#266 Laur Järv ja Jaak Kikas "Einsteini mõtteeksperimendid"

[Mõsid] Tervevast, oleme üle tykkime isegid ämis hajaast. Täällä tartu kukuraid, jo tartus tuutus, alvastamast änsadee, juhted väestlusrinki. Meil siin on proi ku 20-70 vp. Kel kolmet kukuraid, joo, nad kolm liikkumismaselast, liikkumis, järgile on 20-70 vp. ja tõu, kukuraid, järgile, et täist vastu, väestlusrissa on olauvasi, et jõtjubiga on. Aga, ühte, ase jõurte, kui ikka on suurhe on meed, ja liikta ta kohta saat teguljel, ja tõe tulemast ja kikas. Terve. Terve, toramas laud järgile. Terve. Lõgile tege meisin rehnutti, en jaukass oli siis 10 kordu kaisime kukkova. Seenud see 10. Seenud see 10. Lauri laatsme et vies, et mulemmat tenekat, külaliset ja kasotan kui alku suvemollastanata, et sellä ajaest, mistä olet eraltamat sin. Minu ja rajde kuulajat, et arimiseks, et suur suureta kõe putkoha. Kui taas silu sestikel nüüdlus on, et nautinkoli ka meie poolne. Santoista. Siu koneestikel näveljendot ajutekkin senkel viimaltel konakudelastal. Et. Et tanaam me et siis toonud kogkuus, siu kone, et mõist see, et kui kultlusuimem, paidin tõüb, sahted übealgireks kultlusuimem, ta ei ole ikked ära. Et tanaasel saadele minu jaaksuib olla veelsuuren praktiline värtus, kui kesmist onge et ma ei meid sin. Siin juupu pareid ünibörasi, ja vabasakad eemäsile. Samalt eema luankon ja et on viimane võimalessin, tärsket informatsioini, millega suures planisamul kus turbaikasaka. Tano võimalessin senel deema tele võlenenne entä ülesastumist räkkida. Ja, ja noit esin siis vahedlu puhiusu, ei teuke sellell saattele, on siis tehendusud ei juhtite, kuuhed ühe kõn esimmenen unvermestulid tagaisi pea täpstataan tagaisisel laupävali ei meenadal. Ja, ja neemasis kuiutlusu veime ja võisikkan urkas. Aastus siis üles jaakikas, pealkiri, luopäalkiri, miss on kuiutlusu weime. Laurmilla asinab etasetsela luankumissa saatselmääjään meeldä. Soori iga, ka kiin. Jan vari lõpuborne, et kuuhedakasimbes. Ja, ja se oli ka, pealkiri oli ikka täst mõttä eksperi maintid. Mõttä eksperi maintid võisikas. Se oli pealkis, pealkis, võisikas äha ja lõpuks suubus asisis onne liikku koku, va ei tähendus liikku koku saatumis on ramesis. Kuiutlusu veime filosofiassa ja ja marma, et kõige pareme sellessä teema, siis üppata ongevassa selläga auto, et kuiutlusu viime ja mõttä eksperi maintid võisikas. Oluen, sõitakas, kui kiriutus, siis palunneks, et kui me teiritis vaatame, jõtlikvele, kustasis meid väljaga onapsadamme. Teatus liikku, sõsas, et jõtjagi ja kikas artikliste. Mis on kuiutlusu veime. Teatus liikku, kuiutlusu veime sped siihvilliseks vahindiksa, mõttä eksperi maintid, et on katsed, mit ei reinevat, et pakestalib ole võimalik praktikas korotata, mille analüis. Tuopakas elgelt väljes, et sõini kirelda va deori oikse, sõse või vastan teori, ekslikus ja tuntud näiteks on, siis ainstaini mõttä eksperi maint vabalt taik langavas liftist, et te ma straerida kiren tusega liikkumise ja koravitte, et sõini võilja eikfi valensust. Teine tuntud mõttä eksperi maint on valgulõikki, tega, mit ei jälkitakse korneile ronkikon kasas, et siis liikkumatult. Platvuormeid, et minu mõlse, et mõi eltoan, et sa mõi sama katsem, millest, et mõi mõttä eksperi maint millest, oli jõttu kaasis selles põi intervios Mark Vernaunikal, kus toud, et siis sõit, et ainstain kõutlase sellast, kõutlase sellast valgulõikki irusel, sõit varonki vakuenis, võimitagi sellist. Toipu lakaks, kis saad pihtad, missa, et selle konkreedse näitte, et selle konkreedse yksikun ei tevaral siis laiemalt selles edemasi siis selleminna. Aga mõkoelt, et näed on, et näedud näittit millest laur enam kios ka prääketa, et amma loainkus vist reekis kaanen, et mulle on, on niipoli, kui meelte ei sa ta vaatat, et siin ja tuipolla laurkommenterip. Ja, tendab se, runki ei te on, on olemas kestikelt, saamatud serie õldra tiivust juurjast, surkud üldaru saotavalt, aistani siis teksti tõlke. Ja, on minurust on sik erinev experimentselest palgu sega kaasa, lendamist. Ahterine. No, kutem ette, siitab runk, yks isikun rungi keskel, jõks isikun plat vormil. Ja siis tapavad rungi isiot sa ja tagavad sa välgulõgid. No, sellemud sa välgulõgid on väga ja lyhikene, kindel hetk, mitsi jõle ei võttab ikkalt aega. Jõnud on küsimus, kump, kump, siis runki ot sa ei välgul tapavmuse enne. Ja aistel ja nautab et, no sii kaasriisjale runki keskel, täbselt keskel siis paistab et se oli samhaegne. Nõed välgud tapavasi et, isiot sa tagavad sa samhaegsel. Aga seeegess on plat vormil, sellegaks tundupet ei, et se on vahes ei. Et kuna valga sel kulub ju levi miseks aega, siis et ei sanud toimuda samal hetkelt. Ja sellest anista nireltab et samhaegsus on suhteline. Et tyks vaatle ja teine vaatle ja, kuna tasuvad erine vaates rumi punktides, siis etket järjestusel onnava et erine vaitinan, kui et see ei ole samhaegne. Kaas on nii lauren, sin taustal on see eeltus, et valguse giirus erine vaates taustsystemides on ikkalt pole sama. Ja, aga valgusikagi liikub sellel etkel millen ta ei uuab, kun maagi vaatle, nii se on fikseerid. Aga siis et kui taas nad interpet eriväse valguseel, tule kua hetke algus punkti, et see on zonnerine. Et samhaegsus seltu taustsystemist on aisteni liuotasel ikkalt so oli yks