27.05.25 Nestor & Koppel 4.20 – Miks me ostame kõik Hiinast ja kapitali repatriatsioon

Nestor ja koppel, majandus pootkast. Tere taas kuulema SB-määndus pootkasti Nestor ja koppel. Studio sa on koppel, kes pidiolemovajunud parempopulismis ohu ja Nestor kes on olemuselt Tärkeja tublija progressivne. Aga reegimaisast tanaanmeil taas kondiemat kõikon uvittava, puudutame väändus keskonta, puudutame klovaal set keskonta ja puudutame investeerimis keskonta, mikkel kutas meilisele majandus keskona, kõinud on. Mõtlingas pepsin alko luhutama akkama on sellab aras, et sellab parempopulismis ohu vajunud on tulla toime sellega aga, aga nostajata. Taaks reegimat üple ei istist, et meil nimelt kes on näinud kunaegis, jukast liege on taursat filminakumoleevesi sell oli norma kundles, et kes heräntasid ja huilluist maakohal, et umves taulis tegelisot on visit väizanot nimelt meil lõpeval nädalal siis aiemefi mis jõun lõpetosama, tegevuse eistiskes käib siin ikka korda aasta süla vattamas, kui ta saa se tonne, ja kões on tõiks paremine olla ja kapsis ka eistirigirigas, kõis et vafait soovittusi, ja minu mihinan, koolneed soovittus, et on niikau, kui mina väletan, et mis on siis kinest rohkun kuhime aasta, et en on vähem täpselt sama sovus, et eeg siis lajenda akeama maaksuba, ja sii tehke majandusest strukturesetreforma, ja ikkagi jälgi kettelikasel tuluud te kullu tänala näkut asaka aludulaks. Tääpselt niisekin puolema, ma võibolla isegi mele et on seda natukena kauhem, ja sa on olla tena võhem, isegi natukena kauhem, sama sukunna ja üldiselt, mulle sellõures tulepõib olla kukaksas pektipähä, isimenas pekt on se, et sellest alet järgitakse, aeg on kui minut vaatame seda, et kas on siis nagu politikate see jõudnud, siis noahmo bakun, et väga palju oma yks kõiksust, ei ole siutatud talitsetanen daajeme fisoavittustesuhtes. Se on yksas pekt ja teine asian see, et no, kui ma juba sinseline jälta tuntut halbinimen olen, siis sellisese erasektoris ja sellisese vinainds maailmas ka globaalsemalt, se on ajeme, kuna agi tundus meile nagu kohutaval tähtisorgaanis, et se on. Kui ta, kui ta, kui tahtsus on võitikene vähnenud, et keegine, kui neid eriti liika, toisisel teivõttava, minumales tuvite, kus neil ka mõnetskandaalid, on tavallis, et selliste linstitud, johanid on kuskin mingis, kus etskandaalid, aga see tahtsus on kui taakki vähnenud, ja meil ilmuse, et räägitakse sellest, põilõtki sellabärast, et aialooliselt, toisti oli tahtsama, et kuna präägudud on toolevat? Suuretskandaalid ja või sinu sinja astate, kus näat, jaka sid ka vaga lahke kääga, kus et maindus politiise soovittusimis vaheltid, et näga kaasada katastroofiliselt tulemuse. Päras midan, et külvist väidad, et olla on ansuust on tõkkamahagi heranud. Aga istis on, ja nii sa pärdikka jäärapäiselt eestas, et kiviballurid tulemne, kui raju, ta 10. taastate siis, midagi muutupad tegelikot yksasimis sõnju, onud ka aialooliselt, kui kajamefis sovittust, on on on automaksog ehtestamine, töövõit see on tehtud, kõige muuga lähab aegatundobsust, et sinne esimis, et viitad on ka ilmunselle kohto, mida reikimme elesis vastane, koalid seone, leaping reformeerago neistikahesaa vahel. Ja no, kuma niit kaksa kaisega nagu kõrvõtti, badin see haemefis sovittustegat, on siis ei tunnud see, kõida gena, kui ühte menemad. Toast, millest väge