2.8 Easter - munadepühad

Terevallit eestigi eliga, tasku häelinkukuulajat ja iloseid pühiteile. Praeku on munatebühad, või lihavatet, või ülestusnis pühad, millest maateile natuke rägin. Eestigi eles on hea ütlus, et hea lapsel mitte onime, ja nii ka munatebühadega ruhepedsindile praeku, et kolm erinevat nimätust sellelle võhalle. Mis on üsna asjunonymuset, me et kõik tähendavat tegekult sama päeva, sama periouti, aga viipolla on tunnuud erinevatest kohtotest. Näiteegs on kristlikud, ja perimuseet, kusse tunnuud on usklikus mõttes, või või võna tradition on tiisitti. Notuke siis räegime sellest kusne tunnuud on, miks meneid nii nimettame, ja mis on tradit suoniline sellell päeval teha. Niisis, munatebühad või siis üles tõususus, mis pühad lihavat tebühad. Neetbühad on sanud alguseek kristlusest, ja on liikuvat pühad. Ehksis ikala astal onnat teisel kuubäeval. Näese on siutud kevadise põri päevaga. Mis on põri päe, et astas on neli põri päeva, enaamasti on 20 ja 23. võhame, kus, märtsis, jūnis, septemberis ja tetsemberis. Näiteks sufiine püri päev on 20, vii 20. ei siis mis ei jūnil. Ja natuke pärastata, kui on kui kege, kui ke, pikkem, valkem päev. Siis me tähistame jani päeva, 24 jūnil. Se on siis näitee püri päevast, mytüki toilivine püri päev. On siis, kui on meil kige lühempäev. Enaamasti jellekohaikõmne teiselvi sellias kandis, et enaamasti on. Ja siis lõpukseks tule pikkemo on koppast välja, ja päevaat lähevat osapisi jälle pikkemoks. Aga on takasi lihaavatata jūrte. Lihaavatata pühad on mittu erinevat tähtsad päeva. Kui kepelot on meil vaiknä nädal, vui suur nädal urpe päevaga. Miss on deesititun tut ka kui palmi puutepüha. Se palmi puutepüha tulenep pike mjallekisis krislikust taustast, missis, kui ma ikast mälättan siis pandi palmi lehet. Jeesus, ette kui taa kindissel, me etsada voetinimotivostu. Aga urpe päev viittab siis sellelle, et tuuakse paju urbasid või katistee puuteoksi, mille on urvad toitikoju. Eht üks kõik, miss puuoksate kälikult, miss hakkavat ühtsema, et tulevad lehet välja ja nänõi äjät välja. Siis neid velti ja toitikoju pandi vaasi. Urpe päevise on alati piha päeval ja nätaal haega enne lihavõtte püki. Ja iteesis, miksnat koju tuuti, on selles, et osa luutusest onnab ka meilev siis inimestele elu juutu. Urvad hakkavat kasvama, sympoli serivad elu kasvu, etasimine kut järgminne elu tükkel, ja et mesaamä siis nendeel taimeteel et elu juutu ka ennele me jakame, et on enne kõa. Urpe päevat onga esimine päev vaikses nätallas, võisis urpe päevaka algab vaik nätall selle esimine päeval. Seetähestab kõnjeltavimast paasun nätallat, et kui siis enne lihavõtte püki, et onnimisel peettaksi 40 päeva paastu, siis urpe päev on viimase nätallas täistus sellesufte, et hypavarsi saa paast läbi. Vaikse nätallas, viipulan nime puulle siis, mõttelda harvatta on tõab huolles, et myraarikad töüt on gelatud pitioleman pikämsine tasa ja vaikne, ja tekemma vaikseid töit kui ültse. Heethe selle verastiska se, sona otse esmõttes vaikne nätall. Järg minä, viipulan selline suuremid ähtsam päev on suur 4 päev, mita vanastip eti väga sopivaks, ika sukusteks, maakilisteks, toimin kuteks. Ma rohkem sellest ei