kasad, ja kui nat kasad, siis olulis kalima hinnakaine. Ja mis on näko ikkakist trumpiläse, nüelda väga kritilise tätsusega, onki pikaalist intresidani, et me näkim elmis aasta, neo aprillis, et mis tarifi kriis, mis elada punktipanii, sellada punktipanii, kui pikaalist võlagerate, laksid võlagerate võlagerate, võlagerate võlagerate, turula esimus mõrat, kus kus testiselt finaid, sõht paluus ilmsat trumpil koguselle tarifi ja siis näko pausilopannaine, et mõüde võlagerate turge peanam vastu, ja siis miteki neko kahtikimine valus takot teha ja palus takot teha. Ja ilmsat se 5 % lina, raha pikaalist raha intan on katana, se tako nüelda piir, kus kus ka trumpilmsat tõmbab tagasi. Aga nentele ropa varad jutudele, oli täist alustmõu aatsin, et sinne tegelikult tuli tuba uutis, et kaat, et sinne mingis kuste ropa institüitsoniide hakst, tegel tusa riskjupamahlaad. Eeske võelagerate, mida enegin kaakama kuudan sinu tehälepanakult. Ja sinu oli yks taani, akka teimikulta peinzöni fond. Etan eegin mina aga. Missa alta, kus kõl kauskend viiss mille artit tollarit varasit, ja nate ütsed, et pani tää saa mille on ei tollarist, usa rigi võlagerõju mykki. Ja se on mõtüki väike summa on ja. Ja sinne on üsne. Aga aga siiskin märkilin aino, se nüel tuksa nõvatõt ja, ja se selle penzöni fond juhtnä, kõttes ka, et tana on on nävati, kõest, et trumpiriskan liiga suur, krediti risk. Ja nate hetkel ei sovi. Ei sovi, ja usa riski nüelta hoida. Ja parikki mykki. Se jutte mõtüe kõike. Agin läste oli se, ja kõi nii ma aga mängusani, ja kuset nuku taanlän ja sinu liikki tulaks ja kaudset nagu ründamani, ja siis se myüki jõtsuseud. No, märvan süindis lihtsama. Ja aga on ohtulad meelespidalt aino, et näitaks noorainja, ja kõis kaalisine äfardati tarifide, ka ei nii oga nooralanuma weldfund, et siis sellan kaks kumikst trillonit on varasid. Se ajada kõi sienud mõikki, päe on sialuudis, et ma on puole väl näinud. Ja, selle ei näin takes küsitiga etkällä, kõi juuressa selle noora Finansministerone ei ens stoltämpärk, kõi selliga on ahto, ja see, kõi sõkuna. Et tema nüel tüt, seda etkällnata usa vara te mahto, ei blau nii vähendata, aga kõitte nett, et selle nooral weldfundis on pees paljuone, et usa varasid ma ei välistet, kui pool, võipoliisikülä pooleinja. Se ajala on palju ja ja nohtelme seda ja hudist ma ei nuutveiletnato mõima, aga selleksi taanistöin ja no se ei aga suusumma ei onud aga rootsi, suurema pensio ne mõindit on ikkagi miljarditeest mõinud, ja mitte sekkiteest aga tollariteest, et no se ajala on kaa. Anudame nende ja mahult on kaiköke väikis, et võerad es nänte nooral ja verfondi, et me ei siimis, et sikne aardid näk on olemas, et noot testine, kui ensud sioonit on kaanud mõima, aga, et selle on tuoks see tollari, laungus kaju mängu ja leegan, jõtskus on ootust mõudat sinne roopa poolepelt. Aga siis teine asimissa vägaestine, aga väljade, et eega siis eraasikud kaanud, needell on nisat nooraske, ma need nagu kuoti niirite, et nohõkast, nüüd on mõivad kes mõib, no sinävõib ole mõib minäekki ostan sa ma olpäävalanja. Tervikkuda, kui sen, eega usadurku on tämas taas, et on jõu vädes kaillise, ja kui sen, et mõu usaltus hakkab kollektiisö, kutegi mõraanema, et siis tanaan kaanad tukene lihtsab, seda mõigeotust langetad, kui noinad on ova kaillitene. Holeks nagu usadurk, nagu maidja kaks totõe, kui no korona ajalõn, kui sõnad ootavatno. Eega siis nagajad teraas, nüüd on, nii muudi mõima ei lähääga, noh tanaan mõib ole nagu lihtsamnad tukene. Eega noh piisab kii sellest, et kui tekki võikad trenna ja jõsud trenna, ja jälitakab syvänema, et noh luommalikult usha tein hoologelle, ei ole nagu väga alterna tibimültaks maailma. Aga noh se sellell, selleks, et mulle tundupetikagi stramp onnjupa, usha mainlena ja jäätava kahudus saada tegelikult teinot. On ja ütleme okeid demokraatid on nende, ja tällasetöön ja strampkinlesti, nähtan üusele väelja kõinud, et nähtan on veemmere vahe valimis nõn väga oluusetöön, et noh tuleb nagu oittamis ikane sinna, aga noh nüma näemjaga, ni mõotet namista teepõnjõ. Tauksest võikest etukat rünnakud, tauks nagu, mõikid pindala jõudasaada, no kinnest tauurain ja jõudasaada, siis kinnestid, et tauksa rahainda jõollab pole saada, nähtan ja üles pikaad reekenud. Sõtleme siis myõud on natalal, sellest meiljää me on reekenud, mista voosis nagu jõhutus aga. Põimalse ta meerikka suurema, et panku suidistes kaselleks, et nohud ei tohikus üle 10 % ikari diid kaardi interessiina kõttane, et vähmat minga aegane ja et helleket nagud kuni valimistine, ja noh kusel, et noh ka meeriklane ja siis on vaatat, missal nagu mines ootas on ühtra hultuseltane, ja noh kus on nastaks inimisi seda suurnoks on ja mina idea, ja seda on on kuseline, et mõe vavaarikkast, ja rahul olema tõüs nagu kasab trampiosasi, ja se on probleemar on trampiile. Ja, noh on, nähan, et tämits on tanna ja seda on tulega, kus väga keruiline takas pörattas, jubus ola, et noel ta lõhkunu tenta partnerit tepeamist, paupandus partnerit tää usaldustene, ja ilmiselt me saamana, kui lõp tulemust teata, jubu läärmis kymnaast joksul on ja missin täbsalt, et paljuset trampi, suuti susala, et tämitset ja kohti, jälle teispiti me mõotlän, et sükset väga suurait mutatus, et kohti onkin nagu osuka aräingu, et nii nagu viena rüntas ukrainat, mis peale seda nagu ühtunud on nagu. Kuku se troonindus ja robotit ja? Robotit troonindus kuku se nauta, on ikkagi saanud aru, et kes on kumailan, on ennast kukku, et nuta järmiselt viiaste, joksul marat, et nautan nagu olulis, et tulevam nautalan, liikmeetan ja rohkem, saamast sa trampi käittumina surasta velki, ütlemme Europa sa panustama, kikki milittari, seikka itse sektoranja, ja miks mittega asjukset ei robot, et ei hoolog ettavad, et kui ja rohpa sa paru, et te mei saanää, kui kellääke peale, ja kui luotta, et siis panustatakse