vaihe meef on see, et mei tegelikot peaksime tarbi, mis maksutu osa kaaloolui välja viidi vähendama, suurentotalebisill osotsealtsid situsust. Ja sellase on hopissise laajendotamaaksuba, siit tehane teks kinnisvaramaksia, vaipõl aga sinne, et tevõitate käest, midagi natukud tulumaksuneal koorita. Aga no, misis teeme ja valitsussoin, niiköki see, et käibemaksju oduus kohe tuleboinju, järikun aasta kaho vära tulumaksug yr, misis tegelikulta, no koko esin paremmõpalkaga tegelastale, mõju praha koitile osotsealt, kinnisvaramaks ei eestaselja koduun pihaa. No ei ole nagu väga suurd proresjääga, ma vaipula kahegun aasta berastis savat ka neidotusud tehtud. Ma vaipikem võib olla mõtleksin nimo, et kuma tahaksin olla paha ja dema kooks, siis mõa võtaksin eesti sellise eska teeber kapitakaspuhu. Sellise ilusakraafiku, seegraafiku näittab väga ilusti väga ikes suunas ja neidanot sisuliselt taasise sellise esumises peale. Paneksina peale kõikane et aiemefi soovittuset aia liselti ja siis väikse kommentari et neidiole tehtud, ja siis ütleks, et my olema ka ilmanen te soovittust et on nut väga etukat, et tähted mehe belle mõtle, et aaka mele meelti bisärohkem. Külda on tuleb kuna, ikka võusundine sa maksud okoa te mordumissa jöhel päeval haga maid ja meel on se päeval. Teine teema raakoidle misikagi? Ei ma liissat asin oelda, et kuma vaatnes eda arhenenud mael ma tõkestama tut lähenavat maks ei uutust. Siis mõusund, et maksud osas saapikalbool huvittavajda syuhtuma. Me olemikne ka asimida alatööldaksan, et struktuurse treformitse on ühtsema et termõni, mõndama suudan nagu majandusas träikidus veille mõelde. Ka tinim keelisud ja kui teki panasis, mida aie mefselega tahab tegerikud vistööeltan seed, mehele on juust, kui mingis elskud tinimisikin nii, mingit tese etevat, et tees sektorites, kui ei ole ega tule, ka samalla el on ettevat, et kui sinago onne ja aina tule peale. Aga, kui teegin, et inimest, et nagu ei uuanandasi sektorites, et selles planisüks, mida gettevat, mississ, no on kuma pänn mõtlemat keel, et nagu ei ole ja kus ka ei tule, et on mikis, kui se et kiduvat töistus ettevat, et kes saal, kuski lääralateelt ei vada olla hanketama, soo meemafirmaale. Aga, kui teegi peakstant siis sii, me ei startappide, peak on tõrttöse taline syläkulima. Aga, seud on tundup perisk korralik pähkel, mille aga rikpaks, kui te grinte pistma. Ja, selles mõttese et aie meffuip, kas või pial peal seeista, aga ilmselgelt, tahi suuta muutta ei mei aia luku, ega seda, et millerafastik tökestamatult vananemakipub. Nii et struk tulesed reformintan väga toere, et aga tööpoolest, nielda vana mõjantuse, vanas mõjantuse stüötavad keskelist inimest, meelitata maid ja koer te Facebookidege ma ei ole ena, kui väga realislikahiguse. Meegi seline üble hypatees, meid on sauvid siis vasta vajelda, või genitata, mine mina ole mõelund, seda etki eesda seda konkinattukekinni. Meil on eesda neeritikuma reikemiselisest pigemmel, kui keskelisest vananemelisest töötavest, et on kipub olemiselini sustlojaalne. Et ei oidsi väga ja ega kegi talaga, mida kivist kandikul pakuma itul. Ja on osa, et et on töötapkis ja kuskil oma ehhe settevalt ja ümblemneid paitesid ja tekkä. Ja ta on seda niikava, kui nii se pootüksil kiinipanaks, et siis on nagu raske seiset. Nüüd tölöble ei tõus töööäinte, aga kui ei ole