#11 “Mida kliendid tahavad… Eestisse kolides?” Saatekülalised Kaisa Üprus-Tali ja Katre Mägi Eesti Linnade ja Valdade Liidust

Mitak lintit taavad? Votkasti, top leeni saad teud ja teenusedisainer, Mari Arnover. Tere armas kuule ja nii näkutavaks on saanud siis, võttan sin tanaaki kaas saa ühtavalt konda. Ja seegord siis räekimma kohanemisest ja luimumisest testis, millen ka olen, et mõnta aega ka isä tekelenud. Ja sellat eemavastu tundekse veel vähä huvi, mulle tundup. Aga olelle sees ja vaatatees, mis maulmastoimup, siis me keikeite ja millen me peame vail, mis olama sellekset, edu kuskin mõi al alustata, aga enamgi, et võttää hästi vastu heistis küdalisi. Ja sellas saatas ovi navatasulle, seda vaotate, mita eistis selam asutees inimestad kokäevat, mita taka tupoate sehtehaakse orantateks ja mitate enusetis ei niikateha onnab. Reekimma kõikka, hinnim keeles ja kõikil arusaotavalt. Ja mulle on väga hea meeltutustata, sulne oma tiimi, kotre mäki eistirinnate, valda te luimumis valtkondane unik. Tere. Ja ka ei saa üpprasta eli pelina räntekes, kus osa konda juhattea. Tere. Et meid vähendab, siis se, et me tegelikult oleme eistilinate valda te liitus, oja myhtoessja ja mis mulle eriti sympatti seeerise, et me leppisi me alkusest peal kukku, et meid eesada projekti, mit ainot linukkese värast, vaid me tahamme mitakin päriselt ära teha. Ja annan kuulle ja lähe välselet austaka, et olamme siis seototiroppasot, salfondi projektika koha, liikä oma valid susta toetta minä luimumisä, seal hulkas kohanemisä, teenuste pakkumisäl. Seikaa projekti toetta biuroppalit, juhip kult turiministeeerium, ja eesti linnäte valda te liitkordineeripsi tekävusi kohaalikä oma valid sustega. Ja neid orantus, on meil kasattu, tää kaheksabartnärit, tajelin tarhtu saaräma pärnu haapsalurakvärää jõhvi kohtla järvää, ja siis ka ka ei küläjäänot kes sella sosa saavad. Ja me ei esmark on siis kahe tuhant, ka 80-90-sastaks, kohantata nii paillio kokäämusi, teatmisi, oskusi, oma valid sustalakui viimalik, et me suudaksime jatku suutlikult värt kokäämust pakku togeidas piti. Nii, ja ka tegelikult me ta haks kikapelt tehti ja käest, nek on püsi, et talata, et pikkäämalt olnud selles validkonnäs, et kudestedad untup. Kudest tärane seiss, säällä kohane, missa lõimumise konn, ja me juuame kuhakad, et mõisteteni, ja ka ka isa sinalad oekata olikusest, säällä teema ka tekelenud, et kudestud on tärane seiss. Opa ole isegi nii vaa, et on laa, kud olikusest, aga mulle sellas valdkonnus on, nostas 25 teist, kui Euroopas oli ei me närendegriis. Milleramessis tautu polestiest, ja ka on ympärpaikuteti asustetiniime, et valdkonnago kokemus on ompes en ole vähem kül meostat. Jokui meeltä selläpea, et kui ta see valdkonnud on, ei ole varenenud selläa jõksu üks kahtlemat on. Jokui ültse midaaki positiivset, sa pelle tuua, selle tajemahullise soja kontekstis. Sese se, et mite kunaaki varem ei ole sellisel määral, kaal ihmumisele ja kohane misel estis tahelpanu pöörattut. Varasematel aastateel tulija ei tegelikult on ollut vähem. Kaidse saaja, trafusvaisa kaidse saaja, et misikanes erine vastaattuuses velvahem. Ja koku se temaa, etik on teistetema te tahaan, kui väga suurel vario jäinud. Tääna on ja nüüdipamit oastat, on tegelikult, ka niin kui kui kõl innate valdate liituu kautueks on se ta, kõiköisuna, üsnaa intensiivselti kõki aittud ja rentudud, miss on absolus positiuna. Ja täilina ränte keskus, on täilina linna valid suse haljuksus. Ja, et sa tegelikult näadikaa päa vaselt milline seismel taillinnason. Taillinnä ränte keskus, ja täilina linna valid suse asutas, ashtal 22.2. peristabnüolle es 22.3. Ja juust ennekeikkel alustusek see totu, et taillinnas saapuvatel kreina põkäänikkel voolõli väga suure. Ja inimest, jõköi tegelikult oli kõikiva ja tekelata. Ja sama muu, et sa kui sul tulevati inimest, kes on kotus minemajogsun kiläikult näppus, siis yks muotus töötata toesti. Ja on see, et sa liissat ka pakud inimest, elösebraalikku näku, aga sa pea tegelikult, ka sellösebraalikku näotaka, ja ka ikeda aga mitasa inimest, elöseks pakud on, võrtlemisik eruilline põrlog ratliksusteemest ja süsteemid, ope ka tunda. Selleks, et teha ja toetate inimest, professionaluset. Jos selleni me juuamä, aga kattre sina liittusit täpsat kaksastatakasi? Minu olen näna tähtpääv, pail ün. Minu olen teles alkkornalus, nii tol nõut tõil. Tääpsat kaksastat ja nii liikult. Ja iku mõma taustast rääkin siis, ega mavi nõelt, olen sosialvaltkonna ma mut, olen piaa kolken taastat tööhtenot, ja orientanud sosialvaltkonda, kes kestis, meiksess omavalitusessampras, kui toimu sosomavalitus töhentamine, siis juhinesit 7 järvama omavalitus, ja siis maasusin juhtima sosialvasa konda. Ja nagu ka isa, ka isa jutu jätkukski ja võin älte, et ega minu kohelikult asantil, sellist kokemus ja teatlikus trentest, kui sellises, tegelikult ei onnud. Ja see ka saimull selkeks 2-2 aastal, kui puhkesukraenosutaa. Ja kui märtsja alku sa järvama vapatahtlikud läksiid pula, ja tõitmeile järvavaltal sellab kõenikud. Kelle ettevalmistus töötmeil hakkasid kohel, kumete aata saime, kuhumenaat paikutam, kui tasmeneid toa, et ja miss on se esialkset sammunt, et kutas koraltasest tegelikult ei onnud jõkelekel juhiseid, kui tas teha, mita teha ja kuhu keikilega pepsuuntuma, et sellik kõikalas nealku särkus ja ka esti reikalas jaate samma suunti. Ja kui tasulta näotundnän. Tääna, kui ma selle sevalkontas isastusin, siis minna toki ehmatas, sest mina arussele informaationi, se kasus ja üle küllus oli noikumptovutu. Ja ma provovisin kõikal pelti näako arusaata, ja miss on, mulle nõnako üli positiivselt, mina itas oli se, et mulle liit, kõrvaal kohaalikomaalit, sõsindat kes oli kukupuhtunud, ja kohealim hul heaaks, nõuvant jaaks minuulu suunaks, juhantajaks oli kaise. Ja, mulle tuntopet mulle mõselle tiimi, ka huku väga hästi, mõti liikvelle saunud aaka. Kui mina elmina astasis liittusin, siis ma tõilin täjesti valtkonna väliselt, ja mina tõintsinga, et teema on väga kompleksne, sinnon väga palju osa pooli, kes kaikpüjava teestissasis, aidata hiniimestel heistiluka kohaaneta, ja kui määrääkin mõistetest, et ka niit mõisteid on palju, et osaaliselt ulannab sää siis nõkunen tas lupaates, millenka seestissa saab putaka, et meil on sin Migration ja integration ja pakulus ja kohanemine ja lyimumine, et meile me jutnud sa