räegi, ega päepanen mytikki äraakirja allaga, yhäilinki kõikikid haab rohkem sellest ei taas ilukäe ta. Teesitti on suur 4 päev tuntud ka vaikse 4 päevana, ja lihe sama vaikne, mis tuleb sinjärjest, ikka päevaga läpisis. Sellell päeval reedis juutas jeesuse ja seeisis viis, jeesuse vankistuse. Sellell päeval on kombekspallju koristata, puhasata ja aga sauna askeige, sest arvati et niisab sellest vanast ja halvas lahhti, et siis halvas samas mõttes nokoon se reitminä, mis juutas jeesusele teki. Pärast suurt 4 päeva järgne eb sellelle, eesi suur reedee. Ja se ei suur reedee on see päev kui kristus löydi risti. Ja yle yltse on vaikse nädalal yisna leina ne meile olu, sest mõtüki leina takse kristuskes nüüdibal ristiis on. Näiteks suure reedel ka kirikukellad ei löe, sellell päeval pituside ei peetta, näiteks kirikus laulatata ei saa ja aga töüt ei tehta. Suur reedee on vispailütes reikitöes reigi piha ja nii ka eestis eeg siis suurel reedel töö tekeema heipia, et se on reigi piha ja enamasti tõltsis vava päev kui just ei ole etis pidi jänta kukkulle pe tehtud. Pärast suurt reedet on vaikne laupäev ja se ei on peamine päev siis pihaateks etta valmistuste tekeemiseks. Mõtüki on seega on leina päev, vii vähemot oli leina päev, siis tiesus oli hauas ja siis vastval sellelle tehtipailües üi ja viiten et sinna näiteks kuhupime piirukka et kuhupime korpe ja sell päeval verviti kamune. Ja siis ongel pukus käesse piha päe, et lihaavõtted millal paast on lõpukus läpi saanud ja viibjälle lihaasõjia sellesistu läpi seini mähtus et lihaavõtte pihaad. Aga miksmese taka muna töpi haateks nimettame et on üsnada piktrakid sion et lihaavõtted el vervitakse mune. Ma uhurisin se ta natuke tuntup et see tuleb hopiste isest kompestegelikult. Nimelt paindi vanasti külvi päeval kolla aseks vervittut muna villea teraate hulka või hopispöllule mulla asisse. Selle jaaks et vilikasvaks nii sema iluus ja kolla ne muna on. Muna ise on mõtüki ka ue eluusympol, sest munast kasvab tipu. Ja just nii on galoutusega mis talvel, eh, papandust mis kevaltel talvel näest ärkab ja jälle rohäliseks hakkab minema. Ja aegatajogsul siis netkaks piha oma võel, yhildu siit võisis kantusid üle ühelt ei sere. Ja nüüd ongi pohimmitte, et muna te pihaat sinon ümne liha võttepiha tega. Tänapäeval on mul tunne et rõhk mula te päeval on pikemmentel sokkola timuna teel, miss on leinud aastatega aina suuremaks. Veelga oks kementa asatakasi minu meileest oli neid tekiskinteri sokkola timuna visarnaise, teise vähem tunnud prenti sokkola timuna saamine väga oki sopillik muna te päevalks ees jussale ma jõusemud, siis et mida agi teis see elikinkki teneid tekse. Ajaja nüüd on, et minki ikki meikorda suuremat, kui tavaiset kanamuna suuru sekä asokola timuna ets, ja siis seda suure asokola timuna sees on veel teen asokola ets. Se oli näveike sokkola etsis. Nago tavaiseltikegi kinkitti, neid päris kanamuna, miss oli et väärvittud, siis üks teiselle ja saamutia. Kutas niid väärvitti, seda tehti dihti siis kiitte, es näiteks koos minkite taimetega, misa ensid väärvi, näiteks siipuula korteega vissamblega, vii muse ära sekan, vii ma ise väelettan kaa et olikis et väärvit, mis