häpise hoitsin kõttaks tulle belle. Tues kohansu üble onise, kui meil krohkumpalkad ei, niin te, kui sell paje vabrikus ima 20. aastat. No, ja siis ei siu olega nii raske, ja gül, meil on viimasi ühe deist kõimin aasta, kõige kõrgem tööbuudus protsente, ka meil on töö hüiväjuna, kusab väga hästi tead ja alatti onneks, ka maidid meil on töö hüiväjuna tegelikult väga väga hästi. Eeg siis no, ikki poolemmaseta olukorot, kus nüüd olise nüüd töööeltase vana majantus, ülepätne pirmisamele kompeleksistensi, ja siis eesti peil ju inimisi ja püle ja kõigillni on kohtavalt paha olla. Nes me olla tunduvit, ka selle vana majantus on sees, tegelikult inimestellen võime, keida parema on palkaga kohtoinju, missan eile ei perus naosad kasulikõga, siis me saaksimääräkidega sellest, et kutas lisan vertus suurene, ja tootlikus kasvals myhinnald on sellell ainu, et siis parem kohtsuudab rohkem tohta, rohkem palkaasid maksada rohkem kasumid saada. Aga eslana ei nägoi liiku, et minkit uuringud on sõgil tehtud mõsatus pihkuüks, kui sellet üheksükööntproctsenteeistitõõtohtest kaalup, töikoha vahtust, aga on on ma idea, esikikud, kui tahtu kaalup, siis ei kipputavist tegelikult kuhu liikuma. Seivista nenevhem sama, et üheksükööntproctsentee, mestest kaalup, abielu lahutust, aga ei nohte 50 juuab selleni. Seet nägoi nähtu ei hinn filo safeerite, et siis me olla ilõttima üheks sellise, et me on vana majantus, et tevalt täga bultusin kokkukes, et tevalt juhtoma, et puolna iljääköötse temata haksiköök eestis üks olla, mitte siis alanpalk, kui ei jülenpalk. Tööiltat kui, kui kõi küsivad liika paudju palk, et tevalt paustinud poeikin, nii võname selleparast, et palk on teda liikas suuret. Määrinati, tagi võkses arviti mängus, kus saaks maandus simul eeritama parema meelle, ka proõiks läbi seda senaorimit, kus sa minkis ugunna ja natukena napakas alanpalk meile, ja siis vaatame, kus maandus jelluui mitte. Toll, kus kasoksikad, et seda ols ma on kinnele, et noha, et 2-2 % jööks teötä on joa, aga totlikus, kus eline suureneks. Sehän ja huitavet, selles mõttes, et kohekui mõtuvib ju ettevõt ja olla selline toimin vaabamajantuse toeta ja aga kohekui siis nagus vedikene specipillimisemaks, mine ja vedikene nagu natukena rohkem torkid, siis tolab kohe ja minkisogust sellist jõttumis, kangersti meenutat proteksionismi, et vist ilühti üks ettevõtlus organisatsjoonikagi irmsamal kõnbelle rääkis selleks, et sellekset meil saaksin irmsamal kõnbelle ettevõtta, peaks riikirmsamal kõnbelle hakkama tõkendama seda, et hevelismalt tulepodavad kaupasissa, ja siis ma mõtlesin jupaan korraanigeltakadunud Jan Noreillenile ja mõtlesine toine, et te ma vaime labikka vägaistetasi. No seile mõttu se on oreile nevaimel apedaaseme elikagi jubu vaga kõrgel tasemel. Se on ju politik, mõt ja viljelab tana amerik kõhendriikid. Kui kui ma alinsin kül vahepel natala aga laikudisrihetes metsasee, et ja üde kõmidsimis vahepel maa, maa ändusest toimunud, on aga mõnud tundub, et mida agan toimunud. Aks ja hinnat oli kõvast üles aralline, jõt kuma sõt metsastu ei ole sain, ja reikid täks sege seles, et amerikö ja hinnan siis juunud mingis, jubu selle teatavalla kukkollepele, et nii paljuma nägin, et ei sialku se kukkollepe, et hämsudatõöheksegend päevanad sure, et ootamä ja vaatamä, ja siis augusti keskel, siis se otsustama, et