re kohanemise, ni ka see, et integration ei olnud menan väga näkuu hea külaga, vii oskatsa ka isas eta kommenterida. Ja integration ei olegi kohanemine. Vii siis vastu pitivat, kohanemine on eltuseks integrationile, ja kui integration ei sõnää esteemeltis, pepala etikasot asun alimumine. Aga, eks täb kohanemine on see, et me kohanen minkisukus reiki, puinak olukoraka minu kipollast, on kontud kontekstis minkisukus reikis, või omavailitsuses toimuvat reeklitte ja systeemitak. Kunmast eta ete, istu on isoll, et seoneist, oma kurteris reekin ainoll võib olla oma, enna kogukonnaka, väljauksest ei astu väga pelüteleerinud, et ol võistelmile meile me ja kastamat teuvammesin, siis ütlemesis integrationist võib siis eta asianud unistata. Ja enne keik võiksime meie sellast unistata, et inimest et kes see, et tulevat mõjalt siin kaatekelikud leimuvat. Seile pärest et siisalle, et mõutu, et meie kogukonnosaks ja osaks ütlememe ja meie ikapäivas, meie töükohtedest, meid ja lapsed lasta ja seine jata asi, miss onma kurta. Nõtmat aaksin oeltakäe et tinte krisioon ei ole miskin mis juhtupsi naasta kaheve kulme, mõnikor, et võttab saa aikaastu kümneid. Akanu, et mõtel mis nii välde et se protsess on seemnis laab, siis kohanemist ei toimu, ei toimu ka tegelikult, kõik küll ja nutu. Ja se küsimus ja helt, et milla on siis inimane lõimunud, et nohelt, et se võipki kestaa, nagu sõttel siit ja haastu kümneid, et milla sütamessest on nädu läp. Ja pian väelikuks kumutatakoha alustusekse paljulevi nut arvamuse, et ku inimane on selgõksopinud testigeelä, või asunud testivab parekistööle, et siis te ma onki ei ole imunud, siis se absolud nii olla. Jost, et näned me ühtite nii mõikö juuamme. Ja meel on siis onud, et sille mees, et me vaatame niid sihtryhmasi, me sellisel, et meil on siis inimas, et kes on vähemkui viisastat, siis on nut. Eks iserentat. Eks iserentat. Usis serentat, oleme tepsat. Siis on rohkemkui viisastat. Eeg. Pika ja lisää, kult turi ja keile taustakajinivest. Ja eesti kuotaanikud, kes elasi mõjalla, kõi tuli kui juutakaisi. Mõiste, takaisi pörtojat. Ja, siis tekivat nädeeltus, et nohelt, et näid, et kes esst näeges on mõjale lõnud, et nohmist al siis äta, et tulab takais ja kõl üsakamas apet, et lijamal ühjõja, aikka pigtä, aikka se mitta ei ole nii lihtnä. Lisakse isa on ära onust, et kui mõräikimab võräksime võräksime võrägumme ja sihtryhmotest kellega meie projekti rames tekeleme. Siis kahjuks on meie projekti tekevuset suunotut kaheksa teist plus sihtryhmalla. Et meie ei saa oma tekevustessa kasata lapsi. Ja. Se on koululine ära märkita. Jos, ja siit on? Aga. Nii. Ytlenjell ja vahelä. Mei saa koku terikvaates, vaata võnud häraunustata inimest elukart. Se on kerulina. Aga se, jollet, misa hea onan trystitu. Selle verastet, kui vane ei lõimu. Siis lapsel lõimutam, mea ka keruline. Ekked saam mõdugi siis se, et tehaka siis ta pepsetatekemas uurentajnususaka monemais nieltasala. Ja siis hakkavati jõhtumana, kui üle ülditisel, et ka iluullisel talvata eset nii tekelikult nordehekke ohtopeks, et sa ei saa kotus ütlemängi sokuus turvatiun, et mängi sokuus mismist, mismist, et toa kua toima maise parel elmaalmus. Nii, et sellesu, et heeruhu asettamine taiskas on, on ka mõitu kevike. Et kasissa nuuri nimene või laps, võisiin syntiv laps, ponemat, et se laps saaks tekelikult, ma ei järavulikult, osale etame ei kui lisustemis, ravulikult käi, ja osale etame huvite käivus, järavulikult käi ja supre tega väljas. Ja se ei tahantaks talle näiteks sellast, vanemat, mitte kohanemisest ja nente siis kulturisest taustustulane vaid probleemä. Ja siis arusaatavalt ja tutes, et eskaituma ei väga paljuteist, ma ei väga paljuteistestestestest maailmariikki. Sellas, ma teesas on eksi peavadke olemataiskas ja dinimes. Ja eksi on kek läpi mõttestatud. Nüüd aga panameenast siis sihturihmokinga tees. Moolame siis ja eskiss saabunud kasis tyõõ armastus, ja uppinku täibui uiti siimutu. Ja siis mä äkidselt olem olukorras, kun siis mä oppuhimatelis, et pia me on ma elu vakka ma ikkagi nüüd listsevist ülläsehittama. Ja mis meid siis ei sootab. Mitame ei ja sihturihmat meilaka teata nandot, et tegelikot sellaka kõimnaastu jokse on tehtud väga paljuurinkuids, ja mei ja siis enemis on astal teegimää kaks kolm suurama turinkot, kun siis meile siis ei siis et üllätuhanteinimesa takasisid, et kui tasnud siin tunnääma tenast. Ja siis kohaal tahame ei et kõikki inimesi täänaata, et et nagu itse tegelikult, nagu toestikas kolvaren tui tuiindomu elust ja ei onid sitte väga opul ja liikku takasisid. Ja mis meid siis teata saime ja ketame võipollesis kõikä vähem, seniinakud tundsime. Ja sa tahatakometeerit, et noem on võin kohaalikomoonvalitus on pikkaa, tõja kukemusepuhiall ja siis selle uurinku takasisid, et puhiall, väelta tegelikult oli seesist kurupp, kelelt me saime värtusliku sisentid takasipõrtoja. Sest oon tegelikult kohaalikomamalitus ja sõhd koht kauga, et et väga etaks ja kui ja esteenimes, kes on eesti sellanud, kes on sii ja kül takasid onud, agu etaks sellan on kui loomulikult, et et peakiste etma, mis meid siis toimumpi kui tas meilasad käevad tegelikult on uurinkud ulamusest sellikus opismidakimud. Ja, et olenem, et kui ka uuanad on arallud, jokui hästi na testi siis süsteemi tunnavad. Kus sinasis pihdaakad ja ja kõne ei teks keelakasotus, et kui ei olla, kui onud araa pikkäämalt, et kas ikkakisää kõnää keel on nii ikapäävane, või tulab tegelikult minne keelakursustel. Ilimselgelt keel muutup, kus olla kokskumän taastud testist araasissa keel võisiss, taillin võisiss, et meid äppiid ja kui ikkis on ilimselgelt nuua puusti kohanemist. Kui teki hakkidenast kotrebalt töeltu kõilike kaa, yksas on semmille verastakasitullaksa. Sees neid takasipöirtomisepohiuse ei tõnkaväkapalju erinevait. Halat, et olat, sva kaatrauma erivat, sõnmustes kui nii sinna maan ja tõsitinimselt, et takas ei näiteks sellabärast, et aakavad ki pereesuurene meid, et lapsed kasvaksi näiteks võisissa tööot sa võivel mita. Aakav, semmisma kuteki taaksin ästi tunit, on aisealul, et inimesekes on ästi steralnot. Kõikseltut tekelikud inimesekes, et me ei saasin naga jultabanna silti, et võtküüse ole talla viastaralnot, juhüle viastu, juhüle viikõmnaasta, inimesekud on erinevait. Ja inimese taju toimuvast on kaa erinev. Ja katterele on väga on ikus, kui töütle, et