veikki liikukkeliselt sellest ramattus. Aga mõtte eksperiment on siis se et tegelikult ei biaja väelksetajar ongi tapama et see taja et see taja. Et se on puhtalt mõtteline katse ja järeltus on siis väga syga va mõtteline. Amma põjaksnud võdikene intergeerita ja küsitate, mitasa laur sellest mõtte eksperimentistarvattimitaja juba vanas kreikas korraltati ja hille se ja kõinaka. Se oli jõga mõtte eksperimentist? - Absolu sõt ja. Ja sellest on reeneski vai liuhuita ei mõttede. Aga vägivu võtte võtte võtteline, et see jõtt senoleks, et võttamu korraks sellest on testüks esimesi teatoola vaidu. Ja et missad milläse esis seisnes ja missad välja, missad välja arrenes. Tasup koola, et tävalu malu võpul üle värskendata. No, et teata oleval tosi seesitõ et se on, et väitekõige valt, mita püütti sellemat eksperimentistarvast, et see, et see, et see jõu vakuna külpkonna le järele. Naat jõksööot samaltistansil mõlemat võitu, aga külpkonna laun esi alku minkisokun etuma annud. Ja nüüd on siis niimot, et sellel älkui ahilles kirst jostes. Jõuab külpkonna sellepositse on, et kust alkselt oli on külpkonna juba etasil niikunud. Nüüd peab siis ahilles tala järele jõud mõk selluue vahema katma, aga siis korotu pille se sama situatse on noi ja niilõpmatuse neasi, ja nähmest nii on ma aeroutlus, eeg ei ua me külpkonna le järele. Se on tõsi. Se on järele, et liikkumiste ei sella, kuna tekivat paradoxit. Se oli siis selline kuulkond. Siit olab se parminite ei sellega, et järgab ei sellega. Se on kui tegelikult olevan muutumat, liikkumiste ei sellega. Ja haatal tuleb sellest, sellega vennra vält. Kindest redis leiduselle mõtekspirimeindit austalga tarpeetges, et asi takasinite skindima või joksma vina näitama. Rjaas katsegat liikku min on muimalikkaga. Aga see ei nägu ei ole. Sellest saike see randrisse, sellest, me käa väärhan tama paradoxiivisellisem. Problemi ka mõtte jool. Aha, kehete. Sinon hul küsimus, et kas tee pikkust on muimalik jakaada lõpmatult. Mitte. No miss on kiirus. Viks elisid asiat. Milleni, mille ütleme arist oteles teatud mõttes lahenda seda, toisisse potensialusse mõistevi. Rumonikka potensialuset lõpmatult ja vata. Aga seline konkreitne, mõttematiiline lahendus tuleb übo laasel jõuttoni laidnid siga kui sakat, biirvärteses vähekima, sisse formuleerida. Funksiooni biirvärtesi ja näidat, et jõks võimalus on meil sun meerita, seda lõpmatult kev metri, mis progressioni. Kus ka üllatas, et mellat tuleb, mas on lõplik. Ma ei jäämmilla selleni jõutti. Ma arun sellikini jõuttoni ja läibid sellega. Se mõsait esimmes kord ütes sellest aruusele, prast, et tõest, et kõu ma sellest kilp konast ise mõiltä, siltkensis see lahenda problemi, ja raha sellelt asa, ni kus sell on tõib üstiseksal. Ja, no võttahem, ja võttis kakusken taastot aeg. Se jälvrijutõmile, sütu käibel. Ja, ja. Se on esi nüutne laibnid. Mõsit, kud ei teva teat, et dronkel, se võl 20. saantil, tõleptel teha, minkise, kusid lisadioorid, aga ma ei ole väga süveinenud sellest. Põimus, et ei tega. - Liser on siia aru tõs. Lõppmatulta, eikest suuruhtaja aruhtamise reglid, et on siis. Ja paljud, et taullest täist, et aga ahta on neludud kaat. Kõik füisikud teat, seda ka eikmat, matikud uskusid, et seni on. Ja, matikud võttis mõi, et jõki aega manel juhul, kui nii kaanad teatmesinijaud. Mati matikud uskusid ja füisikud. Ei, füisikud. Füisikud teat, seda matikud uskusid. Ja, mitadab sell. Konkereedselt, sõikäis küld äentab selle. Keppleri olehtuse kohta, tähemda, pelt kui das kerakkesikajke teheetamalt pakkita. Millen kohta keppleri oleva tohat 600 amida, ki antissele konkreedsel suurusemile see, teheetamine enamisa. Minki 74 % se on selline irajtse on aalar. Aga siis matemati, kutu liilmus, siis lõppukslõpp, var ja antisse. Selline arhtikkel eelreidseln seritud aiaakirja, alas 10. kondaastad takasivõipolla. Ja sellest etkest avat, siis matemati kaatiaavat, et te teheetamine ainab aega paktita. Tio reimi toistus. - Ja, teureimi toistus ja. Jaa. Hõud kutas siis, sütotasi kohe minna, etuvat, kukalt kratisema, et. Aha, tiförinds se ol. Tiförinds se olorultus. Aga tulemme takaisisis selle ainsteni, ainsteni ei näittä juurte. Sõõnse teine. Ütlemme. Minne on laheenendseljöle probleemile. Probleemile. Nukud teises mulle pakub se kuiutus, ei väelike, siis olen sellest nurgas kustot oli jutuksin selle. Samas läheesinterveerittüüte. Markvernooniga. Et et see teirinses veroon, et. Aga sinne räägipsis sellest, et engliisad traditionis on lua eristataaksa, ja örpotsis lua kõutles võime imagination. Ja deze Paulsis fansimissan siõki viljattu kõutlesmäng. Ja et engliisad traditionis pärine lua kõutlese imagination ja fantasia fanseeristus pleikist, tosi inkon tosi inkon taastat vanamot Samas-Helkulritselt. Kes se oli üks vähasak, et olen inteasekel on meenudus arusees. Kõigeb, et mõitüki mainiemat, nende kahe mõistavahelse tähendus piri te ei ole kivisse rajüttud. Kõududusid on oleva aissa tuumselse, et kui pelkfan taasi on suuras pahniis, võiliat te vaimõmment, siis luov kõutus määrab sellem, et on mõtse näeme kuleemme taiume. Sedal arustus käikul on üsta praktidise taka heredad. Alberad Einstein pitas kõutles võime vaga oluliseks, demarvata se oli seme ja kõikis huurapimme. Sõvama kuulsa, sõmõteks, kõutles