kas pane edal sened, et saa 24 % riefideegu võimittem. Ja seles mõttese, et sell ilm selget paistis velle sege, kui taas ühele etkel akkati ikkagi jellegi tõkaga turusik naale kuullama jaan, maa kahtustan, et neid turusik naalide vaategeid ja kuule jaid on suure orangei ymbruus esikagi natukkene, natukkene rohkem. Ja tõib olest aktsia, et põrkkesid väga genasti takaisi ja seline näkuu ildine tükske aktsia, n-mitte kunagi ei teuse selle bärast, et suura orange on halp, se ei naratiivleks kudegi natukkene ja kaudsi. Ja luomulikult võip täiesti rahulikult, se kaubandus sada ühele etkel jellegi on saattud eselisessä aktiivsemassa faasia, aga tuntupet võettakse töestinatukkene rahulikumult. Ja seliste majandus mõtle ja tää meelest kohaatti iseg jöeldakse, et sellest motivaitsionist viselest eesmärkist saadaks haru ja eesmärk on iseg juuskuina kuike, aga meetotid on kudegi väga rapakad hyrimselt ja ka ootiliselt. Et no, marman, et me seda kaupandus ja seliste on kui suu viimaste vaatust, mene näinud jollä? Ja, sada minagi, mene polast mulle tundu beritti, kui tagi gumalinnäselin aakseturku, et jo vian põhana eiivzus, et kula kõiköinju esti, et me ei lügees mõhäksumneks päivaks, nagu sõja etase, et nüüd või vaatju aakset austa ja ka me ka ikka koko ost, ma ei usuhama töiste ei ususeleste ja isegi kui, et me ei usuhama töiste ei usuheleste, ja isegi kui et me ei usuhama töiste ei usuheleste. Ja isegi kui, et me hina ja meerikate, voolest lepjelt kukku meegitest oli derifidessis, me olen täiesti saaja prosendest vendon, et me ei saurlemik tonalt pakum meelle. Sein läheaastatelle veil kovasti ja meelle lautust sellas färis, et mista siis ütlepea, kuidas tegelkud turga mõjutab? Ja tepselti ongi ja selvarast sin, ma harvan, et ternaseks mele meumpas kõnmeegordoenud seda, et turglyhaeliselt käittub, tepselt nii, et ta suudaks teha haige, et võimalikud suurelle, kukku selle turu osalistest, ja se ei pyrge, miss on ollut nii järskan tepselt see, et kõikilusti võitsi takasid, enast positio neerima, nii hölda ei meelle võitsid negatiiviset nägemus tyhendriikides, leidsid, et väga hea, nüüd on suurese itsmikku eksis nendää ylehinat, tehenoloogagi kaintit fundamentaalne töetun saabunud, et na, kõik positio neerisid, enast ilusti nii ma eti, ja tuleb rohkem nii on tarafusvahelistelle, turkudelab aikotata, millegamakus jõurus ole neus. Et kõikese tulla teha, esis kui võikese tehti ja se tundus kõikniiluus ja mistlik ja regionalne siis nollomulikult turklaaks oopisteisest suolas. Ja yks positiivnuudis mõidagi, et sõs negatiivisest poolest, märge mõnud kilemaka, positiivnuudisis präägo, et märge võrge on positiivis külast, et tramsis planipkaha suuri maaksul ongetu, mis võiks itse on moideuvas saama jandus ole siiskid ajata võt hukande, ja mitte siis puudotude ehneid, et sõitset abrat või, ka seda kõuku üle enõnma jandust, mis üb samuudis olas elina aspekt, mis meelle turketagan teukabeks. Ja ka igaz kus, et katla semmat tegel aset võtavad spinivad, seda kui taas trampotap teepjallegi irumsamal kompel millerdehri telemaksusotus, siis on äesti ilus vaadata, seda kui taas kalku lieritakse kokku, seda kui taas mingis, kui ne millerdeel jelle kuskil on mingis, kust kapitalli kasut ei, mut siis tõmmataks sellel vahelle selline konceptualne virdelus, märk tavallise inimisepal kaga ja