me võttam einimes kõestest. Toi ei ole eestone, et opeab jõbjõb jauhameas jalul, kas ka lähätaset. Isikakun on tõolama iti ja pereiluomas, või võil mita kitekamas, siis semmismate, et okeis on ju minu poektat, tuli takau see ja se on ju eesti ja missad siis ikka. Ma mõistan seda lähennemest. Aakav mõistatulab tekelikud tõppis ka seda, et aikääl ei tapamist keta kerakumet küsimesel ei nimimesekas kõidas sullähab, kas vaiat mille, kui misel api või velmitagi sinnakäe. Ehkät kasui se, et tiniimme näpikud opräku ja läkud üsimus ta võib sa ta ikka kell tuleel, et aipekki ma ei sa üldsaru kõidas maate ei maidjama, minkid meidat tööd näittaks pe noitisimme või velmitagi. Ja tõi võitse meine on võl üks teine teema. Ehkät sa tule tagaisis olemõib olla minkisukuset kokemus, et mida istivab arikest tekelikud jolle vaia, siis mille jolle minkid tööd üld suolemaski. Minkid täst mei ja eri päradest lahtult üld. No inimest eluudan ja eeltat, no eeltamine on keige pekkimine, mistäe lapsen vanem, et see ta ei tõi tõi. Ja, ja tõi kõi sa ei maidisid, et tulab kõtihtipel tulle kukaksamu olla poole. Ja se palka ta se ei pruugi ole se, mida uotateks see. Ja et see on lakka, neid kuselisid tokkistusid tulema, et ma nimätteks see, et see on tokkistust te rajaksik, et mille eelt mille jolle osatud arvestad. Ja tagaisipörtojat tekoht on ma taaksin veell aradu, ja niimätte te sellaiselt skonna, kes ei nävelljana kuda kasipörtoja. Se see on elannot kukesvõiras kulturis. Ja see onki see tema ütlemese kulturilne keskond, et ei ole elannutistis tegelikult ütlemese taiskas on u ea lisena, ta ei ole keeltõpinnud ja ta igas punktis on tegelikult, justnaku nohutamese juusis särntää, mit te takaisipörtoja. Aka rakitest definitiounitest oleks taakasi pörtoja, ja siis me sa vaeltet, no näed totele tulammest ja aizatama. Siis teistasena teikah tõnud võttnud, sellet eiise kulturija keelä rohkemomaks kui kui eiist. Kui sa ole kuski pehimmatelisad kasvanot ja siis see on elannutis absolutni annu. Ja see ta ei ta, mis usutamese on? Sütamese on elmeestlene, aka se ühiskon kus morlitale, on mit selliseks, nohikagi keeläkeelt kuiun talud. No marvannet, kui sa tule testis, viigme nastaselt ja sa alatsvijeg vijentast eluastast ole teelannut, kuski moajal, siis sa laudkama sütamese. Si al kus ole teelannut on eligend viisast. Ja. Ka võib see on la. Ja yks olulina tähänlab, mõikagi teki ma ülisest, et mei ja riikina olema on, no sellell kruppiile testi nimekest takasipõrtoja. Ja kui meisis näg kui uru. kui tasna denna siseniimättavad, viikas nad oskavat takasipörtoja, naineast efineritö. Sisse kurptusia ei änatseta juska. Ja seetatu, nad ei oskaka kuuklisse sisestata, se on a takasipörtoja, et leida enn tälle sopiivat infot, mis tähendab, et siin tekivad selliset kääri, et kui tasme neid kõnättam, mängutas mängat kettasam, mängutas mõsata infot nende nisis viime. Ja siin tulla mängu, ytleme saja pyrokratliksusteem, jäelab siin mängu, selle pärast, et päriselt ongaani, et selleks, et armentata minkisukuseid, et selleks, et teenuseid, lahänemisi, mita ikka on les tuotuseid, ja kõikmood selleks, et peatkutagi, inimesi, sestelisti, et sellemeseiristama. Nus. Aga lisat, kui mõn on neslemene, mõn neslemene. Mõl hänelan, 7 astad, leittis. Ja siin mõton takaisin, ja siin mõl nii keislane. Mängu nii, nii, nii, mõl ei nusis, sõlääntaja, võima olen takaisipörda, suks taise jõule olammasin. Sellemmet, ja se ei on jelleki miskin, mita tuleb tuu aselel pyrokraatlikul, systeemilikapäevaelilu. Ehkelt se, et me kuskin piamme, et ei see arvestamme kellelem, et me mõtagi teime ja kasutamme mängu käveeljanteid, sest tegelikult inimesi, ja aks peks olamma olulisal logilisam. Ja sest. Et. Aisad on lihtsad leittavad ja mukaavalt kasutatavad. Ja sellemme on rusa, ja arusa, inimkehele saarusaatavad. Ja, aga kõmene võttamme ne duusissrenta, et on neid oli meil, kui urinku pailioja, neidon ka siyamaani teievuksetaka ja kovitejures pailio, et, et mis mene nenteest teame ja teata seime. Võipolla koviteja jaoks ja usissrenta ja mõiste ikkagi, ilaks suuremalt kõlama, just piaal ja ukrena sõta. Sest, et niinaku kaasasin alguses ka üttes, et onno on nutrenn, et jõkavaremeest, et on ma teõttees koharikusamavalitus, et on sellell, et suurem, et rahkuböörama. Aga jusselle, sõja puhkemise ja põkendikä saabumise, et pitid olema kõikomamavalituset älimise. Sest, et põe pitid toetama aittama ikkas mõttes, neid inimesi, kest tulid, niinakukakakar varasemelt jõpõel tüt kakskätaskus ja sea koliteest mõsärdatuna. Jaha inult, sinun seaga, et väga pailluute jaoksestis, saisi selin raffusvainne kaidse ja sea apõkendik kontekst, kõikid einaku juutis kohale ukreinlast kontekstes. Mist äendab, sena, et võhäl etkel oli ja tegelikud ma kohti näin setasi ja maani, on võritus märk põkendikku jau kreina vahel. Tegelikkus on väga paillu kirjum, tegelikkus on se, et meil on raffusvainst kaidse testivab, arike saanud väga paillu derine vaat raffus teesintäekses, et jau kreinlast jollasimimin gerant ja tegelikult neile ei ole aga erikotlemist. Aga, just naku on ukreina ja põkendikku ja selläikas joses, neetinimesekess äenne oli tejupaa, kui takin, et kes oli teine jupa, nii me tüükkatud tahabla annila ja neintegä ei tegeletud nematsatusid veel halbemus olukorda. Ja nümmärääkime ainukkaidse saajatnes, nümmärääkine teest, kes salkus ytsütt, tuli darmas tuuse, ei tõe, ei või jõppi, mis ei esmärkel. Ja, mis ei näe tees, et kaidse saajate ei või armastata tehada ja kõppi. Ja, no me põtse meikio tegelikult ne teelukorda, neintest paremine arusa, et et kui tõs nemat siis on vailu sin nävat. Ja ja või plesadist positiivs, et mit annat võell ja töit, et topp kolmoilisis, mis nele meeltipestis, lootus rahova ikkus turvallisus. No neeton keknead aisead, mitam meiseki hindamäe. Aga lisaksis valga tööt, mitam tichtipel ei se äraunustamät, sõnveeg sõdlinne eksklusivsus puhtus. Et pole kunagi liikar ahvarohkä, tunnäät kekkõn samalt asemmäll ja idusad puustinnat, kui koolisusteem, uue mängutega, et onno sattot märkataeksi. Aga siis misse meelt ei topp kolm, taskorta ilm, misse on estastega, jõsad sarnan. Olen svar. Sist meil. Maal salked, nüüd melgisid. Medid siin ja keel, et on lisad se keel jubpäisellast me juu mängutega, kui hräkkit, aga lisaksis puhtukat, vene meelsad inimesed, restoreniid on ülähinnatud, toiton