Einstein, enn valkus kireid jusskõv vakunis said valab sena. Se esmaa piri kulna iivne kõutus, kõitus kõit, kui vistalõpukseladunmise, et valkus kiega saunui niverusõmis uurem. Et tästal see edab ei väldüte, et et edadad erilatõisust teori. Se on vaga näite, se on vaga näite, seda seda, et luov kõutus, olen keskane koht, mit ei ole kõnstis vaid, et teatus, et kui se on vana sparadigmast võiljä üttad murda. Et kass, se käis kotaid, et läpi nii mõdi võhjame, et se, millas nõt vernoonraegi, et se oli teissuunna. Experimen, kui se koha valku kau, said said maigastarovad. Ja, ja et missse olisi oli, se olisi, kui ta segeise, ja miss on sellä, eksperimen, teis oli siis kogama takau äre. Kass oli se pekes on varjoptusäsi. Ei, ei se on eridad, siisud tiisust jõureni vinnud. Aga mulle ei tule, et te taillid meelde. Pigevõime sin läkkid sellest, et mõdi eksperimen, et võibi kuute, et ette igaz, kui siit esju. Aga nohen desesti saa tuljata tasur, et et agi. Tema ei meelde eksperimen, et meelde eksperimen. Kui, et sinon ei se lauad on mustauk. Ma pannen käe vibollekindes käe mustauk, kui võttan asjad, kik misin asisse lang ünud totan velja, ja siis se mustauk obera. Mei suuta me see, ette kui tota, eeg sole. Maidegas ja vägse pingutuse ja aga. Aga omediki se on kuulub sellest rubrikki vibola sisse fänsi. Ja vähu saas nööldes oleks tuleks ja reelakse. Tegelikult, et oleks viisad suur mustauku käd siss ajada. Se on võiks, kagi sin maa masiga olla selline keha. Ja mõidõgisel kesiperastena on väljee tule. Ja eeg kasinasi se. Nii, et mitte igasukuuna kutu ei onma meile sellise eksperimendi rohli velja. Ja nüüd, ja mei vakmõttemad, misis teepseles kutu, siis tegelikult füisikaiselt uutinfotanma kutu. Et tene ütsse rungu näiteks see hal tuli, usmõte aga, mikse res musta saukustenis kässel. Ei tule tegelikult, mida kui kui kui me sellet, et te kuutata. Aga, oma et teegi taipäte. Ja okeki ja osga mida agi haruata jõlõgoata. Väga hots ei osga tään tapa. Kas selline mõte eksperimendi, kumutavõlse mõte eksperimendi te mõte. Viste kumutavse, seda pärast ne ei uut, teame töõtavajat mõttavsperimendi. Ja selline võipal võiti kiivas näite, misis sellemust aogu kataid. No ei sunnime etvel kahtlema palju, et seda mõte eksperimendi, et mis on genastit töõtta. Ja, et no, mina oma loa, engos karäksinneiteks selline püisikket jautos firossa färistmah. Eks teismin saantilõpul vaga, kõida sella propageris mõte eksperimendi, füisikas. Ja teema ei ole rõutas, et mõte eksperimendi, et ka keima, et tuttava tasse te kohta. Musta aog, kui me ei ole edus kuhanud, tian agu suuda mängud übolla. Mõt, ette kuutus, et te kuutata ja siis se kuutus ei pruga loosaltus färn. Pijame tegema sedist esetäse tega, mille, mis on meile tutavat, no se ronk välkuunõlõg. Neeton siis niipal ei tutavad, et see on seida võiks usaldata. Meis ei saa mõte eksperimendi, et ka kihutata kaanimoiti üle oniversamil ajalli ja arvata, et see võikalati top ei ke tulemuse. Hilduistükiipkonna on kaavimallikette, kui tõtud nii, et see les mõttes. Siivä. Mingisukunein pidikaka sios, ja mõte eksperimendi lolemu. Et olis mahte. Ja, teisipiti on mõtüki selline asiat, et noh. Tõe bolest on noh, pjekte, mille, ka me ei ole seda siin vahetud kukupuutud. Sillmas silma, nagu musta aukweid aolisateks ole aaga ametti, mingi taissate ja aoks noh, võipolla tunnetuslikku ei oleks nagu kasvulik, nendest mingit kuvaantid siski omata. Sisel on sagelliselistepopulartja, etustikartiklitte juuras on ka illustratjonit, mille kohta on kirõtad, se on kõnist nii kõttakultus. Kasi kõnist nii kõttakultus tapja, mingil määral vähemastit jaatusliku peteevolema tapja, sellise nähtuset ültisid jooni tagamaa, aaga teisipiti talu, mingi sukus sellise visu alse kuvaantimis võipolla vateas tekitab rohkem tunteid, kuikui võipolla lisalt pajatekssti lukemine võivõivajivalemi vata, mine keskmises vale. val, lugeas vaib tekitata, et se on ka kuiutlusu vaime, kuiutlusu vaime maninkane mänkumaa. Ja. Lisame. Mulle tuleb, et mõttet on besnimoid, et päegu et kui eksperimentautor, tekele võim piri ka võipolla neid deskovaakep. No ajapsel kemikka ole lajel ja no, midagi ei puhasta laseril minkid peegle etiasis. Et kas mõtte eksperimentautoril võibolla tollaga. No et mõtte eksperimento seline küladki turvalline, et te ei juhutu selis, et elhemidagi põlemaa ja ei juhu teapardusti sa kõrvätata, ei sa elektril öeki. Kas mõtte eksperimentu ei pollaga kuiutlusuime kappardlikus ja töttu ebanestud. Se näguk jaaksin näkiseles kõnsnikus kes jõnistab musta augu illustratjõuni, et sa on kahdema, kas mõne kõnsnik suil ja näg onistusipolla parem ja mõne siis mõtte eksperimenta äpardustelis ja kuudus suime nõrku sepoollest, et kui kappardlikus sepoollest, et suime ei se on vildakas kõi nõnselisikud. Kas mõl tekki suist kõjutrus pilt sellest, kui das ei tekitaks sellise videohelpsesti, kui dasse laurpista apoma kääselle se musta augku ja siis ka ei ketasi juhutu või ja juhutu. Misasad kõik veeljä tõmjää? Niin näguk on mustkusti kõk üpardust saab tõmattä veeljäga musta saavust. Se oli nii mulle menu vene saajaväes, kui pildikera umistus vabantust veeljantuseest, ja kui se taasis poastat, et misseltsis kõik veeljä tuli nope te se püsi täkika. Selline