öeldaks, et selline asi ei lähää absoluutselt mitte. Ja noh, loomulikult siis kui ja kuskil kelleelki 30 % kui kahe kui auksul see varantus vähemep siis, siis jööle mingis, kust jõttu et siis need. õh, kutas näudu älda, sege varant särgi kõi ja sinisti juust, kõi tekel ei tee ühtikib juksu. Ja, mõttad teegel ei toks femmaks, saka tavaltama mingis, kus teirirapartit, et kui turkud ta langu saal, et kui pailyusis on rikkad inimisot vaesemaks jainot ja kui taas teegel kõttan maka alpju, maenma se ei raha ahemaks. Ja kui taas neil on kui kinnest ikka väga raske. Enki nüüd on raske. Mis maenma võndus ole põutotab et meelsin roopokomis on tuli ja isäveljää uue majantus prognoisikel, kui kui kui kui, mita aastad asem, mõttad roopas paks mingis, kui mõnki muudermin ült se kasutu sellab, et mõn mõnlimää väl ei ole sellell agad. No hodad, kui mingit aisalt nagu mille meiter võrän ihku, et siis seda nagu maandus kasu prognoisimiseks enam mõnime, et tõta ei saa kui ta taa. Se aastad Euroolavajantus kasab siis värsikel hinnan, kui 0,19 % mis on, et tõsine revisen võred te see ilnis aastad sygisega, kui ja usutib ei lühekoma 30 % se kasvo. Ja ka ei herimmisel aastad, erhoopa maandus kasab üllatus üllatus, nagu ka aegel samad kui võrän prognoisit, et yks kova 40 % varasam on lühekoma 6 % ja asem el aga mõlemme väga resilljent, nagu on tõedetud. Se on jahseles mõttes uittam, kui syures aga kui klubaalisest rääkid, siis heinllaset rääkid, kui sellem mingis, kui sest natukone positiivisemast senaormist, et võipal onatikagi pikistavad mingi 40 % välja, kuna aagig üll oli nimoiti ja velti, et kui heinllas te maandus kas kukub olla viie et siis. Se on tõedikama, et on suaitu võhte ja on jälle vise. - No on juust himelt aga nagu näudrääkid, se sõlttumatud, sõlttumatud aillikudud laududet, no 4,8, 4,8, nii suurel maandus ja lüldi sellt tekitab neudust küll, nii et selles mõttes võipalselisest klubaalisest suurutise töäenhausust, ni ma on juust viimastal nädalatel tundub nagu natukone olevajtelle vähennud. Aga on mulle tundub, et selle hiinassa sii on võtnud seda samaaltab lettimitään, et inimest kessis tõrma seda aksedurulle kõikikukostma, et ei ole nagu seda üppe kohta ei ole toimundu, viita useud toestet kikle väga eistet, et nohvaate sen ällagi viemasa ei uudis, et mis mulle vähemad silman hakkand, et noh mille seda reegitaks on ikkagi töistus, et tukäevad amine ja torne ja aheelt, et nohme ei vaakin les mainma sena viise usaldada, et võib oleme erikles, et me elävajalik ei uppe myvalt, et peame ikkagi võikas ediselt nekemma. Aga kelläliseltud töistus olemat myõmakad, et sellest nagu on, kui tege vähäjutud, et nohni ikki tänasi sii mea kuskid leidsin darga numbre et unbes vähertud sergi mõidat on, on mis 30 % mainudud töistus olemkust tuleb hiinast. ja eegu siin vellu kum haastakas paarda aga, esin on kui reegitikagi sellest perisi juulis, et tiina väks oma siiseturge elavdama, sest, et nohkui maailma iskapeistavid ja anima kus 19 % siis maailma tarvemmis tõin 30 % mis üsko ei teb, et mii ei vaa kõl on sellat, et kui kustame kiinast tekest taissi isenatid aha midagi sellisest maas taabis rigi kohtu sellat degerikot normaalne. ja näell on sõne tohutupotens jaal, siiseturru arvendamiseks siset arvemmis arvendamiseks aga noh selles vallasma kirlilösel, minkit ühti uudis näin, et midagi