kõi kõis enta virganda rohkemin. Nekini iljut, et pahvettirudnud natukur rohkem aegu. Lua tananja, et pense nilõnja ja agatakinestel laajabestivvõilõja, ja siis naut tema kali juttu usaga itse tööestus, et tev, et teks saanja, et siis nauta üttas kaat noga tema sordtimisega etegelääkulta tekeleks, ja sordikus usaga itse tööestust, ja peamili võisus oli seed, et on saama trampi dekutsemine, ja suhted noga allemaks läendja, siis nohete rohpa, ei saa noga usa te näemnugu usaltada. Okei tena on, ei on tõnugu sõltuus, sa päa tusa käest toastma. Aga noh kiir korda saakatakse, ene investiiri, ma rohkem siis rohpa kaitse tööestusessega, noh paari aastöoks on, et mahut millega siis rohupu usar elvi osta, noh teõest a kaud noga kukku me nii. Marad se viasta perast, marad ameriklaset näeva tisemis tämitsikegista trampon näko realse, etta ameriklasetale puhustena. No toilidest näko lütseräekinto, nii teeltä kõikse, et nahe mis kaal on, ja hud on rohpea. Ja tõesti ilmse, et se on näkuse sellil näen lykää, miss panääpikagista Euroopassa, mingisuguse et sektorid aranevah, no meile tekelekulte aina, et ameriklasetale on võb laa nii ja mitte nii ja rohplasedi osta, võb la vii aasta perastena, nii pailu F30 üstesid ja tomahok mingirakette verkkend, et sin hakkab omaa, se kaid se teöestus aranevah. Ja mütegiset ausealtamattust näiteb ka uudis saksama kohta, et ei silma ei laid, et et kell saksama valitsus oija, eikus kül 4 % kulla reserbe usas, ja se annud takse ka kaaluma, et kojutua ja kojutua sõveste juusal, et teinam usasa oida füsilis kultaine ja saksama, no numpre 2 suurimast poisi joonid 16.6 mille arti värtses kulla. Ja seine päris suuru, nii, mitasis vedata? Ja, et panakse ilmse, et laavatab ällää tuoks roppas tagas, et se ei näittapetse ei saa. Päris suuru purvarisk, hikindel ole. Ja yks on velu, et siin mielis, et nagu mael, et kusel et nagu amerik, ja mene kumpki olään ja kess on sinu süopärvälis maalmas. Mis rikitsis, nagu on, et sa nagu, nagu kanaadest nagu alustate, soevrals on nagu aalust nagu ja süopärv on nagu nisuud yljõnjõno, mehikust ilmüt, et nagu ütseräekida. On päris palju, ma on sied neutraaselt rikkena, huopel on nagu jaabpaneustraalia, ja kess on nagu päris, on meerik, suopärn on jula ei ole väga. Ja, haga eks eks näite, sepru tekip, tekip, tekip, uurda ja lähtarane. Ja, et silmast, et ajuta, trampisid aja oma arahu neukokua. Ja sellas me elad väl päripäristab startuzaan. Et sõjääpõi, et sõjää roo neuku paikkabane ei mise paidnab. Ja, se on pordof pise, et minkis, kun rikit vahaline rahu jõmarlaut. Ja, kun se vaatot, kes on oko riittunud, no yks on suurem kahtlos vahunekud ei näenja. Ja, näkut rampitles, et se on seline liitte, mis on valmis rahutu oma kogu maailmalla. Ja vaatot, mis näit siis teinud on näenja. Ja sellat neutu mõneet rikid etelu on kädetavis on oma. Ja test, et selle väitata alt on kaskend viiss rikki juba riittunud, mõjog ei nendää rikkete sellase, jõla ühttäkes jukkes normaal, sõttemo kratliku suurikki, et netkes on la riittunud, no et nähmallu on, et etteine valgemena, marokko, jätnam kasastan, ungari armeine, kossa ova pakistan, para kui, alpainne, hus pekistan, vata helle. Et nohpah reinga tada. Ja sellat on, et neid on suurem rahateine. Et et ilmest, et näe tõnnsä liittunud, et tõnud rampile, et kui tagi sell kyljalla saada. ja loom olikult rampsaatis ka prõnsusumma presidenti lähe makroni lähe. Selle gutse mõtöge makrona, koha ütles visakult äär aine, mille lähe. Saaksama ütles äär aispaan ja ütles äär aine kõik ütles äär aine. Ja himst ena, ena mõs näeg on suurik ena kõik ütles äär aine. Ja aga näilakseli oli seet, koi nii aldo selli intervju ajagira. Nii kõitles rampilat makroni ma gildus. Siis sa, et paukust täht fartaset. Se on panja toilitunud. Ja, et 200 protsinja tulaa, et Franzus maas on panja toilid. Et et külma kroni ümpermüt läpsi. Et et et jõkin näilakus eppisod. Toilide straegs, et ena kui mõlähme ta võosi, et siis siin oli paardanada takra, siis kui strampi käes küsitti, et noh kanada kaa, jõlgele ka suhted ja tööle, et noh, et misis saab, kui kanada ka viinaga enki trokkem tiile tekema. Ja siis na vaardanada takra, siis tarmp ütles teevati. Se on ole probleemööni. Ja siis kõnüüd mõtonud, et kaanada realtad tegi kiinaga tiilitani. Ja et na, siis juud, et noh, ei na sa võmme elektrautu, siis ruhkem siis kanadassa mõjää ja kanadoma toorajad. Ja siis inatagi kõikide ja kanadaast alle ka viisa avatuse näiteksone. Ja siis strampõtsud täistene kunnato. Kuhäe kanadale ja saabrud, siis toiliteene. Ja noh, et meest võtab laest, tõiks kaikmist onnürenid. Ja, teest siitimatult. Aika ennäko vellu sitten liga kaukal ära liikumat, siis grõinimast, võiks kaegist parzana läkkid. Ja et mõi leipäris uita, tää nümbri ennäko silma, et noh, johasessale grõinima ostu kaine. Et väitetalt usa on valmis maxima grõinima, est onbes 700 millaardit tollarilit. Varuad sen varuukapandu, et tegelikus, et mitte amme etlikud nõu valmis triil onimaksa. Aga ideame on ja? Ja, no faktan seet nelised raha näku kuskil polaine. Ja näk on nima et elampist üttäis näpäksid aakkama, ja et võlagirajamise on etegama. Ilmse et tresherikirutab võlagirad välja valitsuse osta bäraine. Et teumataksaseda 700 millaardit, et uutlainun peale, no aidea toesti, missa tollaril ja pikkalis, et väla intresist, et teva, et missa kulta, innast on peale? Tollaril ja urse. Ja, toesti se tekitaks minkisukas ja panikleinnatään ost. Aga mis oli veilu, et et sinna 700 millaardit tollar juhurta tegelikud, oli veelüks pakett, et grõinimall elampumbes viskend sitsoa tiniimast. Et, et kui taaniile pakutaks 700 millaardit tollarit siis igaaläinimeselle, grõinimall pakutaks ja neelta kessi 100 000 tollarit näkku kontaläinja. Missu ei päris ja uvittava. Esuk ettebana, et ilmse et pailu, et el onikkest, et pula võtakskiselle 100 000 tollarit