kellikas menuhtus. Se on huvitamäe tuli kõnistikudustrasi onitud bängu, et mulle on siin minuusel rannaksel, et me selles ahte ja leheeg on siin kesot lajaslaustus vata takab kõimastat, jõbasaama veelmisakavis võibolla. Kõige suuremaid, kui üks suuremaid a haama meintal oli tegelikult oli, kui ei missels ykisell, kui ma sellisell. Käril ahma nii interveerid, et saatosin, me tema ramahtud lukeid, et saatosin on on barfieldi jälilä. Se, mis oli mulle saa haama meintal oli seale, et kui var. Barfield aga peks olema, siis. Nii võl minasa reaaluse mitterepresene teirituks, et on siis kõikse elemen tarosot osakaste sub, mille sees me oleme. Repenes representeerituks, siis kutas me et teadvuss olla sub, et meile tuntaval viisil kokkuvaneab. Et barfield rahutavet kui var et seda meisid siit teerintal, et barfield rahutavet kui var dinimänne, et tema teadvuss on aastatohantate vältel, et põhjabanevalt muuttud on on, et seda teinud kui me ei kollektiivse representatioonite, maailme ümber. Ehkelt need loutus, yppikud te bildid, mis kuiuttavad maa kerä, maid ja kaks millerit aastat, takaisin, et ei saa kuiuttud maailma. Sellisenan agu maail kaksaastat, takaisi oli siis ei oleme teatvuss, et kestatadimade ja vaatas, et kuiuttavad varimal juhun meie extra palad sõuni sellest, mis maudi maailma oleks meile vaistat, kaks aastat, takais jõumaleks kaksaastat, kaks millerit aastat, takais jõulemõnast et sõlimõnast et sõjükülö vau. Mõtteleks lõbusat, jõule ratat meile, lauvrakinsasti mele tapku mevelse aloma vanas maajas eluhtsesi meriasad on nelgen kaks. Teure etikud oli tuleemisel koirusel, ja sell korituris ei napeal oleks, et teatus kärikad turite tahtu. Ma ei tijakest, et sinne ripputas, ja keeginne tripputas ja ykskus annen, sile me taar osakestest, projakud eegisid. Yks kärikad turituli mulle vägaestimeltest mulle meeld ei änud. Istuvad kakselis, joitast, istuvad prügi kastiäärise kumuttavat midagi. Yks ytlep teisele, et teat kõiknud nähtamatud osakkas, et neud triinõt ja teise, et sellise põhjus, miksperast me jooma hakkasin. Aga nüüd, ma näinneid. Nõüd, kui jõtsus. Mõit jah teatud, kaab ilma henti. Sõhemel ja sõheteelse, et kega muste, mida uurittaks ja praa, ka praa kui suurauusinus, eega aate missan. Kui ta see, kui ta see, vai te paillul sull laudan parfiletiga onud, kui ei ole erid. Aga see, mitte repräsant eiid, jõts on ma näin, et sõmme kaas on, et nohud jut, jõttö oli elkitab. Ja, ja, ne mõin taks. Päilüe kas, kui mis eegi, mis pöllessale kell, mika pilabildi, milles on tulab, sõnselt, mida ket täväl. Ei vist väga aittuule. Mõl ei sa, asot sa, siisad tuli, justa, kui näantes kui kuiud, tõs pittitab, eeg on läksud. Kui laaget tuli mulle vahepal semmõel, et kui sa reeks, et ingliskele, et ingliskele, se on lähe tasa, kasiski erinava tähentus, kas onat. Täända pestikele, se on kaa, se les kuiud üves, tõige mitte, sõnõ on se kuiutle ma, milles, misin breegu reekime. Aga on, kas ona kuiutama, mis on vedike teissukune, ja on, kas ona kuiutama, mis on hopisteissukune. Ja, siis on väl neljassanamise, joll üle kuius ona, aga vaga läheltus, et tähentus on kuvama. Ja, se on, siis juba tehnologi, ja arvutikuvamud. No, ja heilab putelab, kui se ei pääse, ei üle, kui ümbärid, se maal mõu võkige meegu taki. Kui, kui, ta siis jeuop. No, üttamesis teatusess, ja mõi reekime ja reek. Ja, kõnele mees ole, sõläsikagi keeljää vahentusell, et se on olulin moment, et kuiut ja paljulupa on teerotisell, et võib olis vatame, või sikutame sõtaniintinat, et keeljääroilik. Kui on, naku vittap vissu alille, kõige piasp või või kõige rohkem tappe. Ja, on toud või lõtksuud, kui seet võisik, minamal üks parima töppeudeket, et on viss mul tulemelt, eeg elud on mõttan sooja, mälestusel ka takaisi oli minu mikroekonomiköppeud, kõnagi sotasimuma. See ka sellu kärkäikus, kõtorran tuvri klaukki ülikullis. Tääm on pitas meile mikroekonomik, et tääm mit särid on, mit te minkid. Ökoonomilis plaraa, et äint vahendasi mõlessend, et no järjest ja järjest ja järjest ja järjest, äint üksudas sa nästeista ka. See va kasulik, siis te mõl ja meetä reeks ja hollent ja ollent jaks sentigareeges ingis kedusest, ta fõisting tuv, ista troonanisada peksa. See he on, et kui ta steil ja kutas tees elöss, instruks jooini suhtu, te esimine asimida teha on jõks jõonista bitt. No, ma eiise kül ei ole väga suurpilti jõonista. Sellesmatas man kõl suurpiltistä ja suurpiltest ja külaka, aga. Aga. te polestüks yks pilt võip võip, avata palju enaamie ja on on on on on on nii, ma tegelikult, et meie keel on jõks eline linjaarne modustis. Sona te järjestus, lausete järjestus te ajas aga pilt samala ja on vähemasti kahe mõutmeline. Tää on nagu vavab sellis et momentteja ja mitan selline, mitan linjaarne keel sellis, näe ei võimalta võipolla, havalta võivui. Nied oli kuna kõk selline. Mitne kuna aga, aga mõne taastad tagasi oli üks selline ulmekas ulmefilm. Inkliskelle, et ma pialkeri oli oli a Raivalla saapumine. Ja ma ei teaks sa lau kaseta näkiid või näinut, tõks parimaid, parimaid näinut ja saapusid maalle sellise tulnukat keel, keel oli kivisualne keel, tääntam, mitan selline linjaarne, vaid visualne keel. Ja selle tulemus oli kas ei, et et neil oli see etutu hopist esukune suhe ajaka. Hopist esukune