värsket oleks peladunud. Ma pakune, et selli võibale aastakas kuski laastal 27 % sõhteliseltamu. Ja kuski laastal 27 % sõidse reegitis sellest kui taas nii, nüüd alkap, hina majantuse ümber kui on tämine eksportipohisest majantuseest siset arvimiselt paseruvale majantusele. Ja kui saab jaaksit, nüüd nii ma, et nii ärkama omikul üleses, oleks küsittakse, et kas hina on eksportipohine majantuse, siis siset arvimiselt pohine majantuse, siis mis sa ütleksit. Na, ka ei oleks ei oleksine ja oludust muutust aastakal 27 % toimonud. Ja ja noh ka aga kõikine et pingotuse, et mis saal, siis tehtud on suen enne keegi keskendud nüüd kinisvarad urula. Nüüd nimelt eksist, nende idee on see, et kohegui ja majantuse kas vara kukup, siis võttame panemegu iskil mingis, kuselik viitsus pumpa tööle ja tekitame elleki võib olla kinisvarad urula veidikena aktivistust. Ja selega kippub olema nii mojti, et kudas engliskelt, siis ramatuse ilustelikiraset law of diminishing returns, mis on siis vähenev. Vähenev efekt pohimatelise, et iga korotkuu üritateks suest, siis mingi teendava liik viitsus plavattusega majantust istimo leerita, siis iga korot saarna se efekti saavuttamiseks on vajan rohkem setelik viitsust. Eeg siis se mõi uga koeg vähenev. Ja nüüd ollaksig jõutud sellise koha peale, kus no, majantus kas võename üle vie ei saata, aga aga ei neliku mukaeg saan okei. Nii pärigu mina on arusaan, siis se tunprobleemis peitõpse selles, et seleg se tiinlana kaks raha kulutama peks kegename tekitama, mingisugus on normaal, siis otsal kaidse systeemi, kui saanud võtat, siis otsal kaidse systeemi oma, mis eeg hint ühikubohta, korotus oli iina raffa arvug, et siis maajma, siis sidist raha ei oleks olemas. Ja, ja sielanab jõlapudelukest demograf ja alvasti tunde, et nakunagi tundus helapsed politika arusaatav. Aga nüüd, no, majantus kas võikagi eeltap, teatud demografilisiprodsesse, mis hina sa on nyt ostupiti. No ehemmesis loot meikagi, tramsad otavati inaga koppaitaspiti, et ase osta, et on saaks oma mutelik elkata. Aga, aga se viikki võib elameid sinna võla kirrati, jõttoi jürde meile sinna, laasid reikki, et on saale, et sin targe muka mina aga, aga mis minule silma mõtököön jäinud, kogu se elegi ues saad puudutaväksis. Se vaste vaffa maksau muudatuste ee siatus, mis tramsal tahab lävi suruda, on enustatud, et seda häntaksis koulmukumma kolmentrille, et tajantavat rigi võlga amerikühentriikideoks. Ja enoha viksis siel selle võla kohurumus, et olis 800-25 % jäkki võimedagi, unpes reikimes elisse sururus järkudest. Ja enoha maheltas sellele, et meil sin turkutu usaltusõib rõa amerikamaandus politikavastõi ole, kõige kõrge maalooliselt, on seda, et võlaavad mine on meerikles teõoks, haina ainevalliemaks ja eki lähevalliemaks. Jos timelt, ja isekki, selline tore reitikunakentu on muutis alantasõhentriikide krediti reitingud, et ma ammelehtan ka kuna aaki ühte iluusat suvis taeka, kus elminakord ühentriikide krediti reiting minumallest, minkis, kuset ei se, reitikunaketud, reib olta alla politiksud, et vii solle minki kas kaks tohat ykusteist võkuskin seeal. siis sellest oli suurpahantus ja mulle elistet ja raadjossa ja kõsit, et kas se onginud lõp, siis ma et tosi, et ei seikkakin on kui pärislõp võle ole. Aaka jahtõe poolest esitteku sühentriikide reitingalla, et ei se, et seda, et