keskperane, arvamosad testaset on paremat, kui teise drachvat, automaa, on javu autosültuvus, Holptransport juhantus maailmaka, esitaset nagarattava et arääkivad inimesed, halvasti. Ja nii etas ei on ei etasi. Esitas nagarattavad. Ja rääkivad inimesed, talvasti. Ja on ei toon inimesed, kooka museat, vii saasin ei ega jauveltoeksi. Nii et aga, et missan, siis nende, kui nende jaaks, osat onut, kui kikär oskemaks, missan, kui ei elto skaoel, siis nagu, kui sellel teeg on nagat kolm teemat, et tõi liitminemist opsu laikagi rahasissa, medit siin, eeg kui tas liita, pere arst, kes rääkip vähemalt timkisegeld. Ja siis kolmaas on meil keeläuppe, et se on kata itseeraltiteema. No siin koha liõttaks nagatana mei ja kõikie sellise, et ühi sõvit, jõga, et mutahan üsi hakkmasa, et me ei tahau kelegi sellituta. Ja se onkin, et mõistetat, et me on tõüillesaata. Mõn on käed ja laud terve et ja me on tüütehää. Ja se ei selle verast, kuselt välja kutustetuskise, tõüillesa on mine ja see ei mure koht. Ja mulle tundu, et meine, kui järgnevat, et aast, et peaksimekab pirkundlikult rohkamine, kui tahelaponu pörama, et kes onnats spetsalisteid, et neil on kõikil minkitip, et minkit oskus, et kaasas, et kui tahas neidnõkuparemi, siis koku konnas. Kõikile ei ole. Kõikile ei ole, et kui tahas neid, et kui tahas neid, siis võimalikult hästi ka eesti sokkantata. Valet sa pärihvaata. Järgne korkuma maailmal on siiskin, tõesti saab solamata juusrikuma. Inimeset ju isä, et keile oskus, tuustab jammasintsi teerin, viimatti kultud väljantit, toisi töikitestestestestestikeeltä, estikele oskus, tuustab dramatiliselt võimät, või võimalusi tööturul, hakkamasaata ja ütlemeses, saata ka töökohtimis on, et olen võib ole koristadõükoht, ei välmäin. Kutegi ma kuulensi meitem, ma taksikkagi kuulejala. Öeltet üheest küljast. Märääkimä, nüüd räntetaustaka inimesest ültiselt. Märääkimä, tegelikult sellä seees on väga erinavat kruppit, niin, kui ennäkõüttöili ja neendat kruppitees on vel kruppiteksel. Eeg tiniimest on seose soma rikis viipimisest attuse, ka mõnevõrra erinevat võimaluset saata. Näiteks rikipolt, minkis, suku seid hyväisid, või siis neid mitte saata. Eeget, ku inimõnä on tullnud estisse tööle. Siis taa tegelikult on maid ja töööäinte, on takut, su ne tikatöpiti on kinnitat, tõi tiniimelt on töölete, nii misi rahamaks on maksajad taajnü. Mis tegelikult on makorda, tähendab näiteks ettei saatullnuda, omavalitsus ja rakimine taud teidada toime tulekud oettust. Esest aru saatavalt nekakses ja omavahel koku ei käikudagi. Se absoluudse põib saata nõustamisi ja absoluudselt nohmaid ja väkival läpuhulli saapupoliidse etesab offriapiteenust ja kõikki muud. Aikutame toettust tajuu selges te saata küsite saa. Kuimäräkimme ja kaitse saajatest. Nüüd ukra inlastes killeste enamus on ajutse ja kaitse saajatest. Esest meil on olema suil täjentav kaitsees, meil on olema suil pakullasest aattus. Kui märäkimme kaitse saajatest, esest nemat on siis just reikipolt kaitstud. Nematsavad minna töötukasas, se nematsavad toime tulekud, ja nematsavad tasud taki elööp, nematsavad kohanimisprogrami et et net sesusteem sespoelt on veits kirjum, aika sellegaks on se ta vää teata ja kuimäräkimme nüüd jälle tulemme takasin laiemabilti jõrta et märäkimme inimestest. Sesest, et nenteest jaadmistest lähtuvalt tulab ka inimesi vatsunat esin on keelöppes. Võimait ja kohanimisprogramis ja on kaerine vaatua arja entiteerine vasta aattusel. Et näiteks, kui kohanimisprogramman kohuskus, liikrafus, vaitsa saajat. ja mise kaanest ypvi. Siis estes ja tyhledulnud tiniimesell. Tääs et ei ole. Ja mõikökist rutaks nagu otse saattelõppu ja ytleks, et see on kindlasti yksasi mis vaa mut, misses, kun mene tanaa tailine räntekeskusesse pörto ei tiniimesi. Siinimesell on küsimusi ika asukus tässate kohta sõlttumat, sellest mis salu, sellu poliidse piri valvame, et on otsust on oteust on otelempli toimikus ja vannu on aine. Et kõtne et samat küsimusi täkelto niinimesell. Mis tääntab seda, et seda kohanemist, et esmas kohanemist, viseda infad vajavad kõik, mit tää ainult kaitse saajad. Most. Siin kohan üttelil meil vahelad me ei olealt rääkkisime takasi pörto, et täkelto oli jukos see välja, et kat takasi pörto, et vajavad kohanemis programmi selleparast, et ka aru saad, et ootas meie eesti juhiskon toimip. Just et jäänud saad, et sõnnagu see kohta, et me isesin see, sõlle seeeltamelt, et ka sõnjul lihtne logilin, kõteses kõiksavad ühtamu otearu. Mit ei näasi, et jõsnagu se kaiseaport ootud näitelt, kui tule tööräntäkain, et sõl jõrga miti väätehasiin tuoksesi ja sõtelt jankigõik. Sõl jõrga miti ühiskonast vähakitärvismitimitakiteata. Ja mõi tulevõtse inimest tõppima ja tova perekunna kaasõ. Ma põnauzu tütlema, et ühtamest perekunt, kes on tunnud kaasa. Leikes olenma näinud kõikää, vaimse kõikää halvemas olukorras, inimesi üldsä, kes meil sinon. Natani so leerunud, nat ei ole jõsnagu üldsäkeegi. Neile ei pakkutamitemid aaki. Eel tõks ja minkil minula taesti teatmat, et seekes ja tõüülle tulivõib, et olid ja peestist kõikke. Sestemavatab selle partnerja, sellatab tola kõikkära ka mõon. Meite isää kaestist kõikkän ja taesti ilm võimattu. Nied sellist minkis suust el, eltustes mõibarakseme. Ja läbekkes. Sõime jõutsime tegelikult ju kõikos, jopa kaha kisas kohan ja et me kõik eeltame. Kõikkes meile tulevat, me rõhmitame ena tera ja siis, siis me vaatane, kui tervet, kõikas on sinnä. Kõta se rõhmitu, et heralit ühmit ja tõut inimus, et kõiksin akkamus aad. Jõistima tahaks, välitulles alle keelõupe, ei vorda takais, et ka uurinkus, et üik kagi takant järgiki vaotat ja sütlevat, et nohedat se keelõupe oleks min taitanot. No sinestis kohaneta, pärist. Pärist. Pärist. Miks katre? Minauksa muistatamaatto, et me siltistame inimuset, mitte kruppitä järgi oname neile keelõupe. Kui inimuset on elämen taarna keelõupe puutus, siss, osmolen autse kaid saa ja rahusaelise kaid saa ja või üks kõikkää, missukus sa lua aluselt sija tullnud, mulle ola keelõupe, et me tahan keel töppitä. Ja siis selle kruppitäittuuse, et ja se tikita oli seerimine, et kõik saamäeepisem, saamokkama, ei saam, ei saakkama. Ja saa elta, et kui inimuset on nii, nii tuplit tikit maajamast. Et isäkiragi straerimine kurususell, vaipu osututatakistuseks, me olam näinot, kui ta sinimuset tulevat, kui olikoma valitsus, et aitakemin sellas. Aga