suhe ajaka tääntab naad said ka ajast jatotmates liikku ta või või või rennatta nii nagu me ei rumissame. Aga, kuna neil oli ajakoli selline kahe mõutmeline modustis, siis santis nelet ajantavait vavatusi. Ja se oli maetakseltaselline esimine link vistiline ulmekas, mis ma näinut ole naga. Mutte oli oli väga hea ja töötas saad. Sõtet parastat aga see. No ruhkungu par. No väipala vii, tõpala vii viss uusas. Mistäestikellessis või solla saapumine. Äraival või tää äraival ja. No jahhüllast ajatama saaplaival liissat nitte. Aha, ahga. Ajaksi sama küsimusikä, et pilt ja. Ja se kui lakselä kuiu ja kuiututus ja imitse ja imäitse niisse on kõikaks, jõkasi piltan saa kui taikõikki, jõtaka. No et. Et me üvisasin näkimes, et kuiutlusu imäigas on kappadliku mitta, et mida ikkagi. ja nii me üldsesudab ettekuud, et kasud suuda ettekuud, et sellis mitalt pole elus kohaanud üldsegi mitte. Kas see on üldse vimalik. Kui tulla võipolla selliselle, tähenduse teid juhti teine, kuill teemale tagasisis, lootus ravastestan, puhilis ravastestan paljuud tonud, kui tasne te mainabildis kõikko nelaf, kõikko on tahteline ka, ka ütleme jõet kivid ja metsäe teine tasi. Et kuid nemmaa, keskonasemar ägisin väga sellise, tukitooli antropologiju, on tukult suimile tukinetes, kindest on neidkes. Näevad, kui tasma ägsin, minkis aspektis, aga ikkagi et kuid nendel põlis ravastestan. Sõnab vervalne et väga ei ole enjant. Kui nänte, keskonas kõikkooli, kiseelis, et tahtelga tekutseva, et edus obiektit, siis nähne te kuttu suimeselle ka ka piirudseki. Näe, meis, teki suuri sautusi, ja selle on kindesti väga uvittajil, luku sid, kui tasneata navastanad, mita, minkis ravim tajmieneta, ja viipoll on kasis juhtumet, kus se sama kuttu suimese teksiteelaga, selle sluku sidlisselt ei ole. Mei ei võime püüta olla nende mõuti, et te kuttu tõtäne edukeskonda, ka kui misesel ei ole, siis on natukraske. Sist kuna ketasi tulevat linastunud sivilis, ja suure trikit ja alka samalla väikki infolikkuuset, koraka viip minu külast, talvi marsida saaja tuhan teenei, soaja vägi, ja misesis kõik põüstävia no seline, maailm kus taevas on piagohall ja üikkana kususteene. On se peden ja lisme, kui tasmesetasi nimettame, et teeme on ka tiatutu, tiatutu tüppinähtust, et mida ei inimest, et kukesit, siis tuli saindis noga kui kui tusui meelle, minkis ukuseselise ja ramistikon, kui tasmeelda, maailmast. Tänab ja vaatate suipolla tuntu, et see, et maailma validse piumaal on, no samasukunene kukustine kui teltal tekele nagu luvana, et ture, kui telt tuleb kunaagi. Aga kukata rõugeliset, mõttelma kustasis muulajal on, ja kui tasme rõnestud piuruhtu ligaal polkäia. No siis tula vastulud, et timaalaga on mõtesaamuudet, tora ei kui tannu. Aga kui temasetakomueltasest, siis tekevat paradoxid ja problemid ja seasi. Selle sustemisees meest. Selle sustemisees ja siis nohli tula, kui takra hentotajasimettekut, mida kettet. Ja siis minkilet ja remiseltetkel oli tiva mehaaniviset ristat nagu meetekskel. Ja se oli ka vägäiv sautus, oli siis, et me algide sellekset kuulta ta maa ilma ka, kõilal verkina või sellise. Mehaanilistes, rammas ratast, kui taki liikkumisena, kukku haukkumisena, misis on võibola sellise, matere lisliku, sellise nagimatere, misi kumainu bildi aluus. Aga tänapel, kumainet vaattame siis, siis me ei jõmber on jo harvutit. Ja seeguhu tänapel vaat jautust, tyrib on võibola jõssee, nähaa maailma, kui minkilt algorit, mite kogusid, infolki. Mit tena matere lisme, et ardu kutsus meid, jau kukas tuu, et matere lisme, jõid, siis oli vanki konkistu viinetest ahellatest vapane. Ja ole, ma muda. Aga tippt jautus on sellestipo vapane. Meie ühisk on ühisk on tippo liitti, ne parehtikma on sellest. Sellekamaladeesneud. Sago elise, et jautuset on oline kirittik ka noh, matere lisme kasosest, kult mehikese ründamise. Eest aile ürhutavad, et kõiked kaheganad saanti, füisikale esimese braoselle sellest. Soot saal poliittiid, siis itud sa on aasas. Aga nev masinat, ei meelöse reek, et me ole meeltate ei. Te kaart, jub pitas loomielus olendeid. Tööliid kui se mööntuset ekema, aga pitas neid mehaneid, et mehaneid, et seks masinateks. Selleni käru oli negella verkmus käisse ja siis oli tause. Se se, et ole kockupörk ja kui ta läks tokholmi, kui niinkanad kristinaale kotu öppetajaks. Eeganad pikkalt külöö jõudnud sa suri rõttu äraaks olaga siis. Kristina oli nipsakalt töönud, et tema külööö ole panud, et tema keldalle peepisitoks. See on kõimel vahe aisse, et olis see ees. Se tam olen kuhunud. On vaad tuipolla, seid on informatju, olenid alvorit, mite paratikma. Mea kuute, et me eeg kii velliga juuamisinna rohkem se ta. Se on kumalle nehat, me laename, et põhimetaforene, et maasinate, miss meid ümprisseva tundumolle. Ja kaudotikabanud täse. Ja te kaard, kui kui kui minkid võibollal algideed taru, et tõs tuli, et aga siiski niisukusel, et asemel mitte, et oleks suut kaarist oottele. Ja meie võiboll oleme ka, ja meine taru annaga, et kui se maite, et püisikadip matemati, kas jall ajuurinkud, kokniti ideologi, ja te autosfilosofe püjavad, maelma kireltata jusseles infotioore, või infotekno logiakud, et aga võtmes või. Analogiatabil, et siis kas ei drugevel olla, seine aga asiatipet, seltipollal aga nõimalik