vastu, et nende auksipala liigasur, tuohet jola aga, san taaniilipselu ei usalipaine, et natan ikkakista autonomnää, selinna taani pirkand kõikus neelan, oma võikus otustata kellal tegelikud, et tahavad taaksid olla etkel natan, külnäko vist mainjõndud, et bi käymet, et tafad jatkatanegu taanio elitsusel, aga aga samasku ei 100 000 000 kontalätsis, sõpala, et osa aga lõibala aga võtakavad nihkumane, kui mienes teainja. Aga etkel tundupet on minkisugna kokkoleppäe saavuttot. Aga selestraegin mõib ole ilä, aga tegelikult, kui vaatotne koajast agasi, et usall on oma sellise taeloolisid siosat ja väga suure, et siosat krynima aga olnud, et teisel maelmas ja ajal näitakse usavittis krynima enta kontroiljalla, kuna oli oht, et saksaset mõitu vataat krynima üleine. Ja taani ilm selget te onud nagu selist juudu, et krynima, et kaidsta nii nägo on tana tegelikult. Ja minkil etkel peale teest maelmas ja sada võlisel teisel maelmas ja ajalse krynima, oli väga militalliseeritot saar, et kus umbes 30 % elanikarust oli kusas jaaväällis, et see oli kaidstid saart. Ja hilm kõis et ei näe maelmas ja näelda läbise ei siis ameriklis, et ei taalastaläiselle saaräne. Kui takasil on mõlikult siisubab proviti alkoes, kas taa saartne kõerausta. Ka taanlas, et samotti keildusid ei ole on nagu huittatud. Ja säl tuot 25 % astalisis tegelikult silmitte, ka selin näe taani ja usavääll näeldu kokolep, green land defense act, näelda, kus usav saigi, näelda õigusa sailitata enta so jaavab asel. Ja taani siis piti Holitsema, näelda sii viiliteest, eks elanikessel. Ja, ega se taanastaläiselle, mõlikotavlopu ei ole onud, et väitatalt saal taani, kulutab grõnima üla alhoidmiseks on ei aasta 25 % millen, et eurad, mis on pärist suursumma, et taane on võikriikane. Et kogus eda infrastruktuuriselle püsteoida, ei ole saab, et pakko ma asell raffale saal kõikeneid, et tziiniteenu, et ei ole kõikad haritust kooli. Tajne on ülikoelita, kõiks infrastruktuur norma kulu, et ega sõkust haludust tegea kulu, et sõtsel kulu, et sõurad, et sisulist kui usaineelda sellä üllä ostaks, et siis sisulis, et usaab ja kusakama financed seeerimasad vitte kust, et millenit taastasen jaelda. Hea on se, jutt on kõik väga uitten, mis se reekit, mis et see, et taustaks ootan, kun on mis ja vaatsin, ei me näe talu vii pärastis jupitteligeskunas on sellinen vildinnõk võimu kõintisna, taani vildinnõk on politiste. Sõkämet, et aga sell on väga vaeljone, et viimast on osa tehtu kõõnima, et pinaltän ja väga estienegu, et aga, et tärra reekkit aga just, et midi se tuvii on iinal veneema, usa ol. Ja sell on sama ajaluku on ja ägästi desud vil heriti kesnohtune, et mõkukröedimama sõnmust ja vastu võib ja võb ja alitab see on taustama ista, et noh, miksis usaakal tana onnõni. Ja, ja kohti võb olla natuke arusa, toga et usea provybist äraastajnä, et saama mõiti tehti võu alas kaga, kuna kohti näegu veneema. On se osteti kombi rahaka, tol jõtkel edamakasta ja kuna vaatsin, et on läbi genet, et see, et oleks viiske 1 aastal kuusadahtis talast, et sellää äraastajs pakkuti 100 millenit, tollarit. Toll ei sa väärin, kõs ei aastad numbes 1,6 mille artitajnud tanaasas väärin, kus näegu. Ja, oleksin toasta, et sisustalaks, olaks 700 korda, oleks juba se hinne, kus kasvanud võhkuiselt tilne, kus ja sellmittakse. Ja, ja ette päripärisus, päripärisuitav. Haaka, vaatna kelle ka, et me pärde natuke ta võusist käräkkima, et ega sealt kaanud igaviust ja onnõt on ja tööble kõike enam konepintasaiselt. Kus ei maa ka on aada pia meistöön ja kus ei saalt pärde sestine, kui reekis nohtrumppi. Mitas kasel on maa kone, et ma vise kuulasin, seda, kui taas minis silaselt ja indatõni. Aga ikasel oli juus eset äri tegelasi kaavall üht kohaalõn ja esot sa selonmaski ja sisäppli juhi ka, et pärde suvitav üritus oli sa. Ja, tõist, et tavaus on kõist ütle me üle maalma, selle on kõige suurema tarvarmus, liidrit, ikas kuset rikki te juhi te toppärimehate ja sõkud unne, et tõist, kui sinne onnoot sinne kutsutut siis sellä, maalmas mitte keige. Põimest küll ja, ja kuna investeerimis jõte ei kutsutut siis me pääme oma pootkastikavel vaiva nägema. Ja, aga, no, etle me ilmine aastamäkeisime pafetti, pafetti üritsel külaseine oma haas, et võipel äärmine aastavise aattamäki tavausal, et teeme väikse nädalakke. Et et sell poista ja suurte poista ka sell koha peal, et päeval kuullatrampi, hilemläätsuusatama, mää peal ja siis ühtuullise lenski ka sauna. Teemasi taruhtade, aga, et reallus on täst see, et sell olid, ikka suksetle kendiid kohalainen ja lisaks se, missa ütsed maskitea, jensen haukitea ja tegelikult olid ka maalma. Kim kukitea keikselnää. Ja, Ken Griffine ja Larry Fingitea, no hursuula on lajäride, no ikkagi je toppohte toppaja ja kiristortil olie onnoot trampõnjokesti kohallentas. Ei katal se minäkköni lihti ja on tepi varu denukiletma. Ja, ja, ja, aga kogkuutas ütlemää, se tavaus miting oli ikkagi läksnäku tundupa asjää, et meid ja millal se täbselt se kogkuleppe sellain ja nato juhi ja trampimees konna vahelle sellmitti, ka suhtu sauna suin natukvarämeine, et et pingen nägo ikkagi ste natukarahune siti. Ja, ja saati nüelta kogkuleppele, mingi suku se uuerhidekturija, osas, missal kõinima, kõidas kõinima, et parämini kaidsta. Ja, trampõnäkuot nüelta tõmpast agaasie selles hojaalis ja sekkumise poolepelt. Sari, ikkagi solu sellme tästi on ose tai roopa. Meid on juutudlaksit vahepellne ova tästi, on koosmoludus äraat yksnatori, kõin tapteist ja sellit nüeku viirsem juba eskalierus. Ja, just, et se ilmustolaks on ootikkagi ste roopale ka näkut punane on, kui sitte, kui sitte läpi käis, et et ilmustolaks on ootikkagi ste roopale ka näkut punane on, kui sitte labi käis, et et ilmustolaks on ootikkagi ste roopale ka näkut punane on. Hedkäline selline paanikka näko rounas maha. Ja, et se tavas judes velle sa makroni