mida kotresin viittasi ja kuule elelliset ostaks, et kursus teudel rekist reenominen, siis seotatud, et toa etus rahatakad, et me olam teikitänoot isäen, kui selliset sisäest, et kruppit, mitame ei ole siis vadaanud, kui inimesi ikest ahavad neidek saalhta asemel ajuks keelõupe teks. Ma ilmselkelt tolaan, seda on, kui minkis, kui näe ja hovaa tunnist äaräkkinud, kui kõikile kest tulist valumul eest ara jõks, et kui on nelikendinimes, kest ahavad öpideistikelt nelikementu ei sumail näunud mõito. siis mina alust on kruppiikah, mit te ei ytle, et sina tuli töötä, mis alu sinasi esa, sina ole kaitsesa ja sinakasi esa, sõlttumata sellast elamisla alusest, mapanensile kruppi töössä. ja arve jaka nära, kui tas va jau poittiile vastavalt, niin jõateltud. Et se ei ole isegi teab mis keruline, mut tegeeg. Absolut, et ja siis on se päriselu väl inimest, et tahavad ikkagi ehlanku esmalt töölle saantajakuinat neidek saalnoon, et näevat, et sellest keskonnasi, et on välinnud ita viruma, võipal onki tunnud ukrainesteksi ja saavad sell suurepärisel takkama, et nohelt et milleksi see keileks, või ei näe, et nohelt tegeeg, et näe joss kaga isa aimata, et kui kauaks, et planiivad eestis see ähta, et mõnäil üfull on se pääv korraaka ja mõnäil üfull pare kuud. Mina olen sykaval ventumusel, pe olen kümme taastat. Et tegeegelikult ei oma väga surt ätsust, kui kaua inimene meerikis viib. Et kat, noh üksasi jellä on eralt ja se, et me kunanki ei teakui kaua, minkis piirkonnasi, minkikon flitkestab, sõtakeestab, mis peale seda asab, kas takagi uspoteen sellest jatku puhi jatku, ma ei teakui ja ikkagi inimene tuleb rikist, kus keinime näe, kiviteke surnuks visataksesis, siis seekas sellest üste mutu, pei mutu, kest eta, et on parast seda turvallises koasui ole ünni. Et seda mängip tohutult mängip nõa ensa, et teisis on meie huvites, on se, et meile saavuja, üppi pära kasvi elementarseestikele. - Just. - Kas ta, kui tadulab sija üppima, siis ta, üppi pära elementarseestikele, kui tadulab sija tüüle, üppi pära elementarseestikele, ja kui tõesti, ja se on tegelikult kukata naseatuses kerjas, ja kõitse saajatelä erinevas tautu, se puhul on erineva, et tautu. Kas se, nõku juba on tänase saat, seks ta kunagi võisga, taitsala lennata, sille mõttegäikakas, se, eegas tänananan, nii on ja kasta praktikas nii toimip, on isäküisimus, et kui nimenes on mängikaitsas, siis ta, peab neidek saa ära üppima ajuks taasemestikele. Mita üks inimenä ajuks taasimakate mulpolle helyeemuke, ma arvan melkelegejolla. Seinimene tegelikult ei saaru eega oskaräkked. Eegat se, se tasabäksala malustusekse, põkörikem, ja teine, se, se, se, me tahame et inimelset saa va taru misin toimip. Me tahame etna mõistava, et me ei tanao päeval väga on muutne, mõtama et inimelsa paru kriisis onumist, kui se, talla ei neidek saa pup telefoni. Me tahame et inimene saksaru kuhuta minemapiab kõiminkisugune jamaamma jaas, me tahame etna mõistaksid meijää vaatteid maelma leksõmitte, ei võttaks minkisuguse, tiga tanaavri vaatteid omaaksekse. Se on ju meijä huvi, mis täändus, et meijä huvi, biaks olema kaistiikeile üppä, teatud tasame nii vähemmestipakumine kõikile, ja seltedasi teatud kruppite läses, kindlastikas üvendatult. Meikeltasi nähno kui liset, johel sihtryhma mõttat, ka et meijä huvi ja nähtu ja poollast, kui sellist väikest keelt, panna moitti veerima, et et inimene siis, et töl võiksit minkid ukset, pärast, et on rohkem võimalus ja näepetal päriselt on sellest kasu. Se on kui, kui selline, et tõeline väljakudse. Nabri teid, et ei sa taru saamine, ka kasuutejelt. Absolutse. Ja, kas sissarantäe, et tõpoolabelt on velmi taakimiss. Ma on ole, et ku me sellest eemad rääkimiss, me saa äraunust, totta, kas eta, et meist sa, se toole me vaka tuplit, me paistama, ka maailmast sillima, ka ka maa tikipätevusaka. Ja meil, ka se eta, et kõikese meerikki tulevat, et on kasamaa tikipätevat. Tõik nätsust eemint, mis me luomä ja kõik me teemää. Eendainimes teel on, et maat saaksitikagi ja tikit alset, rigikasuhelta, aga mūnustame pisiäisäärää, et see, mis meil, oipolla, eeg mimp, eeg prugi toimitaan, ene ene eneimes teauks, justnimatame tõu sissarantäauks. Mui tuki, sinne valu jõuras, eeg aga kõiki, elani konna kruppiteauks, ka ma meile toimi. Me onustame palju rakemat tera. Me onustame samalla eläraakaselle. Eeg meesin elame oma kulturis, väkapalju teiset kulturit, tahava pärisel trakitainimes teel. Ja näta va pärisel tulla, pärispa pärkääs. Ja pärisel tahava tuntäkagi on sinulla kõrvalja, eta, mitäke rateha. Meieisel kotuseks ylägetratata, aläedruttuvab onga epiteetjak, kärab teidotama eemtast võma tuluudeklarse onivergi kõikõnagojupetim. On terve hulk kultura. Kes treenä oli sellt ei hakkagi se teke. Me vähemesti, mitesis ütle meisu kesimese põlkonna siis särhantää. Või nende lapset juba küll. Ja se ta kainult juhul kui me sin oskamäen, taiset a kohanemise ja liimumise, nahpoliitiket ja suunti ja käittumise olemus, neku vastavalt ka suunatta. Aka. Teatud ulkinimesi ei hakkagi se tekema. Siis on veeljuks esi, ma ei nii nii mene tahap keriakorössiista. Ma ei ne. Tada tahapki tulla, sinata tahap kerääkki täselle esiakeselle, taga esiakeselle. Se motustab kohti terve sille ises suhtluse. Ma ei nekus kusikse, mit ei ma ei takse ol, et kui kui kose ei kalpool keriakorössiismas. Aga võipuolle sõnpäämapari. Usa. Aga se kohti jonki. Ja vatakus on tule et võurast rikist. Ja suule ei ole, sinima ei teõude, vanu glasju, teise glasju, teise tente see töökaas, see et ekse sapi kaasat ja velke taki. Siis ja saal, et siin üs on yksi tegelikult, siis tegelikult se motustab kesinu päivast. Terve osa, kusasad rääkita kellekökkikes võibolla rääkipsinu, ka sama keltal on sama kokemus. Ja teine kui mis tattüks teistõnjö. Ja se ei ole mikis kui nalpasi. Nii et me, jõs on, kus ja me parel leelselt. Me saa tekkittad olu kui kõikitikit oli seritud. Se tõks esitõks. Me peamme tekemme ikkagi mõtlema ja auselt see ei puutu tara. Me peamme kui kui kui kui esti ihmest te vaatas. Mutu me sellepelä meelü on ühtatüp inimest ja meel on teistüp inimest. Seinimänäse ja sees laemnäku. Me saa nagu, et on jumala muutne teha, minkis kui on tohutult täkää majjab. Ja kautame rapopeeri. Ja kaleks nagu jost kui paga hästi. Mina rust. Tee ja kaksal, et tega ka mõlääma tärmiselt suure suhtulmis rinkika, tuttavatega