kuhiveel. Et asimine. Mitam meie kuiud suime prääkuu lisat, et joskaga esile manata sellepärast, et meil pole neid tehimillisi vahendid, et seda inspira tjuuunipollalid tundut kusikel. Ja. No viitam, et olim jällasid kuule, et meid aga siis tulebast, et sõinid seda, missa on varam, mõk kirjõtotud kultud, et olim kõl auurkella, jõtuks suiti, et siis, tulim meeld, et mõud suud suistusastu kõigal iselomu, et olim maasinaks pole, mit auvru muustraid kell. Eudile puusa, siis ajaloole ennäe, filossa flioes manfaarud, missa on sellas, mõttes, et sõsas, et sõsasakene lõkab teise käimä ja. Ja hamasratatselkud? Hamaasratat, et tiktak, tiktak siis keiva dring. Ja, sen aga sellell, siis se aga splankiga siis uulliselt, sebit aga splankigaa. Kelle, et ku selliselt, et näpaval kaakusakene mõjale, jopa hopis jõutnud ja kasutavad hooksalt kõiksetat, mootsat kvant mehaanikat ja taulisid eureid, neid olenam hamasratat, missa ringikäiva, et on on automit, miss, kuskills, see pustisi tõsting państwa val chocolate ja nõlas palo sahto. Rõs absence glasi lõhetest, see et kokas, od giud miniatureh紅, et on tarkad basket ja po clase tur events, hea ei tulead mistake garage, odad pasa ja barking artlısed ehhe -- et noi, tõs ja liar, teale teумal. Nus kui ma vahtan takaisi jõma onneks, minevekko ja karjärille maandust jaldasan. On siis seudas, et on siis ove seud on kõe fyusikkagi. Te meid mõtte, maatamu ahtikagi teks tülässan, teistas on aotega et kõmme nimet, me ei kräkkid arvi meiseks, ei kräkkid maidamistari heaalo, inteksieks ja iksi porgainditul kakset, see tevelläks ola. Maandust jaldas, vaa maatam ahtikast ei te maandust jaldas. Te meidikus ma sellell ei juttaka nyt, ahts. Ahts, ove sefisiksenvi ja, va ei fyusikka katajatuse, et meid ahtas sellest, fyusikutta näeise arvata. Olatakul on tunnud seukad, dermin, et meineks kaas. Ei, mutastal ahti. Anno se, et kui vaad fyusik oli nii etukas, nähvata meõksis koguse veritivar stopen haimer, et siis üki üritte, takat tege mama teatusa rust füisikkatn. Sellek, et maandust jõuris aaks, teatud seks piaks tuleb, ma nagu füisikkat. Sepse tega ahti ja on ota, palast tippi ole, stippi siippenud, sõin väge kahaks saks, etks meid on ove kaaks on taastat, et keskelt, ma minkid täest jõkus ja no maid teegimis seeveloid. Ei siis, läksid länte, siis oli ka ahti ja vastuuse, se oli vädes toramantaga. Aga haltaks jõu ka, et mida uurib fyusikkatn, fyusikurib kaike. Aga selles kaike sainud selle kaike üldi semaid või põhilise, maid või vui fundamentaal, maid vui läpi või vui vui tutees, mis nagu sell kaike alla asetsevaad või või ka genamse ta kirjeltavat. Aga no fyusikkat ise või fyusikkat seeest, tääne peka eka ta ei ole juuhä. Meil probleemittu parakku. Me teamänitoma probleeme, tume aine ja tumme energiamiss on püsti sinjopa vähemestipolsajantitaka, mille kohtame väga panjutteos kööltakui muudetta, särgusakil onja, Kravit tõs onis mõju aavald apakaaka. Mist on? ja siis tegelikult on piavalu. Võibulla ja lägi kui suime mängit mõile vinkerbus, ja nei suuda etasimale. - Ja. Et sinne oli jõttu füisik ka kateutusest, ka mõnud vaatamis fundamentaal füisikas toimub, siis mingi konvergenis, jõsse laudit jaa tasega on. - Aini. No selles mõttes on ma reekin, et maailm kui info hulgaat ja algoritminen tepjale, et võisik ka siiatuset, ei ole ei mitte neko võisik ka siiatuset, vait on tegelikult arvutamise ja siiatuset. Ehtasis lähpikagi sellisse platvanistlikus. No võtse, kui ta lähed, et on meid. No se tuleb üteva algoritma niikagi mittemalt tärja ole, nemi ikka on maal. - Just nüüd, ma on arvutisimulaitse on. No ja, kui ni sellene välja. - Kui ni sellene välja, aga sõnna kui teema, et võipon laasi jakka pihteselest, et me rakentamänägud otsime füisik ka siiatuset, aga tegelikult mõtlemäopis arvutus siiatuset. Et se mustauknoselest dragitekseni mõnu erialal, siis on tegelikult kõige kompleksem arvutususteeg, kõige tiheetamalt tehteid, mis olib sinna vanna, ja kõige teheetamin fulk. Ma gindaste ei ei se ei ole, no se ei ole, gindaste ei mis mõudi algoritmi. Tefin editaks, aga mõttanet algoritmõn mittemalt tärja on, vormilovu princip, kas ma olen sellega võga kauga el äh. Aisi ja pahimmatest. - Ma maidakast on princip, aga tõnud, et me algoritmalt ningid operatsi on. - Arema sõnaa, puutusel. Me ei ole, mingid operatsi on, et meil on mingid suku se pitit kuskel. Neid on kas mingid, nohkumme nüüd, mõtile me siis vundame talf, hüisikkama teise, kui mingid truumi hikud või asakset, ja nende ega teaks operatsi on. Iga sammuga siis. No mita te välisis, mis mingid kutas sa vanna nüüd välja. Me olimust täist ei abordat küsimuset eilaga, aga, no on mõl, ega parama pala võt. - Sõsakke. Sõsakko oleks väeljad joore mõtes nagu lainepaket. Hose aike oleks. - Neku lainepaket selles mõtse, mingid suku se lainepandad kukku. Ja siis ta on. Tiatud lokal su sega ja tõt kohaskus, neda laine tõnnevad. Ja te harjas ja mõjala on siis selline seprumis hajubera. Kui no, mingid selline bild aga nüüd. - Aga, alkoorit mõlekse. Se osakke mõle, mitte lainepaket vaid või annepaket. Annepaket. - Mingid annet ja siis, kui meenegu pörtome, ende puole uurime, missa on siis, missa on mingid suku se vastuse. Et sõnegu. - Aha. Absarasi oni tasenegu väl kõrkemale. Ja, ja, mõsas