eeltatakse, et kui pikraha, läheb kaillimaks ja on kaillis, ja se ei ole nõpõib olla väga haasiknaal. Lõhikotsan okei ja põhimõtteliseltaks ole sa mainisid ühentriikide, ja malen täiesti neugus, et nende selline kuluttamis festival, miss on ju baasta kõmneid kestenud ja kestab nõnna kõida asi, jöhellet kellikkagi tekitab nagu kui krediid ja enjate, ja se võlager ja oistatas mõnin kaid küsimusi, ja või siis tekitab neidis võiti karusaama, et sellistelt, nagu burius mere meestelt, kui neile nagu natukane laanat, et võb olla taks tad kõrohkemintressi. Aka minu väitevõn se, et kõigoitavam kohto netkil selles osas jappan, jappan intressi määrot, sellepärast, et mingis kui selletkelse võis olla. Pavaldsikse teeri võudu sellepärast ja nüüd olen, et on mitakis ikkene haipa võhelt, kõiskin tööä nüilie. Nüüd jõs dimelt ja see, et se on nüüd nüüd üle nüilie olemsale strääkinud, aga tasu bülegorot sellepärast, et se on investerimise keskonna suhtes erahgoraselt tähtis. On see, et kuna jappanis on lihtintressi määrot. Toole olematud siis lenda, siis sinne biahlein ja takau, kogu vahelmas pekulendit, et jäinis võidikene grid ideelesursi, ja lõkkasid seda aris kansed sa varadessa. Ja siis vaatasid, kuna seda seda skansed varad, teusevat ja itse tõsid pikkue tõnsid onast juba hästi. Se läsäni mõi oli ja on, carry trade, nii se on yksaspekt ja nüüd, kui siis on sellekunud, et jappanimahedus onga struktorvalisat katki sellepärast et võlaguoreman heegleslik. ja kui meeska peedere, mõi jahsud ühti moote endi, aga. Se on üga alavastik vanane, mise probleem. Me kui ka ikka ikka ikka ikka ikka ikka. Siis on nagu katikinud selline tunneed, oh to, to, to, to, to. Kas ne dintresi määradik kõk biaksti madala tulema. Turga on sellegelt moista, kano dandma ne dintresi määradik biakst olema selliset. Ja ehk siis se jeen, se gridi diere surs on minemmas kailliks. Esiteks ehmattava tärane, et spekkuleindit, kes sa on seda kasutunut. Mut juugi neid loputati juba, siin eel misel suvelberispalju veikse jonksatusega. Me tuli ka noga meeldat, mängi saarast üttöövareki. Aga nüüd on siis põhimatelisel, olaks se jõutud. Mängi sõkuste pikkati intressiide, ka siis oliselt aihala juba. Seelisten tasem, et nii kus vaarhan pole olnud. Siit ähent on piubas eta, et joppalastel on võibolla. Meeltikse tehaseelistessänegu kapitele repatriation. Eksis põhimatelisel. Kunase kodumaan teinid parema tintressi, siis saavatad mõed mängi suku sa vara kuskil velisman vaha. Ja siis põhimatelisel, paikotate selle kodumaan just kõiriski vabalt endal aru saadavasval lultas ära. Väägad ole. Aga nüüd on küsimus on see, et mitaanad mõevad, kus naad mõevad, pailiunad mõevad. Ja siis sa lõopki sellise kontekisti, et üheest külessavats pekulentid läbi loputtatud teiseks on kapitele repatriation teesti logiline. Ja kolmaasas pektan see, et kõikkes võlagerad turkudust on, kui midagi teavad vaattavad et ui. Tekeelikult jappane ei ole ju põhimatelisel, et mitte, mitagi muutkui selline Kanari-Lint söegaajavantuses. Kanari-Lint söegaajavantuses, mine edemis juhutus kõiseme taantulikas Kanari-Lint võttis aks silisema vida, viskasi süsid püsti seelle. Meegas ta siju jõkelvas paresti. Väikean väikeane siju jahadada. Rõhesanaka. Kanari-Lint söegaajavantuses. Sõegaajavantuses ensest on natukre suurem. Eksis sisuliselt, seemis jappanis toimub