inimest. Se ei ole ainult digima ainult. Se ei ole akesta aavad kus, silti silti site kontakt ja ei mea. Ja rääkita. Ja tegelikult jose onkin maiseal ei ole neusamaasukunne. Ja minauks on peale, et korunot mis tulikimelle tegelikult kaasa. Et inimest onkin kui tega, kui eraltonut üks teises. Me ei ees tõs, et pahasil tõllemmä kaikakin natukena, et elammeks te see taameekaminkit häveel piikki vahet saata. Ja se on kui tega, kui suurenenud peale jussata korunaa suurtpan teemjata. Haga aavailu. Et no, ja tegelikult me ei aihiskont põekel tapusotakot äna. Herinot võimusot teenust ja problémitä verast. Ja kõikse sinjures, kas rentataust, jo olet sa estiiniimänä. Se peaks me aihiskorana mõttelmõn, peaks meikagi rohkam suhtlõnma. Suhtlõmis võimalusil oma, silmsi teapil, mit tega tiga taalt. Vahetitapil. - Ainiamil äest tõrjagi. Mei olen pelüurakke minimiseks onu, korunat ja ega nii takais, mis mulle meiltivõt neku on takse koosieviimise, et pelüurakke mõkuvare. Nii todä ja häetamise kaise asi. Aka kuule ja läm on vippul, tahaks setavel sytaamelepan, et tõurinkustudi väille väga aavailu seta, et mei külaliset estis. Isekin, kuna on keeläjupäe minkil tasaamell läpi ei teinud. Sist näud kurtaavat, et meestast, tena kohealikena ei ole aavailmis nende ka keel praktiseerima. Kas meisiss saamme, nüüd fyusiliset kukko, aikaa, et kui sisserantajat, vii takaisipõrtojat kes onnud te keel tunustanud, et mei lähaks kohe siis menävõimise võimisikane skeräpe all üldää. Et mei uleksime kondatikud ja onnaksime niilaselä võimaluse mei ja kõsuhelteestikeläse. Toon koheal väga halva näitte ise entä koha pelto. Sõl ei äikaminkipar kolnili jaastatakaisi, ita viru maal, me laksinab teki. Mei braga koos. Ja me laksinus ma minkisukurs tälvi. Mei starte müs keeläse mõkisisin. Me laksin sinneudusin tere, me la vastatist raspõgen. Ja ma laksin kuhel vänekeeläse suver küsimus, kus kõsuhel vänekeeläse. Tõistima on. Räkiistikeläse. Mein sen on kui taas, et ka olen on siinneud. Nusin rakittaksa. Päriläse talmaksin, mõttlemat tõistikotra. Kus on rakseid vänekeeläse. Tõistikotra. Ja, ja, ja, ja, ja, ja, märven me. Ja, so me ei änta kasvatamise küsimus tekeelikult. Sellepärest, et pest küljast vaatta. Ma arvaneest, ose na. Fõibala mulle minkis kontekstis. Lihtsamaata, minna, minkis ja keeläpelüilä. Minkis kontekst võibala, liissam veneen keeläpelüe minnes mõik lämõit. Ja, minna, minuaisi ja nenast kasvatata. Sellepärest, ja küsimus jolle sellas, se ei ole, kõnöku. Näet, sen mis su sopärsul ütle, se ei ole se tannab pelto, kui võkameid me, inton, et se onikä, et tevalt, se on tahtliknab. - Nekus, et suomlast te noin ei aine. Ja on nii, noin ei. - Tõikõtud savada, et ei. Ja, ja, ja, ka ikkõnöelud. Et, et et, et, et, et, et, mit te sellas, mõtes, ja saa tistimaal, mikis hada ka siis. Ja, ei kellesraegad. - Ja. Vaid sellas, mõtes, et, kui mõl meestis, inimes tekeelikult tekeelikult. Kas, siis amma. Urink, näitas, et tine mõs tekeel, tahavadõpid eesti keel. Minneer üppi minki keel selgeks ilma, et sa saab praktikat. Se, et parvan, et tena mõs meest tulevad väl kaasurtsipirit, es minkis sellas taastust, kus meestis me kuulis, üppis me natalas maiteja kolintu in tinglis kelt, lõpati esime kuuljara, saa meeksam mintele viis, mit silti kintis keltuastata on kaine. Aga noegsam tähtotja näat, intis keel viis ja. - Nukegi, ja ashtöönö. Et, et. Nima eti kelt selgeksi saa. Ja te käikut, et esti. ja sin tekeel, et olla ka lõppu, nii kui teke üiklanä, reikipoltoip tulle niipali eesti keel kursus, et kui tahes, kui niimineest praktis erid, kuski lesaas, et siis on rahaa. noh tulta. Eegat mei ja asja neinast kasvata, et okeegaisa. Esiteks maomarustraegin jäil aeglöse tööneestone, kui etkasi elkupet eesti keel kõik, välismalist tõtalt et tärhäegite nii kirasti. Selkup me reegime kirasti. Eegat minuaisio neinast kasvata, reikit aeglösemalt, reikit aikökinimes, eega. ja mitte joinnist, et esud sellepärast, et ta kuuleks, et okeeltet olexi, sees, et tuloegs võimalik vastata selles keeläes, valesti juikesti, mis on vaheton. Inimine praktiserib külöppus kõikesti väljatoopu, et otehaisa esi tulle, se mitte kunanki väljana. Ja ole, sõhäng on laakakab räntimaalmas, et nohätatame sell hetkeel, et keelikud kui klome eesti kuvantit. Eesti brendi, et nohätat, mis meest tahame, et mis nekud reegitekse, kas me olla me sõpralikud. Või. Ja, sõpralikud viisakad ei igali on luku pita, va toinne. Sellas me ma tees, et mitte, et ma lahensin, et ma hakkan, minkid kiusuaja, ma inne. Kiusuaja, mis on me elomulikulte reikia, kõsi sõhängel, et ma reikin suka in testikelle sauv. Ja. Ja sees apolla kius. Sellasimel et sõhõib olla. Nago kui tekki võitsnagoa ei tata. Inimesal harjutata. Ja. Ja, sa naga misme siis nagu ilmise läastel tekii, moilikise, et me kordistösimäraa, mei ja sichtruhma tee vaatta, hoesjala, vaattesimme, et on ma til oijemas kontekstis, et kui te sa on tüülle saamise, eikagi kui te sa on noesjaja, misa, et mõu ja sellas taastast me olla misis vailmis, kohalikomavalitsust, eikagi orantamasis, neid kohalikä teenuseid. Ja kui me nüüd reikimme, sinne kohalikomavalitsust, sa roilist, et mulle oli hea meel käi ja kõikme ja kaheg sa partnerid ka läpi, ja siis mõnäl poul oli saman laajal, just pareesti vastuvatu aeg. Ja minu on, kui imätlust tegelikulta sellatöõpuhuull, nendel omet, niikälle kesis, et kui se uks lahdile häp. Ja sinimme, siis saastub, siis se kunagi tean, kui millä kõikäkasa peaksit, et otska moitata, et sälvaivad olla mis ta hais küsimusat. Ja ma ideakotress oskat sellest, trakkete. No et jäe, kui tasan jäe nut kuva on sellest, et kõik kusis, särntaja, et kõikme ja siis kui, mõl ikkme, et ne mõt on kuhaiselt, et sõts jaalabie klinkit. Ei ole. Tegelikulta on niimise toivat, kii pörtut, erinevata küsimus, tega erinevata, eiko halikomavalitus kureerit olevata teemaate. Ja minu onki kõtakki kuvaantuus on nimate, et mesinkapartnärit te hulkaa, se et ainult sõt jaal töökonteksistis mis taamea. Ka ei tegelikult, me tahame kevaatata ka laajiemalt. Me tahame selkeks teha, et mis on, et teemaat, mis sistryhmakõnettavad, ja kui taas mene, et sel kohollik kusomavalitus saamaitata. Muiduki ja siinimures pepüüttlemma kaat, et siis on sõtsekend kahaksomavalitus, kes on täiesti kõikkerinevat. Naut on oomset, aga naut on omo ülässant, et mis on ei lähe, erinevat te seatust, ega