et siis, et nähnimad nii, mõsas, oko se. Nii põi liuku, jala atvata võritan kaasemõeldesin, et siis, kui osakke oleks ja laine, mõtere ann osakke oleks ja laine, siis, et läme infool koleks ja laalgooritmis, siis natan nähtu ka nägu parele elm. Algooritm on se, et kui siis laine, osakke kohtu, teis osakke sega, missas juhtu, siis on mingid suku on algoorõ, missas juhtu. Ja, ja. - Oiku et on läheb kuskilt mõõtasi, missas juhtu, se, et on kireltat, mitte siis, võisikas jaudud. Pisa algooritmitte ühtse, se. Vetõ on oog jaan väks ja ole valt, mõnab ka saama netisise, kui te üritas aad. Mosta taukkote, rõsmen arastüks põnevamäit, küsimus oli kes informativnäparatoks või, missas saab, missas onist, musta oog kuku või kuku, kuda pidama jääpjää. Aha, nii et se üksasimis, mest kaasavit, või se ehimed unni, eesimed unni, jauks olen see, et fundame talf juhsikakakokokus olama, siis arvutti. Vemat no, te ahtud mõtli, et põulti ja kaat, kukre et see, et tehtikli, va füisik kartikrit, kus neidatak see, et musta aukkon se. Aruutuslikkud kompleksuse nagu maksimeerija. Et selleberast, et musta saugusti pääse, mitagi väille, kolla, mit selluest, et selle et see, et no. Ja ka füisiliseti pääse väille, aid et see on aruutuslikkud nii kompleks, et see, et see, võimalik võttavelj. Selleks, et võttavaleks võtavad ja tohutu aruutus. Sell aruutit joudus, mut tohutulkooperahtsjoonne, et see, jole praktilisel. Ei juhtuseda. Aha, no kui kõigees, kui nüüd vinnel, eegi takasin, aisall, et ürte nii. Sõni, raha on leinud arvutuslikkukus pitkoingit, mena aruse, jo. Venta, talko aritmet suuret. Sõimis on juuitavand, et me saame, nekõu füisikkat, ja üttöme sin. Finansi, ja aga võibolla humonitare, et ja kuni kõnstine veille, kirelda, et on minkisukuses samaa paratikma, aga mis on aruutus teorev. Igal, bõudan algoritmit, Igal, bõudan pitit. Ja nende jaoks on oma, et see ajatuset. Me siis kordrakkel tuot, es valtkondas, kordeeses valtkondas. Se on nagu see, kuhu nagu see. Tihautusetippu kuiud suime on präigud liikkondud. Et see ajatitule, mitte logiat, vaid tuleb. Minkisukuselt, et teise tasantilse asil ääbab strakseks ja. Ja, et kõt ja haravaks. Taas, selle ljutukil. Ja, nagu jälikõi, mine aissad, sellise tuva. Tuvastavad, et lähted, et siis länebuhul. Py takarozen, et see, kõlaks nagu py takaro, kõt ja kõt, kõt ja blumpetest ja on seikaa arvototat. Ja, ja nohimatesateks on. Laaton Raudseltsi, et see, et see, et see, et see, et see, et see. Kus ne pit siis on. Ja. Aga, et see, et see, et see, et see, et see, et see, et see, et see. Kurt kõõt ja lõiboll on sellõks tegelanegelest tuleb. Mõelda edest. Mit te te ei jõlikkuse, et meidikkuse, et meidikkuse te ei jõlikkuse te remit. No, alan Turink, eks ole arvotit jäädu se pionir. siis võiboll. Claude Sennon. Informationi teoria, see, opeisikka introopja, information. On võibollas eliset. Seis on on missel milaltema, et mei on aaksandavauusil. Se oli küsit eligment. Tõtööks on eligend kahaksa, kusis taneid, seda. Informationien tropja nomal vääl. Aha. Meidikus on maalti siotud. Ja selles, meid on loogiline, et see. Kaike mulle, et sa ma teusamot on tainas põigup reigup. hetkel võibolla. Vääames, et mis nii meidil ainet lõevad. See, nüis konlikus tealtus. On ka ta, sa ala. Aruu, sa, ja sa. Se ona. See ona, meid metaforid. Ja. Ja, sa aga no. Tia aduses, mit asis konveren, siit äl tikkit, sa rutta, kose on kaase. Mit ta inult, se ei rinnu üis konlik. Aide, siin, on kuumtia aduses, et sytaamik präigunakud. No, et sõl on leegi. Kuku sa on läinnud nagu kuk sinapuole. Mei kula, se kula, eesot terilis, et nähtu kõik sinole. Se te kõtsame minkis ühises veilja asetekse. Ma ei ole tapta, ja mise, mise husu on. Tõnud. Ma agat, mões võttes see koopeniklik revolutsio on äkjuba. Ja, kusata aset, ala siit oimudud, sell. kaakun saantive. Iskel. Iskel ei ole, baidlõtõi üsikud, kõte aduses saantile. Se on sa. nii nii nii nii nii nii nii. Ja kasne revolutsio nii tegi, et isegi ka taipasit. Mit on ta tegelikult, näko valla väesit. Ja, no et neud üs ikkese ta. Kui nii. Eem on üte, no. Seine nii nii nii nii nii nii nii nii nii nii nii. Ja. Ma siin notduk eegin uurimistüöedet. Onneks ükkene. Ja, on sõndane. Ja, no, sõnde on, ja. Infon negatiinen tropesio, siis füisikkaja. Informationi. Ja, meine eteksüksisikkeles, meid jaanud. Konrad, zuuse. Konrad, zuuse. Kutast aga pelänii, me üratpõlõsend? Settiga. Kas te ma lõlisei rehendas raumve. Justimeelt ja, võtis ma ole meki sattu. Ja, ikinud samurine, et te ma oli. Isime. Misse le rehendas. Rehen vaharvotavruum. Harvotavruum. Rehendas raum. Rehendas rehendas rehendas raumve. Eta ise oli isime. Ja, et teki programiritavarvuti. Toi ei siin nelikin tõk saksamaan. Siis. Viigistruktuurit said teata tuoetata ja ta. Se arrenes kõvast ja ka see. Rehenda univerusumud toi siinud kuskän see see. Ja, ka varem reekinud siin nende strakautamaatidest. No, sa onki puhimatsel samaha, et meid on. Disgre Rum ja vaatud minkiteks rakkuteks. Ja siis, kui taasta selle arrenepsis. Sõttu, minkist algoritmistet. Nauperu rakud. Ja joba väga lehsat algoritmet voivat kene reerida väga põnee vaid kui on teet jaren kui. Ja. ja. Ja, ootu. Meid ikki. Vaheus ei saaja. Kutas. Mitam. Missmoid meil üts algoritm. Mita ütle