on mõjutonud kõikide, aräenud, riikide, pikaeliste võlagerad, interisid asemeid. Seenud põhimatelisel, et tähendab seda, et kui sin 2,2,2 saa iräägittud et apjappiud. On tasud rahal aeg läpi ja siis nüüd võbakata võibola räkkima seda, et äkkionga ootava raha aeg läpi. Kui on ma ei olis tatsin, enem nagu väile suumin, et sinu parembopolislikus soosiiple vinget. Sööne kõikse, mis mõsene regi on sinne polsab te malad. Sa olet sin, nii kau aeg on mõsuda potkauksud ei noon tolemääräekin sellest, kõudus rihigit on liiga, palju võlgu, võlagoormasud on liiga suuret. Eel arve defitside, nii on suuret. Mis viimahsala, olen sin toimud, on pärist tugeb siknaal, et võibola ei ole maistlik, ma olen pidevalt vieprossa, siis tefitside, siis iga arsta, nagu tuda võlga juurde pintidem. Eina absoluuselt sellabärast, et vata minal enkärisittu inimen. Ma mingites kontekstides eeltannet, kui ei jõhtub nagu rongjõnnetus, et siis rongjõnnetus jõhtub nagu kiiresti ja pauguga. Ahtu võr hakkuse rongjõnnetus, kippub nagu jõhtub nagu jõhtub nagu aeg lupis. Kõidas paneid aeg leselt video lindi käima, siis helitonumbes selliselt, ja. Reist jalgpall. Inumittini aeg lõnnetus. Aeg lupis rongjõnnetus, ja sellesmõttes. Tosub nagu sellesmõttes mõelta, et kui nagu kõigepeltekse olen pikkraha gailliks leinot, sõibola läpkagi esk pikkrahaanotukene gaillimaks. Se ei õldiselt jellegi tähentab sedaa, et mingesogu etsin procesi, et kui on tehtud kahda esse, on mängitud, et rahaan tasud, ja siis kõigeulemini on mängitud see et riski ei ole. Sist noh net procesi, et või või või või või või või te sellegel tellest jellegi ümberkeeratta. Ja se ei ole mingesogunne selline meeltim procesi. Minjuaks on se mõitagi tähentab sada, et kui sõteboolos nii lähäpsi, ja särgenot ja laasatel ma saan maandus prognoses, et träkidest pidevot toopereerita, enot 0,5 miläkagi, sest et põolis konteksis, kus rahalo niindma ei näeg ülle toorenevat maandus, butaks vakapalju kiiremini kasud, kui se 0,5 miskit. Just timelt, ja teineaisimiss on siin olulin, et kõine kui investiirimiss kontekstis valdata, siis kui saut läsid, et suuruhan range võtab kõine hererili volatilsust, siis arva-era, et kui volakirga turkutelle näegu peris volatilsuseu. ja peris arusaam riskitest, et kui peiluse ei siis kõikki muiturgeveel mõjutud võib. Rahain lähäp yleisse valua, et see onid lähevat alla kõikil on kui paha tunne, ja kui kui kõikon enast paha tunne, pahalle tunnele vastavalt posidse on eerinot, siis tuleb keskpankület üle nii valgese. Ja hakkab siis, mingi sekus politikad tegema, mis peaksis, ja legi seda liik viitsus systemi paiskama ja raha kettas aadavust parantama. Ehk siis no, see volatilsus sa pole mega. Misis tähendab seda, et minu arusaam on see, et portfellis, mida pikkem portfell oniseta rohkempeks, mõttama inflexionika itsele. Ja kuko äkpeks oid mõn kuumab üsi rohtu, sellebärast, et total nemasentus, hakkab vaheltuma keskpankülete tegevuseekaa ja enne et keskpankülete tegevust on ostukohtu. No see, kollab teps, et let's make investments great again. Toon toon buna vaik? Maudleksin selle kohta, et let's make active portfolio management great again. Ja noon kasud seeis, kasud seeis. Aga, mie poole lüüdjen teistiksund, tõmaks tänasale ei ole, ja kohtu misis selle, ka hänada läbärast. Kõikö paremat? Nestor ja koppel! Mayandus podcast!