ei kus akti, tega kustusekspannot, naut on erinevat koraltanud. Elisaks sellell, naut on luunutel täjentavait võimalusi oma kohollikke leinimest, kui taas nel oleks hea elatasel asa omavalitusas. Ja selle verastu ei oleks meie kohoek saa kohollikoma olise partneri, erilmelisus onki hea, sinne kevusas, et ta tasab kesille erinevat, sellise et kitsas kohaat, sistryhmata, erine võuse on meie omavalitus, tees tees teerine ja kõi piirkonat. kus on. Saab kõimalus, et kõik on ja, et sammekin oko estil aja piltik, mis kohti tuntumnago entale vaatat, et mõtastaselt, kui selle ühisoosa leijat, selle pia, mis leijat, aaka marvan, mulle niik on jendukas. Minanäin külnele küselkel mustreit, et on ühisoosa ja onnerine võsi, ja se on kitora. Ja noh, mõdukid täilinastrajakid. Se on kõikkä, korke, kordates rohkem ja enamki veel. No ei nimesi on kaava, just ehted, kui teki teeri pika omavalitsus, kontekstis minkis, kui seid, nohmaid ja teenust, mõttes mõinkit elahende, mis taarendamistaksüud, se olane võikköke sellas kesul elapsel, ja mida on vajavat, et sen kui kui teki, aha mavalistütee põhisel kaa erinev sisk. Ja teata saata tegellikult, et mida on se inimene pärisel, et vaaapsis tegellikult ongi ja kohalikomavalitsus, just see, kes saab luu aselle sitemiselle inimese, ka yks kõikasissele kult turite käu, sa võikaselusot, ja olvalt konna te käu, ja saata kisi vusaltuslik suha ja saalt ka juva väikselt takasisid, et saata lisakselle. Et se kohalikomavalitsus ka näab, mis murad? Selle inimese on ja tapea boskamaka, ase ta mõitu kii ja hinnata. Ta peab karu saama, kui ja tulebki teisest kult turist inimene, ja toki küsipyhtega kohalikomavalitsus amme, peab nagu ka ikkakin natukene nii tohu kohti taju, ma sa ta on niikakise vasta võu üppäine teksud, saal valt konna, võikka läpi harituse või lasta ja teema. Ja te see, justis üttleesid on ja. Et trakid, et toll on vasta varitus, sõt saal valkanas, kurambus, mite ühtikariidust ja olevää sellekse küsite inimese käs kõtas saalab. Ja kui taps nõil, ikka jõmalla kovliktus, mita ma isateen ja ma teen, et võits ka erine võttel teema, teema, on tavarise küskin ma see, se ei saal a ütleen, et mite kuna akei sa olema, mite ühtikite ei oheent, et mise alka psa naate kool ei nimene. Selle ei ole ja vahed, kas manna välja, ma ei jah kasutus lupää, ponen tanavatele liiklus, märk tõen, sõt saal tõõt nustan, maitia värku heltu tiniimesi või vel midagi. Ja, et kõi sõks täss ei ole olemas. Et sellis juhendidakoot tulema, mõnjus. Ja kui minu esis on viniimene. Ja nüüd sellab ühten, et sell on minkit vahed, kas ma olen ma ei jakult turi valkonna inimene, või horitus valkonna inimene, või saad saal valkonna inimene. Kui minu esis apiniimene, ja mõnjus, et või talon küsimus, või mõnjus, või mõnjus, talon minkit küsimus, väga palju teisekult turit. On selline, mina isi, on aikkannud seda nimat, mõs sisennemis küsimusaks. Vakad isti, siennemis küsimus, ja näitak sa, et kui tas mõlapsa kooli. Ja see ei on see, küsimus millä, kud ullaksa, jes küsim taks era, ja siis sa, et tegelikult näetkult esi, kõik kõik kõik kõs ja ainüa minasan panna tuima. Ja äldene, ja taka, vui - smasan küsiitä, ekkas on veel meni küsivmas, milla läsata aaksi vastu saad. Ja võtsealt tuleb sev vahesist ja seda ei annas olekski haritus, seda ei annas olekski töö koht. Ja nohtpajam atse selles kontekstis on selgejama. Evel, so tjaal valkonnas, kui semmise enne mõtse, et tine me se tastova tukseks, siis enamus okei, sete, jõt ei oleks on vala. Aka vääka pailiot, inimesi kes tastova, et siis se talinna reentekes küsuksest. Jolle absoluutselt so tjaal, siis me täs api vaajat. Neilan küsivmus, minkise luvaltonnas. Ja siis nemat küsivat, meini vaajat pikkemat lahentamist, me näeljän lihtsamaastus. Ja siis on ka neetkest, toisti vaajavat. Soet saal valt konna, sõkumis, sõt saal valt konna teenuuseid ja keike mõutsin ei horda. Aikna, mõe enne ka räkkisime. Sõt saal valt konna, kui takis, ka toimi, mina vääka pailiuski, sõltup hintamisast. Erinevatle teenustelä saab, sios läpi hintamisast. Ja nüüd tulab seinimene. Kes tegaikot tahtis küsiita, et kui tasmoiti teikupu oleks, et a prüki sort herit. Ja siis meiliske me tälle kong suu kuklasa, tõmpame tõpma ja hakame te ta hintama. Millista apiita ikkagi vaajap. Eke tööskülest on se võitsnagoofristomine, ja me vaatame ränteta. Mis kaisesti me tõpane? Me vaatame ränteta ostak inimest, kui ilmseljäljelt sõtsalselt apiva ja võtinimes. He teiseks. Teiseks nohinimene aastupuks täilja ja se, et heisekipõibula ei tietnut, et olen võibula elus minkit trauma, et onne teikab väga etukalt. Oma ei enta toime tula, kui mehane ismida api toime saan. Steltu läpi saal täilja halvimälihulita saab paru, et väga hullus seisusein. Eke. Me pärmeme võitsmõttemaga, mitameteemä. Kui ikiniimest, eeg ali sa me prääkura, eegi me ränteta ostak inimestest. Ja seetotu me keskendumene ilä. Eeg võttaksnago inimest nagu inimest. Lähaks meõtad tema kui küsimusi. Märkaksasju miss on teesti specialist võikspertjaasi märkata. Ja küsi te seealt etasi. Sest väga palju te inimest, et kes tulevad erinevätes kolmaan, tõttest rikki teistes. Nänte. Se on kui veres. On. Seelist on omet, kondate mitta usaltamine. No, mõiksin präkust võttüttel näeti raan ja kõik biaksi taru saama, millest jütkäipõi. Ja, ja nyt on jumallast jopuarvata, et mina aistonsel iluus nii kui isa, saabubiniimänä. Mina omet jolle nusaltu, sõan ja kutastaminte usalt. Kukutema ei elmin eluuteja, et mina ütleped seilõpepal, kui alatti väga halvas, kui sa alad ma jaus ja avameel neine taise. Atema ruma, et ei küsi? Just. Mina aistonsel, ajama tännüko. No, võttesis me, tulepisin on kekärkisem, et meest rääkisem. Ja, on et kälikot, mõur ägimusalt töepuful probleemital ahentamise kõinstest. Ja, ja nyt on, kui paljon, mõl on küsiss omavalitus seda kompetentse, et te kälikotem paateilisalt kuulata, küsiidõikeid küsiimus, milläkata pürtupi, bruki olla, kui seem, missan, kui sa tekelikapivajamise koht, et taviipere teks töötuna, soovite seda töötu toetus, ka et kas tagi, et kastavi ikks näiteks sama restoranjava, et võitek saakata või võinohantat, et näha laijäämaltomavimallusieksi. Meenbeam. Pikermas perspektivis oppi, ma sellegselad se inimene kellekama tööton. Ma peam isma tausteksi. Niinakukakikestas te puhul, niimapemistma kellismalt, saapunud inimese sellest ummärastki