meid, lees on aramad, et meid üte meid. Mita üte meid. Sona aramad meid. Agorit. Sehdu läp. Alkaras mistu. Meis võtse, mis etme logi on. Se persia. Ja. Filosov, sellem maid ja. Aha. Matematiik. Poluhistorek. Kõige. Kui, kui, kui, kui, kui, kui, nive saal lüpetlene. Hmm. Meid ja, kas kogsis kondissaan, te. Kunaas taisel. Sade süt, kas kui, lepid. Ah. Akein ütmaasan aromile saisi jahane. Ja, ja aludnaku pärse poole vittap. No, mis nade. Ja, pia poole. Ja. Ja. Aha. Meid siis alkori. Ja. Aha, siin on. Aha. Si. Kui, sa akkamme tunikene on meid siis. Nii ma tiga. Lainud. Ja, et kui, nii sõl kõjutus võime jõurda. Tulla takaisi, et siis. se kuegu ne esimese lähe interview keskmes oli se? William Blake ja temaan nahuud tasi siirusast ja temaan se kuriused riunbe raat oli Newtton, eid bake on Newtton ja lock. Neid tasi siirusast ja nahuudtasi ja meis küsisen, miksta vernoonilis kesta arre kestasas ramatikööse, miksta nii gangest irhesti nuktles. Tehti te olikene tevas tua ylagohtuna, et yksasinohmille seis on Newtton, et kintlasti syüdist, on kõutlus oime vultumine. Kui sataavik aksata, et ilen pt enesis meistetavaks, et nagu lurudus rahvast, et et kõikinkab koos ja kõik on peike se, et on samamoiti eluusaga vähemud, et oka vähemud tukamad kõmei. Et siis se nüüdis meelätud kõutlus oime, et kõutlus, et et se, ka ikka on tegeliklütüks. Pohadille valeimille. Pohadille valeme alle alluvea. Et se, et se, et se, et se, nüüd, se on siihanide eesti rapavu. Nagas, jõu on kaukultis, mika vaimingist taalist aistatavist tegelet, minkit ottsa pitive ämest. Sude mosa, keinsoistis minu mõles, et tema arhiv ja raad, et se enamus aja teik kõritus, et tina skulta tehavinamme. Keegi, kõilud ta, sest, kellikraamata on, sest, niuud on, mit esimine teadleene vaid viimane maakvista on. Ma meitipab elõsin aatemane, et okultistikest. No piaks se nagu ettevannista maa. Ja, meelätan sin tertu üli, kõu raamata kõu se oli väga tuure 90-salt keimeest. Ja siis oli ga. On mis on läin sen, on päravad. No sivist oli ka paarastatavasi. On oli sen, siis okultismet. Tärmisel eheteema on just et okultismet, mis tuom. Et selles, et mis aru saada piiritata maistat. Et sõnud kõrvaldeemaanat, kui teesel, kui kuba arit odu aru piniimese, ka meegu oosistõmese, kui kastud aika nii. Ja kui luli oma jõttosüks huid ja kukemus jälgirjas. See etelt on, no võtsel, kokemus ega on nii maad. Tõ oli nii sikli kokemus. Ja selles et kehast väljöse. Et tekelle selles valla svel tekseer. Sole ta, ta võib tekitata huvite, võib tekitata huviselise vastus. Sellise nähtusavas. No, nägin ma seal midagi lentas. Tule et pöleesli tekse ole. Võipoleiseki astusid mõlukse, siis se minkisused salt mehikes. No, aga oli nii, ma ti. No yks kört oli, aga mis ma sealt startvatoskan. Mitake jose, kun me ei oskasa paikutta, takusakise hüldisemassa teantasliku kontekst. Ja, sellelle, ole, aga. Liskuli kokemusel mulle nus mõdju kalla kirjutama. Ega keltäntab. Se oli selline suhteliset lyikene. Kehast väljömise kokemusekse olemaan päevaajal, kusakil minkisuse. Kiiva, ne pellamaasin, millumset võiti kebama kavas poosis. Ja el etkäl siis näin, et ke tollen kerkinud laaja alla. Ja näin, kudas no keha on sa laaja kaga, mill on laaja. No, ei. Se oli mõni sekundarattösti, mõito oleks juba ei paanikka puhkenud. Ma yrvanekse ole. Se, et kui tas mõni tagasi saanjaga, aga noh, lupsti moilinki tagasi aga, aga selline kokemus on olemas. Ma ei tagaks, et erilliseks on, okkult tismiks, et on nimetata. Se ei tees on. Telle võiparattöesti ja antaga okkult see et seletusi võib, mise ikane seletusi aga aga. Ja nohsel, nähtu sell on on püittud, minkin määral kaa sellist. Teatus likku või vaime et ja. syhologilist, või fisiologilist, või seletusi aga eega netki, mene on jauks väga viinvalte, jole kõlano ütleme niimud. Miss on on on on selle. Kehavellise kokemus aga. Se on tut. Nii selletestespontane, eeg sa on? Sõtestespontane, ja täända mää, mää et ja, et minkis, kui neerilline synpons oleks, et näku init seeerinud, et näku malleks on olnud minkisuses erillises meele või hinkeseisuntis ennest, et aavõi või. Pärastad aga, mit aga aga aga aga aga. Eeg mulle. Ja. Mulle on sarunna kokemus, et aaja vasgaa, et sere mõu on ja. Ja seda suudu nii ka bubsi taga, et ma ei sa, et pärast aga hahtse sõimu ei tega, tolex võindikä, minna valottamise on siiruse vagaan. Naga sulle oli sell, teatus oli neeru sängi. Mere ei ält arse, et aga sulle, es on tannne. Minkir määrolmas on, et kuute, et millest jutkäib. Aga. Mau võinkaräkkitam, kui siis kukamastestivasi, et on, et sere mõistenä, nääku selge uni. Lusid, lüisad, rimi. Sen se, kui se on näad unde, et näad undeks ala. Näad. Ja, et näad unde. Näad unne, et näad saad näga, et teadlik, kui teegud se te unne näos. one a paar, so on par childish alibings. Runnampalessmasi, on juhtunud soldatama ehdu, 수도 oon 8 johuda, on mõimalik püitasel mõtiliselt, ja minu huid tõkisimasi. Kuseltamikel võnse praktikaselin ehdu, ja põhimud see ta võiks, ja see ta võib ka rasud ta selleks jäin. Sinud kahjuks saalvestus tehnidisteproblemi, kotkes, nii saalvesta ja inud poun saadat, ka on ahtunam üsis. Rõumus eläikülemis saalvesta ja oltava kaitsustet see niileksia, ja olda me tehnüisterikordal pääparemi ja meikel kavist.