nägita, sinise plinikkasi tali raske, mit nähaat. Se tästi se makrona, oli sellikka vaga vaga posnägoa ja siniste prillite ka käisse ringe. Nahned prillit mõsigin said meitas palju näku tähälpano kaa. Ja inimes takse mõsigi kuhau itse mõmis prilline tannagi. Selle aaksa teusis on? - Ja hei, kõibalt leitise etuvat oma ülas, mis prilline tannagi. Eeg potumatti näku pari tõiniga täiesti tõhaksa, prillidas tannagi. Ja siis mõtöki vaadat, et se aaks on listitu ka, et se on aivision, mink aaksa ennä, kuski li taelas listitu te asepa nii kaasal kuskem prosa paari pävaga näkul ässet. Et sõk väiketuvat tähtet, et lüggas me olla tena vaadant übo tuublisoin. Ja päris äkär reklam näku, et. - Vaadat, kui ka vaad reklamime esikkagi? Ja, et päris hea tiilot, et tasuprill näku satt ja mõi ähselistelle tuntu tisikud. No sääräksit ja, et pinged läksit, ja seda natukõõn oko väiksemaksõni. Aga mõt vaadat, on a kiindast jõrat, märgalud, mis nagu verismet tällidega toi on kõine. Toi, oot lämne öpe, kult on tana jõpa üle viedohantet olla rõvisu onksistone. Alles ju rääkitte, et noot sõle viedohantil, et minna siis on jõkui, tõesti tuleb nagu, sääm Trumpid võga ka vaad raha, tema meelne siis kespankal jõht. No tana ma meil teakessuus jõhtone, ka kult on üba vistua, et tõn üba rääkittaks vistua, et nelis on aga keegi reegi kuustuhat. No tana on, kõl vaadat, siis nõko öpeedad kaanjana, sen ei ole teid sa kosmosa sõnjana, sen jõb saa kümne lähelt olen. Ja kui te olisid vaarast taga, siis saa 2-3 kõimen tõtt. Ja tundub, et saa taka, et sinna paravolsaksa kiskuma, et natu kää, sõga puumii, puumii hõngon inimõsad jõoks saad, kõikä ühast sunas, et mis teid mõtjagi natu kettavaatlik, oks, et tüüldis, et näht puumiitad kippuaat lõppama, et sen lõppuu teuslääpainult kiremaks nagu. Nõpäedad grafikud sõovitad maadatada. Ja, et sen on puhaas nagu sõkää öppimis matäräleine, et kus kus on inimesa ahnusa nagu tippaine, et mille millal see aga grafik nagu murdupe aaja, mis siis päätimine koo panikka mykkitega. Sõib koha kõa nagu lähadal olla jelläe teises küljas, mõtlän, et miksän me tellid nii suura houkana, kud treen tõinat, kas tästi on siin ootata, minkis kust suuramatta, klubaal seda rahaturku, minkis kusta koolabsi, võju saldamattus, minkid pikkimist. Ja, mõtlinsiega seljabäräst, et seljab ja ole, et kui mõtlõn just nõko väärismet, talide väljät sen, oko enosta vohtu, et tõesti jäkkin, minkid korakseolan, kõhus asamaas, kus ja vaatant, kui vaaseinda, no mis pijaks näitam, mõtl mõn on sõtu kävustõn ja on sen kaa vaga kõrkelde, ja paidud tõistus, me talida on ka ül ääval on jõot, et mõi oskisikib võrug nūsida sellepelt on. Ja, et tuleb ütle mõtl mõtlän, treen on väga ilus, et treen dit võjad võldes ketkist ajat, et kui kauem, kui keikis uutam näga ea ales näga arvatain ja et aga on, mõi oskelt, kui ei ole äesti pikkäälinen, mesterasist tasa tasa pisi ja läksipolla testimistikas. Nine, kui se on jõpeltäte ei ostnuta aasta, kaks aga asi, miksab jääkse ostmustata, tõtana viis korota kõrkeme innääga. Ja, et ole mõtlän, eeg seks näell mõlitellan alatti näg omaasjukan aratiivin. Präegu hybēta ainioan aratiivan on ju se, et et kõikne, et aa ikas jõuttuta teknologa, nii palju kasutatki hybētat nägoa füisilist teraa, et eegas peikse paneeljansul hybētat vajaasullan elektrautoot, minkid kiibid raketti, minkid osaad pajaavat, minkil määral nägoa osta übētat. Ja alatti leitaksa minkis jukkäge, noratiivologiline noratiivisine tahanegoa, ja siis aittaksagi, se varaa kresnäku täistu ulmaa ja mõtnetes. Samma mõteli näitaksa ukraina vene ja sõja alkuuses kaasin inaga, et kasab kohaotsa, et elame turute ei toimi, ja kõik vähega pailud, ettevõt, et riigite, leitendal tippudas. Rina luku, ja mõlisiseen aratiivin. Se kõikka liuman logilin arateivat ja veneamad kaasid tulees, sõda aina, ja miss mis reast juhutus, et tanaase kaasindan täistin, sõgi alülkuskel pohjaasen ja. Ja mõtnet maaksa otsiemani võib. Kulla ja näitame tellitega tuleb natuke olla sinne etevatlik, aga testi mulle leia isegi silma, et olma räkkinnen testarultastast, ja mulle me tellitast, et et ka seal käipus puum, et et koranakora hunas maha, aga aga sinne tälle uudistunno, et usa rare õrte aaksa etevat, missan nauhanamassin viiskem procenti kõrgemal tana, et usa valitsus hoistissa, ja see on 10 procentiilis ja osallusarad, ja see on ajanud nytri ka palju, et sellise, et teise, et mulle me tellitää sektori kihamaine. Ja nägunna kui ikka, mulle me tellitajna samamootinit kasutataksa ifon, nii täse linnukitas ikasugust eskiipitäse, et et sell taga nelle sa ja naradiv, sell taga on säästi suur nuudluse kasvenja, ja kui se vaattate, et ka eiil nevalt on usa valitsus osnud, et saanast ja setevat, et se osallus, ja et nevalt, et selle elmine aastasel osidselempeemma, teerealtse lihtumama, meirikka ja herenata setevat, et se strategilisi osallus, et et just kettas aata, neid tälle mulle tellitää maarlait, et et kuna agona saunge strategiline, tatsus nende mulle tellitelt, et siis siis ka. On ei tanka ei ole gröinimaloma joku? Ja, et gröinimal on tösti, sell on ei tolemmas ja vaitatavalt mõjuki jäägi hal, on meelatult aga minkid koate nüba veille sulant, kus saab neid kaivan totaja. Ja aga vaatatsin kelle halastamatult me pärmeneud nattukere, eikki me aga. Veetvi tõilportri des tütnüisi kuhena, et väksib hetri ja pritafuotudis pole, siin viimase vaenata jõksud esinkutnäkud tehtutaga, kuna suude Veetvi tõil ja nuid portuude kahegsed, kes me eirmise, eirmise aate kuulasa aasta prognuusis mõsidest mainisime, ja ma kuha on onga meeliselle sen aga, ma siis kuhe saab ütle mõjärg mõsid näata, mõsid näata saab jõanarökulävi, no siis on mee vlogissa, et siis luketa ja vaatatane et krikki ka, aga mõnesena aga reegin mõib olla, mõnes tuues nimest, et misin suureb et rahavavortvudis on, et üks on suurtoidu konklomeraat