päritolu, ja te ma poten saal, et kui taas te ma millisest keskonna, te ma tunnootõnnoenja. Ja kui me et tekelikot suudaksimää, noh niimatid ajatotaisis me, et tekelikult absolutselt ei ebjakselis saatid tegemama marven. Ja. Mei asioan tekeleikult omavaliid, siis meillud siitseegant kahegsomavaliid. Meil mõs. Ma taasin sedatekäeikult ältal. Siitseegant kahegsomavali, siis küll inimeseel, kõsastub küskel, siis kõik mail maisata asuvad, minkisomavaliid. Pooliid, ja asuvamavaliid, siis saal, saam et asuvamavali, siis noh kõikilam minkis kui ne suunako, saunako taas pittal, talinalinale tartu la pärnulää, ajpule. Ja nii eda. Mei, nekui inimese jaks tekeleikult suurt vahete jola, temaid, kas on omavalid, siis on riikiamet. Ahta. Ja kät, selles mõtes, se omavalid, siis küllet, se omavalid, siis on tõest inimesele jullähemal. Ja inimene astub saal tukse siss. Aka inimese jaks. temaajaks on epa selge, kus tareegi briikikaniöelta. Või omavalid, siis sekä, või kolmantasektorikavõi velmitagi. Alle seilema kuulsi nüttu, kui tas. Yks inimene pititana minääma kell nelimikratju on jamettis. Ja mina olimasi on vaihivärkimilline usuhittavni, mõi on poliidse virivalvamettilää. siis. Nako juurte tekkinot. Ja siis. pealläe viitteminot, et kuullamissa ei naru et on tänakel nelja, talin on rentegeskusessä. Ja iked inimese, et inimiste jaks on systemipolla pörtumine tekäikutuksesama. Jost saa tevaajatus. Ja kui tasmasetavajatus. Ja ei mõi võiks kõikosat tareegi, keda mitain tomavalid. Selle tegelikult ei mei uurin kaveljajo. Kõime küsisi mea ometkontote ja kovvi kohta elime sellõks küsimus. Ja selle olen elikin on kovaastus, saime väljalu keta aga kenast, et tegelikult küsimus ole vasta ja temaajauksi olen redne kas on. Sõtsalkinlust osa on meed koha, et komavalid sõtukassa temaaaks on seõpikks rikliksüsteem. Jost ja niinakumalame vataanud, et tõini on mea ka hea näittega, et et estil puutu se üksisänämi suks, et temaajauksi olagi vahed, et kellekotasis suhtlema peaksisimisena hokkama, aga jõsse, et sa saad nagu selle teatmise ta ha, et kuime tõülle siis imus, et nohne tõüks et jõotud küsimus, et nähavad nyt selle teekon, ei ajata asne, kui siit logit. ja selle olis, et tega siin või jubimad uulle, et seamele puutu, aka meetõtame lookilisemaja munusamateekonna äni mell. Ja se systeemima ja meeme tea mee. Jost? - Meid te ei nimene. Ja sege et ka ikiniimest kohta. Ja systeemima kohta ka ikiniimest puul. Jost, kuna me lokka paakka otsa saamasi, seda põtame kukku, et mistäe, kuselis, et meie silmis praakuselisat sumurama takistuset on, et, mita on me pana me sytammele, nendel inimest, ja laikessriiklikult ja kuhallikomavelistus taasantil toimatavat, ja mille länat mõelna võiksit. Ja et mulle meeltes, et me juba jutsimme, nõkusel enniat, et me peaksime rohkem näkemma inimest. Olemma inimgesksemat. Saavit sit mul tõnat suus, mut laasinat, malsan läheeltal malt traakkit, et kaisa nii kuni rakipikkämult. - Aika noot saas ja? Ja saa ka noel sellus maabot, laikadakimest on kaksunioa. - Ja saa, ennä suju. Paka, butsas on. - Saa on maa. Tekenikult se inimlikus. Sege kege taaalise on lihtsa on koelise inimlikus, mitame tunnäe me üks teise vasta. Mikse me julkese taka välja näitata, rende taustaka inimelsesuhtes, rääkime aegloselt, rääkime eesti keeles. Küsime kutass on lähap. Hada minimlikud. - Järme siltistat meija ja teige. Ja viks tegel mõtüki, seda. Meivõiks segelagi kegekagi tehana, ku. Nahapri ei teiti ka kaha. Meiv ei sa, on mõritan siin äeltan, sealt, se on nia univer saanne. Meivia on mõtlemat, nahapri teiti ka. Mea tegelikut ei ta haraakki. Aga kui tulin üts välis maalane, siis te malemab jaksin, tõtame tere ja küsime kutasta lahap. Se kui teki, marvendats viks muutut, pelõmõni enkäst harjohtamnes, nagu olis pareisosaks ja seita hant, et teest on nepe pimpi minam ja üppama ei kalla järgmise liinimise lähe. Sulla! Kaillistama keike. - Kaillistama keike. Aga listelt, et kui teki olemme enam vahem sovraalikutüks teise vastoa. Ja, ja lisakse, et kui meikagi mita, ka mõikama koto uulehel ülespanemä. Sismi viksime korran, kui selleast filtrist, nagu läpilast, et kass. Kass. Mis ikalees välisma, olise tausta, kui nimene, et kass tema saab selleast tekstistaro. Mis on nagu. - Varusatama. Mis on nagu. - Nii. Asan nagu, et rikimis peks olama suureperõne. nagu valu leevendus, kõileks jäma niun kuulanud. Trikkon se, et kui te on tekst. Laskes kuuklist läpi. Laskes kuuklist läpi ja näitekst íntis keltä. Ja vaadakke, kas töilke on ikä. Kui saal töilke suikun kalaseis. Sist vahtakestikestest tekstist onu, nii maati, et. töilke muutu beikeks. Sellemärest, et. ja samavib tehada tegelikuk ka meneikelaga. Ja siis on nii maati, et kui inimene võtab teksti, ja tõilkibsällä. Sist enaamik keltäest, inglisää ja siis se järipminäkeel. On tegel parisok keitõikä. Eesti, versus väkopalliuteerinavad kellet. Jumma lakel paspanev. Aka inglis ja kellääk on enaamamok kei. Nii, et see on ala et tyksiadrik, et on het tehkömentekst olmis. Pank ja kuukil teikkössä, vaadakeköste elääse kutakki. Tuntu seud logil näkukekanest jonki kekesti pankekülassa. Ja lisaks, et kuhu teetasi suunat, kuhu se inimene lähääp, jokas se tein organiset, se on teab ka, et tõt tannut sinneetasi suunat. No seda ei kui nii. Aka noh, mõnad essemme ei elitamme. Ja, meiks me ka maikapavad üsju. Eelitam, eestlast elõtomavahel ei nii. Absolut, seda ka täname on selliset sistryhmatsin teemaks. Kass, soil ei mitakin, mita me jätsimä räkkimatta, mita kolulist, mis pijaks velkulama. Absolut, seda valdu ena mõseteemasi. Ja, ei räkkimatta, sinka juuset äelitam. Ja, ja mina tatsin kõelte, et kuulle el tasu, silma peal hoid, et istil innate valdu te liitu Facebookkilhel, kus sisse väkapavil ünfatta meikapetastame, et parantustest ja tekäustest ja ja mõlame siis se on kakotulehel. Absolut, seda ja ma parenkasi sellään, potkasti jõurtanad linki, et missas kokkovud, me teki, me elmises taastas, kõikad enki nii syvitsi huvittab. Ja siis, seda, et me ei oleme nüüd nähte sichtryhmate, ka jõutat persoonad, et asantid, mennas siis üksist persoonad, kui sichtryhmokondportreed. Ja teõtupalt esmes siis kohalikomavelitsust, ja püjame sellastel on inaparämini sichtryhmimu ista. Nied, milla tänan, soovin kõikilla ilossa, et saapovat kevatet, ja erke unust teke teenust pokkumiselsisimimlikkust kuulmise nii.