painit sinnan vettä ja paik muna tsinnasis, ja siis natsaid sõil väärvi sinnan kuurep ja ole. Hiilja mõtuki, näelita päris väärvitega ka, mita või lakiga, mita sa said, siis äik käsitleta ja väärvita ikka asuku seid mustreite ja mõidesusinna biahalle, mida ikka nässas oovisid. selline üsnan turepereegeskin tekevus ja perastant väärvi misht on mytüki paljumänke, mitan nende kasab teha. Mitama ise pikän mällätan ja minu meles kike tuntum. On nende koksimin esis monauta koksimin sämänk. Selle auks, võttavad kaksi nimest, siis oma üheuma monautestet, võttavad ühe mona indal kätte. Ja siis löit, se ta teise vastu. Ja ees märk on siis liida kige tukäevam mona, nende monauta hulgaast. Et kelle mona hiät tervekselle koksimisega, siis on järkul tukäevam. Ja selle vastu panaksi provile, ka järgminä mona. Ja nii jätkataksekin siis see, et see terve mona jelle ei koksedakse ühe ue mona vastu, mis see järgminä, selle vastu on häepjärgminä. Ja nii saadaksekin siis tealtem missan sikki tukäevam mona. Aga kui taas, et on mona koksida, et see alveipkastrat teige olla, mis mona osaaka, se soovit see taateise vastu lyia. Kas on se puhjaga, viise ja otzaga, vi hoppis küljega. Et see al on ka kindelesti mingistrat teige, et mita arendata. Ja mõtüki net prakunenud mona, siis võib rahomeili, et et see, ja ta rohkem prakuliseks koksida homa päi lau vastu, ja niedasi. Ja see järgnaot särakoorda ja ära syija. Ja vihma sena on jänäeset, miss on samuutipailyu lihavetetega siontuvat. Jänäesit on et harmsat loomat, mita lihavetetelti, kõitletakse, just nende valge kasukkaka, kui kõikieks nad tegekud loudu, se on nikasukuste värvitega ja valge on pikämehis, se talule kasukkoseks ole. Ja nevalt tuvat siis munee. Jänäesit paljõnnevalt võigad ja kiiresti ja tichti, ehk net poegi, võigad väga sakäli, toovat palju uusi väikesi jänku pojukesi ilmale. Ja nii, natsimpolis hirivad samuutisise elu jätku, hue elu algemist, on väga produktivset esenotseesmötes. Ja pootides võib samuutipahti leita jänku dematiilisi, viti näit kevalt piha teajan. Näiteks väikese kärvasid, kulla, sid tipuusid, mitasi suipanna niteks kardi bialle, eilimida, viilid selt ja munata jõu kosekelle lekii handa. Vot, siis siis teile väikä ülevoote, vii juusna pohjallikülevoote, elihavate piha teest sella ajaloust ja kõida selleda eesti ista heistatakse. Ja amma panen, ikka ärageda lõppunatukveel huvitäiklingke ja sena sellettusi nendele, ke suovivad rohkem sellest lukäida. Miss on siis saataval, kui ka minu hiigau kuiisettele, toetettele, kofi, meibilhel, miss on samuttiin, kirjalluses, elinkina saataval, nii et ja lootane, et se soviptiile, et se aittab teid. Ja natukere klavmika on, et on tulemasi esimile en kruppigene minu toetettele, kui sa sovid sellest osavõttä ja tiisi inimesike sopivad eesti kelt, neid kuhatta, et ma ei siis teid harjutata, siis minää jellegi mõu kofi lehelle, siat lead informatioonisellest ja kui hakkajakujuseks toetta, ja on surfiimalik huvui üläsind, et selle pitaukenavastu, mida olsat oimup ja sejärrel siis organis herin ja saata on linki nendele, ke suovivad. Niet aittima tiile, et te heid kevatpühi ja lootetvesti, kula me näemme orsti. [mõu kõi]