maalmas suurimtoidu toitten estil näiteks on. siis on võttisime toonistele noori telläkkomi, usaste luuson telläkkom, ja siis on üksedine ja minansteenust ja baku ja gaa niu mautain vainäns, et asenat, kusin edes kansem, teema on väikestele kesmise suurusel ja ettevõttate laenau, agar esat selle jõuksed ei nii te määroni edistud senti prutona, et sellas mõttes sen siis tõnanakusees, aga noh terviikkunase portul on kiindlast jännäku rahudikkun suopi pinimesele, siis taohoblja niipal jõu, et olatisus ooks portvelis. Aga kiindlast jõon meesas paju saad te kuule, et ja meedisä tulinkirise vennämojud see kahtlegi, et on siis nuku suureb etri portveli, et testimma ei mõkud ka mainisine, et meedisel oolos ka siis huvittavajaja oleks nimult, et nüenulta internet sa täisä, ja saanakuse ettevöt et võttas siis on suureb etri ja rasu portvel, ja mis on kasimiljonikalust, yöne tõnan natuke minu, siis nuku neivine, et olad kukkuus, ja mune tõset tulit kaaksetne ka alla poole, aga noh selessis ja suurus, elkus 40 % teda noga kasvust eraldi ongi, siis nuku puhta tehnoluuke ettevöt, et et eeset on siis nuku teise sektorit, aga nohsin on mitmetselis, et uu et nuku nimetseis, no menest meedis nuku räkset, no meedeme et tehvidea, võt nüüd ju kaamulmetaille, mene meedeme võtnud vasa ja kaavantaat, mõsime jõtakasiselle saman juumaud, kulla kaivanta, nuku näkul ei teusis noga etasi, no tänna vaatsin sen võegu 80 % lusis, et pari uukat, no seud kulta on kui ka ylhahtanud, ja siis meedis soovis, et mõtaksime ka suol arid peikese, enegat oot on heraldi ette, et tehvine siis siis meed on ettehvina, ene põimest tuuma energaistat, siis esõnja, aga võtamakum vaatan sin, võblu uutestas, et tõmest kaidse tööstus on heraldian ja glõupalinan ja siis on kasunan, sees väl nova noadiskön ja ja nohvõb läse karman hõudikse on ma vaatan, nüüd su võb läu uumat nimes et sees, et võb läse mõnää sen aga menis räegitselest ja ja võb läsin kus kasuvu oleb et ka on joa, mis on ne tonna ja et? Ja se ei karman holdinkää, et on araspäis sektoris, et totavatki dronee tälle igast raketti tälle erinäe, tosa kõsi, tykikesi, et sõkjää lenondust dronee, araspäis ettevat, kes kessempäris iluusakirää kasvuga, ja tanda sõtsal eige sektoris, et ehostarissa draegintüopa, et temal oli viskuma eegestime lähtan spesiksis ming osaluseesvista. Ja eegostaris on ja spesiksis väitattavalt kulmabrod sentiline ootalus, et see on jäeulta mrytaksajeginus toitoosetas spesiksipooniv. Ja ka ei bini? Ja ma tian, et see kõvasti, kõvad nõta luotus todotpa on, kõsile rokat lävi välõnja. Ja, samamotius kär, spes ja aerospes kär, sektor, ja itil mõnaratius samamot, et see spesiks on imus et teemaksele lasta, kõikse kosmosa ja aisad sin tendavad, et see sõjaks näegu alo kõtse on ikk. Mõber äga vaatõn, si rokat läheb on sellest kasuvultist suursot teinepohitse on, ja et keks mõnise kud mõlda, et mise kõige suuräämõn, ja kes mõttisid reeniivõnad el on ei kus, et tõimest kõnendik on reenii aaksjepällõnja. Ja, et te ütle mõn, et onma keskus, et on tasabis jälle takas tunnud pealaisu, kest väga vägi vals, et koraksjõne, et vaatama tulamus toaakõnna, ja osin käimus saunegal läheb uvituoks. Ja fjääntal on reenel tulamus, et oomis sinkekinne et see. Äh, et on suurtehno tulab senataal jõpaanjõt? Ja, sinna suurtehno tulab senataal mikrosovht meta teslaa ja etbel. Ja siis vilanot see lärminataal ja enmid jäänsalla, et tulab kõige kõige hilämnäko. Aga 1, 1 pohitse on, mis meist ei läsim vitsime. Ja kõige värskan. Kõige värskan man see Remmel critical metals corporation, ja mismele se, ette võtme ellip, et enname raksime, et kõige kuumama, et sektorit esot see onks harultuste multme teillite sektor, ja critical metals ongi nüel ta harultuste multme teillite kaivantää, ja ei elkeikese kaljumit kaivantavast. Ja kuna kõitli sen valenime, ja ka mõttli sinne kaljumit. ja kaljumit, et ja nelan ja minest aga sinne kõinima ole, et nelan näe kõinima ole, elit sen siit olemas ja se nüel ta kaivantus välja vaadatud, kus kus leidub sa ta kaljumit ja näe, et eikö pea alustavatsis, ja nüel ta kaivantus tegäimuuse, et et rumurikult se, ette võttan nüsnaa spekulatiivnä, et kelle revenimusid ole, tena on sõs touri ne, kui sõl taka. et revenimud just 900 tulema? Revenimud peks tulema, et kivima maasees, viikusetõn peal maan, juba siduma maine, et et aga liselt kaivantama, ja sida värtuslikko, mult me teilliselt maasest väillada maan. kus kõiname kaivantusid on üle maa ja ongi kõinima. ongi kõinima ja puas kõinima teema. väga päävagohana, väga päävagohana, et seda me siis võtsimilise, ja vaatame missa maakab. Kuna meneud ei ole osa, et kuudata on pitanud mene, ja tõe küsimus teile vastu, et tõotame sin kui ja natukene peale, siis ürittame vana võlga natukes sinna, kui siduma aakad, tõttel nalustu võek saarakest, et kirdud küsitamid ägis ovid, siis aadress on innes teerimis jutu, et svetpank punkte ei, aga kakame siinbrega vihta, timme ja sin tükkaeguma vastust, ootanud, et me ei vastustis, et toome aakse kohtaan küsimus, et tõestitam väga põlju aakse, no koollab pole tunnud ja, et emrede tunnupetam, mutama taaselt jõvväänogu üle kohtsud, talab pole nagu myütud, esis küsipke, et nohed me kuudema asis jälgip ka eridama, suhtarve siis tais hana kuaru, et nohud oimud et aakse tunnup, nohud ootanvala, et miks turge ostata ja nohpisipet, miss meegasis, nekut eegsim ja varvaksime, nohtanavatsinatukene, noh teiste tehnu ruokeverma tega tõestitannu ootam, esimutu oli kohese meedise, jutu meeltä peippalikohtan ja, et nahatame meedis, mõsid nädal takas vii natu kõrohke mõga saattissele peippal jütu, ja põemest taad oli koko ei kõikus onutu, et nahatame üneksma põnime, minkid et kesel neuginni ja, et ka peippal on on võga allanakun myütud on ja, tundupet keegit ja midagi rohkem, mitame ei tea tehnise, mine on jäa julgeks 18. meedis või pomaarumust ja agata on jõtauksikkelginau kiinitus, et nohturk kaartab mulle tundupet täkkitasele sa ei võitu jõuksesunna kuhuhajend. Ja, atopega ilmsed turgatab kasveine, et kui sa vaatata, atopega seils reväneusid siis netkül kasad, aga kui sa täbst vaatata. Kas kii teme? Kasve aeglustuben ja sellist trendi turgis ei lüldsä. Ja te on sellale on aaksene, kui ära meütud kaate. Sell nagu see kasvu hoog koga raugep, kui nii kui nii, kui niks näegu sell ei ole aina, kui minkisukust suuremat muutattust, et minkil et käll kas kast tulab see luus juhts, minkisukun uedarangud siis juustoote on juustoote, ja siis üpsä jõngsel käi ja nüa lusk taastud aga. Ahtu, kui tasu vootatuvad maru on jäesal minkis. Esis kaita, kui siv väga ja küsimus, et kui näegal, kui näetanud et no, pitmed aaksetõön jõsimed ja satades kordades kas on alattas amas on ütteste epittest ja kuhu üttestöön ja et alati on sellise, et et tevedet kuhu sipevade tulemas, et kui tas siis aru saata, et kes on tuleviku, tuleviku sellise, et väga suure kasua kettavad, et jääkui jõtle me onestu pihto saata, mõne sellise kait, et kui sa asin jõba kaks koordanud kalsanud, et kasis pijak sa rahavelle, võttu on või kudas sinameelisteeksa. Aj, et saa küsitad, kui tas siis leitane et raket. Uhtäppritene. Mellem, esin üritanud, et suurpeedari üritab on jõleiton. Eks eegsab ält jälkem on trenda, et üldiselt, se põrää tekkip siis, kui ettevud tulla pellaminki inovatiilise uel aandus aga, et teksa, mitab olla onot, sellu ei pollaka teisisell, et põrda mõmenta, kus teavitapa oluliselt, mõite kasumi või, või myüki tulu ta kasustan. Mõtüksis pijaks väga estin, kui suud ma homa, et milline, et sa kasu perse tiivon, et kui ternu mõikine uustehal ogea investorja on raskeisi karusata. Misse perse tiivna konden ja? Ja, saa ütle mõikse tulab kui koga mosa aga. Samma mõite, oli, et misse on suusten on ogea, et ke ei jäipalt, et en vitalt oli uusa, mängi Maxwell Kiippan ja mosa oli, sõlisukä, põrda lina synmusoinnon, koha võbala turksellast nii väga aruisa anud. Samma sa mininku iljämtuli ja väljääne, et se oli tajas tuustehal ogea. Ja, kui sa ei tarovat sa, et siipiti tõttam Maxwell Kiippi täga. Mis on üli plafatus ohtlik nagu turkudel. Siis ilmselt totsadlist tulab nagu kokku vii. Samma mõotis oli taast, et aga sii minna nähtak sääplega, kui tuli esimine aipood nähtaksnal. noot sii on ilen ää, prõiking mingi totainja, et meda pola maarmas kuna kolnud. Meingingi sellis et synmuseed, kus ja otsid ja hindat, et see see see see see see see see see see see see see see see meinkin sellis et synmused, kas ja otsid ja hindat, et see see see see see see see see see see see see see see see see ja vaks on kukkulut, pärist välju dippudest ja nohtaja ütlepsis muntamad talne, et tõpujel tudub nagu soot, anal ühtikud inasi et soot sad, ja nagu ikka, et midine poten seal on, missme nagu arame, natuk vaatsin. Eripuolest kirel bilguruiseg raskeud võin natu kui poten seal se nagu on nagu onnaga, reedteva, et kukus natuked ikki seta, et nagu, et siin nagu uus jaksetan kui, et teks ja suppi nagu lahentatakse. Ja mulle on endel kese rada rill on nohtsüks ei boomikain, et nähsukää eikon merts platform, kus kus koopelt erin, et totate aga teesti kui vaadata näga ettevõttavälde vaatid vaadata, nüel ta myüki kasvu, no se on ikka väga väga märkimis värne, et te ma arad selle ettevõttavälde on tohtud poten jaale, et mõjogi ütlemese. - Iskont se tootlus tulepäe volatidusügeine? Aga märäeksi, et kas kanaatat seura teidjust väljaan ja? Just, just, et aga üldiselt, mütlekset turuule meeldipäe, kui on äestigirää, nüel ta myüki tuluute kasvajna. Et te ma on siis onnaga. - Ja te mõl on res olvil onnaga, oi ja silma peal, ja ma arvane, kui kui se aaksa suudab liikkuda üle 10-tollarisis, siis teõba sattupsiõk instituud, sõnals, et investarid te huvijäropiid, et siis üpäe nüel ta suureme lentalla salkuusata. Okei, märtsis külsipkirutta pika lõttu, kanaa podcasti meetaname vastu, ja noh, kunata on kainseest mee podcasti neuvulanud, teapet spesiksipo on tulemõsnoh meediseis, et on reekin on tehhostaaridnoesal osaalõsõnjõ. Aga siis märtid on silma ja kuskid, et kuugliluvu jahrapeti peas kaasel osaalõsolema, ma ei tied on küsimus on kasis on, ja kusis noegu aruusa, et midistel, kussist infot meedist saad pörsilt, et kelleenne et osaalõsud onne, et kas see on kuskin noegavallikinfama. Jähudelma spesiks on üsiemani on joa era ettevata, et tegaasel joolaegi kõikki, aksonäravallikul kuskel välja doodudõnjõ, et onne, kui minge erine, et rahastust käikus läkkipseda aga pisinago välja, nii nekose ekos taril sin läkkis välja, et kui mea proszana osaalõs, et siis noh viimaste annate järgis, elon maskil neiteks on spesiks, nila kõime kahe, proszendilene osaalõsud. No väri suud. Pärik suud ja suuromaanikki, ja ka sellatiköks tuleb välja, kui kugeltatajna, et siis ka kukli lental väidata, nii kõis üga 76 proszendilene osaalõs, et eeg seks neid osaalõs, et mutu, et sell koku aksel, toime, et erine, et rahakal samasi ringi, et erine, et fondit on sell see, et eegas eta sju kestregisterit joola, kus sa tapsad näemil. Ajikest küsima, et ta saa jõibil annapsul, mitagi? Siis jaak, ka saate, et on nuba kuulanud, seda mitte aasta, diganata, et pihaate jäälõe väga raske oottamine, et saad, et te onud aga küsib, siis rahaturovoindide kohtad, kunasin ja surpe etter on kaan, vahepel oidud, kui minkid toolari aksed, on mõinud, on usa lõhääse stresserisnagooidud, ja ta siis küsib, et ka sellas aaksimiseegitad, siis voindis sõnja, kud aasid toim, mõnago mõi mainisin senine, olla yhää aasta pikkusetus saa, validuse vanakedad on sell seeis. Se toimip nimoate, et ta maaksa põimalist kakskoa taastas, kogu nõud intesivelle, ja siis on siis konta võlagerimise, hakka vuhesti intesis kogu maa, ja siis kuku bellenil ja väljemaksud intesiv vera. Et mei selle verast olem oinud, kunasel ja jõogsad intes, et onud kui päris jäätonud, nüüd võb laakkoa talla, punatukat olema. Samaksud asiatane roopas kolemõsaka, ma se on barveavad aga esi vaatsin, siis, et nohtootus, et pikää näevad sinna olla kaheprodsindis, ja lühäku ma kajeksega inti, ja esel tulevad siis noh kuluud kaanatuke mängu, et on eb, kus kautuse osta, et jaldustasud, et nohtuntuvet se roopavari, et tena ei ole väga atraktivne, aga usaama tolaris on noh keimaar. Ja, et lämää, ta nikkagist pinaan sinnsrumet, teda inastataksa, nüelta aga. - Osta nagu aaks, et et jostain, ja kui se on maksatsan, et eks yhautsab, et 0,44 teraa, mõimisel 0,44 teraa. Saasta, alust asim on vaatsin on 0,1, sanat, onat, minkin 0,44 aasta seraa ja sel nagu teema. Saata, sellu kahtaprodsind? - Ja, et sagel ja nagu teppoon, oko pareng, kus ja kulut maavad, et eriti kuma roopas traekeema. Just, et teppoon lihtsamus on bolan, ja siis sõveillemaks, mis kuluusid, et ütlemme, et lyhyallist. - No nagu meid on mee pankosan roha koku ja sellaisanimien, et sa saal, et olad tevelle, võttan tunduk tana pareeman. Siis Mirko on väga estikiru, te ootab kämeid vastust ja temaale, ja ma arva nagu kuka paalju, tellä investor ütlele tehe, pikkakimure, et sa toon laharanja, ja siis no meime saate küllna, kui meedisega nägemusi püütsime kuvaatani, on ütleme edis meedis positiise vaatapult, kusimus on, siis, et misnetsis on, mis lähe aastat, et kõige enaammeksista tolari, kursinegu mõjutata, kasne toon, kui intisemad, elarab uute ja keopalitika. No, Marvanne, et Mirko on kõikne, et viu vaerad apanutaniot, et kõik mõjutavatki, et keeg enaamult on topt, ena sa keopalitikab lus ütleme, siis raha intani, et mida siis hakkab kespanga uus, no kui juhtekeema. Aga ta siis küsip kaat, kui me nüüd teame, tolar on suorvalde enää, on saate, et kudasis roopain viesturbijaks on, kui käittuma, et kasis nagu portiivärgi rohkem, nagu ajuttamad, kui hiema on ja oli nagu õesakestnä, ja et kasne valuta risk on piken lyheale, mõra või pikaalis, et nohpõiks nagu vedaasiminna, ja mis nagu paasin, aadon võiks nagu olla, et teks nagu vaatat, et lähabad terinmas sunas aga tulehten koolaatele meeldeges, no minas turkutee ole aga kauanakolnud siis mina mene tõnga aegu, kui syuheora, et sa 1,6 toollaritõn ja no tana me reegimis el 1,8 teistinatukene peale, no seles mõttes, et ma jõtse imestaks, kui tõsne 1,3 jõtal ähelt, no sealt etasin võib mene atukene või gerulisem, aga noh kindas tiimaervan meedist on mõga nõuset seen, kui on paa nõutemin, nõkui hea, et no me nähame siis kaan tine aavja üsjo esnud on ja noid esketnud, kui siele verast, kui me näemmet rootsi groonjupo päriskenastiteusud, aga nütonakant ka nõra groon tõusma ja noonogroon on võerohkempotnes jaali, et ma asin meedise kaa vastatte aga minu vastus on, et ka opa on ajutemne tanaan vakamoistikem. Ja teesti, et vaadatess Trumpen ja liigutus, et ta äegsad tollarila elmest äesti mõivõikakist, et ne et riskid nägoa usalta, mutus suhta senult kasoa, et se, et se võib tändata ne on tollari nõrkust, samas mõutlaks, et ka Euroopas, et Eurooviks, kui ta kesti tukävallaga. Eks ei meediel Euroopal, kui te Euroopal, et Euroon liiga tukävõin. Me laamil on omat, oma nõrkust, et kesis rohkem nõrgääman, et elmest tabsela vahel, nagu valima, et teest, et ja lisakse usa, nagu se rahapolitik ka ka, et see elmest nõrgastab siin. Kui te ole, et usas sen, kui nisteerin, et tõrno mõikit, me mõimade on kotsusten, kui palju ta, et usas nagu oida, ka no on tollarit kõikmohamõi, ja madame see kõib mõistikmõt, et kultu olev, et tollar jäilööne kui pärgalt pärgalt kaanid. Ja, et ütle mõe arost lisat sellega, et usa, on ütle mõe usa tehnoloog ja sektoril ja pola maimas vastastanja. Nii bia jola. Nii bia jola, et parat matult usa onnää nagu liiter, ja isägi kui tollar ja on nõrg, ja usa reikon nõrg, et siis neid ettevat, et kes teinivan, nagu meilähtult rahaine on, et parah konna usa tehnoloogasektoris, et et plid kukle, et kukli et metad on ja et tein mida, et se on jola alternatiivä, ja parat matult on tegelikult yks kõikmid aso ostaa, et minkid indaks te tefi, se on ola etkinendas ettevat, et see, et see on se realsustana. Meie pikkainne kuulaja ja väga et küsimus ja sitte on et raha küpsis, on ka meile kerjohtanot, küsipnuku Trumpi tegäuse kohta, et kutas meid on kui indame, nagu maaimus on tõistesest suuremat, kriisid, kui kolme kõnendate, et see ets on kõnendate, kui kaks tuot 200, et kui palju uolema see, jus mene, kui tõname oleme, et no neid jälle päris võraldavad, et aisealt aga oleks me ei aru tõrõu, et kui kuulata, no ma teensis kuski tootsa lahhti, et tõmme tana me ei ole kriisis, kui tagi rähkita ei saa, ja pikei mõn meil ei ole puumitikal võudan ja, pikei mõn, võrseet, kasi kasi puumno, kui hele etke lähe, kui kriisik, et no siin on, mõdi kuhumärkit natu kõnendate, jus toolema, tana uselad, et hampiin kui määramatuse ja vakturilan ja noh, teisealt põot palju on rähkittud, noh neidest uuntame taasetest vähtud, es meelam ka räkkinton, et me on tipptase meil varad innat, ja teisealt põltoon, kui opelitine ristne, kui nii suurean ja, et ma otseset ühekin ei te synmusega niid võb la võraldavad, oska on jõudnud. Võb on aattukjub, kõhelt on kaheks on täga, et amme amerikus on, et hea raasikud on võlad kassonud võlad kassonud. Tühelt etkel, kus ja pika tüle ei jõunu kõil aate, siis tõhvõn nagu maksma, päris palju on ja aga lisat, tõhelt teda on mis teves saalis on teissugusaks on samman aajanja. Se tehte ei hibiti nagu, kõikagi väga palju taasjad tüüe efekti isemaks on ja aga maidjää mis meelis sinarud. Ja, marad sellasud on sull ikus, et meis aikõkist tänast olubord. Jolle ei ole, et jõkudegi kriisi sun. Päris kriisi täga. Se ei ole. Sellis et inim tekelis et kriisit kovidit ja toilid, sõtain ja mis tegelikult ei ole kasutud nagu maaantus kasvukudega rikuda. Miten katki tehait, et maaantus, et oon nagu taastunud tästi kiiresti kasvun nagu tagasid olnud, et mis viskapki kogoaks ülidullan sa tramplissalt, ja üple sukkä trampi kauset eore ja või sukkä straateega. Et millega tõheltal lööpegi palju toa lajale ja siis. Saarvaate, et saarate, kui kõikede oon võilt näinutakast ja suudab ikkegine küllatata. Ja, et suudab üllatata täjelikus ja katustekitata. Seine mõedlesest malen enku kõi, jõmme sõlega neusaga mõl kohti tundupet saan rohkemisikipokkede mäng. Ja kes kes esimme saana piluhtavajad. Täb saata ja, et tundupet teiset riigit nagu silmikin noijavatkin. Ja, et jõmme silmikin, et trampavatab kui li silma sissäine. Et ta aga teisäk üle vältkinastis et tekitam turkutell investoritale võimaluis ja, et kui sa suuta, et en teemo, et soon isävau soida ja hoitaga mingis kus kapitali, kaksjuks varuks on ja võikel äl näku eksitte teha ja alpul takas ja, et siis sialt raha tulabki ja võib olen suurespildis ja pafet ütleb, et ta tundupet genistam Amerika ikkogist, et ma arvan, et et on Amerika vastu suurespildis ja olen mõtät panustada. Et et on kaa pafet ja töööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööö. Et et ütleb, et trampil on number yks eismärk on ikkogist usha riigikotanikä, Finansiturvalisius ja aksadurkotakasvaineltä ei saalasta ushaa pensanäritas, 4-0-1K-se pensanie kontab põhjaina, et et sen number yks eismärkikogist, et aksadurud tema valitsumno se ajal läfarne külas. Paar küsimust on verma, et jäkassa meedin isegirud, et sita meedis on meegirud, et ja tema alant silma jäänud momentum meedeg fiit, et et et elima tikkärit on sin kaat küsib, et kas ta, et te mõnud meedud, et fied toarportud lisata, või polenad me eoks liiga raketit. Se nii ole meedis on jõimeedinud osta nokeralt, et tevud tevud tevud tevud. Ja, et on kõikene koos totata. Ja, et momentum meed tev ostat siis hajutat momentum mera, ja siis jõlagi momentum meedud taaksikärista, yksi kaksatast, et on momentumid leida, et sellitekijad needra ketidikärist. Indekud kaagi, indelest ei tänameges on mees aatetsin genasti tänanoot ja meedäname indekud kaaga, et tala meega asjale küsimus kaat, kui taas peaks, tanaases ka jõopeliti solukoras, siis investorkäittumat kas peaks aram yüma kõik, usaas kõni ja või roopa võib ole väeljääraud kaidse tööstus, ja võib olega valt jaakset, ja istumus on aotsees mõttes suora haunikot sas ja kullas, et järjest raskem tundubem Trumpi vastu kaidsta. Ja, väga, aga me on võihad mõttad mõttäks, et tästi ütlemää pige mõtle niipid, et puilli turul on kompaks roinita ülas mõi ta murad siinõin ja et niine, kui mõlamest on kolmaastat järjest teinud, et luomulikult meelan sinne, ütlemää järmisest kolmaastat, mill Trump on võllani on pukis, et meel kindlasti tekipääsi juksi lyhäälisi kui raksoona, ma ei välist, et sell järmisest kolmaasto jaoksaluma näemää. Vähemalt kahtasju köst vijätest protsendilist korreksooni, usauksa turkudel täest vabaltoine, et kui sa, kui sa suudad nii älta hoita, istud kettäpääloita ja hoita näntää korreksoonita. Sõonite rahasi ja siis näko rünata, et siis tekean, et hea, et enemis kohad. Ilimsit, et on pettä, enge instre Amerika, jõlims pala, pala mõtat nagu pikke maamija ja niipesimistlik. Ja, nagat mõttet, mõttet tekiivad on ja siis mõtet täkkin kuskin hatukinikab on reski, et ei siipid jelleegi. Maid võnd tana ei olega paha, omata portvões hatukun ja sularaha. Mit on sularaha, et mõlik vitsustis on ja et eeg auksjuuks on, et aga nüüd kõik mahame ja maid on jollemustik. Maid on jollemustik. Ja, et olen Lisaks tuleb ikkövist arvastad, aga selleg, et ma olen mea neljantal tõusuaastal riski dongina, kui mõt, kui ma elime esimsel tõusuaastal. Et, et nii kui võplad turutljahu, et volatilisemaks siis testi on nagud kõib võtta laualt, et se tonikes ei ära nägut asku sepan, et et mitte seda volatilis, et mitte sellega nägu kaasas, et viimale küsimus hainti. Kes on maad, et jäänmeile vaadem ka kerudud, järate väga aselikki küsimus ja küsinud siis te tauvitab, et mispõhustele on viimastel näad alatel. Täris palju tõus on testenjo eti propati võint, et kas on siis inestorit on avastad, et seda on alainna tud ind. Mit on võu ka jaat, et viidendi pesetiv, või on siis mingit, mõut või usöd veel. Kes oli eile, ennöstotomalse koneenid siis sütlemäärarakas ääkisest välheesti, et ei mis te laastat, et etu bens oli võintid valmistüud, et mõe pencil on võirmiksis poheemet, et on jõmultusteks ja siis mysid. Suin seidus, et tundu võib võib lesis näkud, et suuremast mysid on nagu otsasanud. Tegeemist, kui märääkin me ei ointid propati võintid, kaks liik võitsus ja näad sõlgega pareem, et kus on nagu sest mysid suuru, et tõname ei tule. Tud ja paar positi se tõudist plus, mis on alate olulne ettevud te tulemustatani. Näet on jõu bäris jaat onud, et kus on nagu ühe võintid, et et 70 % ilti ja ei ointid, et aga või ei kui jõnmeen. Siin ei tunky mõeran, et põius, et et investorite is ja taavastanud, et ei nii kiitsus pole kõige pareen ja in kerkipet. Aga nohtle me taud kauple vändis ja talla varad ja bovast vähtus, kui märääke me propati võintis tõnjut. En maar on sengi sa vastus, et ma usuune meedis, et sa neustud selle. Ja, ja absoludselud. Aga, tõname ei nüüd üle tunni, et tõname on et otsad kokku. Ja teega olid siis tarmada niös ja meedis maasik, meedaname ja kulmisi nii sii süpa järmis on neelad. Kulmisi ne. Juhu! Kule sija lüppud asti võensul öelda, et finanssteenus pakku soet pankais tutud tingi mustega ja peanõum. Esitatud teave on informat pine, tegemist ei ole investerimis sovittusega, ega kutsega ostavid mõi ja värpavari. Videha mõi tehingu, teave ei mitte tegevuse kohta tukinab lende finans saaroonatelle ja muudel avallikell elikertale. Kul aga mõsere ei mitte enski teesma. Ei teadud mõi, nagu ei ole. Meid kaus. Meid kaus. Meid kaus. Aga mõi. Neid. Go.